
Tartus toimusid 21.–23. maini SELLi üliõpilasmängud, kust võtsid osa ka

Aprillis käis tudeng Rahel Otsa meie ülikoolis õpetatavate huvitavate ainete avastamise käigus kuulamas astronoomia tundi. Teema oli sel korral Päike. Tund algas hoogsalt ja õpetaja Katrin Laas kaasas õpilasi aktiivselt, uurides nende arvamusi erinevatel asjakohastel teemadel. Kuigi Raheli astronoomiaalased teadmised on üsna kesised, oli loeng tema sõnul põnev ja suures osas ka kergesti mõistetav (kui just füüsikalised arvutused välja jätta).
On hilisõhtu
Hiljuti korraldati eksperimentaalne küsitlus seoses igihalja folkloorset laadi kuulujutuga, et

Saaremaal keskkonnahariduse spetsialistina töötava Maris Sepa unistuseks on kodusaarel asuda ka kunagi õpetajaametisse, sest ilma õpilaste ja õpetamiseta ta oma elu ei suudaks ette kujutada. Ka praegune töö on rahuldustpakkuv – bioloogiaõpetaja magistriõppes tudeerival Marisel on võimalus kooliõpilastele tutvustada erinevaid keskkonnaprogramme – prügi sorteerimisest looduskaitse ning looduse- ja taimetundmiseni laiemalt.

Maailm meie ümber on muutunud üha rahvusvahelisemaks, mistõttu on üha olulisem üksteise mõistmine, seda ka hoolimata keeleerinevustest. Siin tuleb appi suuline tõlge – teenus, mis võimaldab vahetult suhelda inimestel, kes ei valda piisavalt teineteise keeli. Suuline tõlge ei seisne sõnaliste vastete leidmises teises keeles, vaid sisuliste tähenduste ja kavatsuste edasiandmises, selleks tuleb aga eelkõige kõnelejaga aktiivselt kaasa mõelda ja kuuldut analüüsida.
Kas oled kuulnud ütlust „sa oled see, mida sa sööd“? Paljud tudengid peavad sellele küsimusele vastates tunnistama, et nemad on siis pelmeenid või kiirnuudlid. Aga kes meist tahaks välja näha nagu valge pehme tainas?

Pärnu maantee kurikuulsa ühiselamu uksed on lõpuks suletud ning tudengid said endale uue kodu, mida paljud olid juba kaua oodanud. Tegime väikese külaskäigu Västriku tänavale, et näha oma silmaga, mida pakub üliõpilastele uus ühiselamu, ning küsida, mida tudengid äsja avatud majast arvavad.

Talvel kuulutas üliõpilaskond välja Pärnu maantee ühiselamuga seotud pärimuse kogumise. Allolevalt leidub mõningaid mälestuskilde kunagistelt ühikaelanikelt.

Kindlasti märkasid paljud üliõpilased eelmisel kuul listidesse saadetud postitusi pealkirjadega “Loeng jääb ära” või “TLÜ-s kehtestatakse kevadest tasulised vetsud!”. Tähelepanu äratavate pealkirjade taga peitus üleskutse võtta osa 8.–24. märtsil toimunud TLÜ üliõpilaskonna volikogu valimistest ning paistis, et ergutustöö oli tulemuslik. 27-kohalise volikogu 21 vabale kohale kandideeris kokku 67 inimest ehk ühele kohale pürgis üle kolme inimese. Valimas käis aga seekord 2082 tudengit ehk 23,89% hääleõiguslikust üliõpilaskonnast, mis on volikogu valimistest osavõtu kohta rekordiline tulemus.

Mari-Vivian – särasilmne neiu, kes juba kolm aastat on
Ka sel kevadel toimusid TLÜ Üliõpilaskonna Volikogu valimised, hääletusperiood kestis 15.- 24. märtsini. Üliõpilased said valida 67 kandidaadi vahel seitsmes valdkonnapõhises valimisringkonnas. Valimas käis 2082 üliõpilast ehk 23,89 % hääleõiguslike üliõpilaste koguarvust.
Ühel neljapäevahommikul astusin arglikult pärsia keele õpetaja Lidia Leontjeva juurde, et paluda luba tema tunni kuulamiseks. Enne klassi astumist teadsin aga pärsia keelega seotust vaid niipalju, et seda räägitakse Iraanis ning olin näinud viimasel PÖFFil mitu auhinda korjanud filmi „Keegi ei tea midagi pärsia kassidest“ ja animafilmi „Persepolis“.
Viis aastat tagasi asutati
On 2010. aasta veebruarikuu kolmas nädal. Teisipäeval kell 8.30 on Endla tänava Töötukassa ruumid täis siginat ja saginat – tundub, et see ongi see koht, kus kõik eestlased peaksid argipäeva varahommikul kõige paremini oma aega veetma. Aga kurjakuulutav fakt on, et need inimesed ei tule siia just hobi korras, tegu pole ka lusti ega lillepeoga.
Praeguses majanduskliimas kummitab töötus ka ülikoolilõpetajaid. Ometigi ei pea alati töökohta otsima – selle võib endale ise luua! Küsisime nõu kahelt tudengist ettevõtjalt. Kadri Siirman õpib teisel kursusel käsitööd ja kodundust. Juba kaks aastat tegeleb päikeseline neiu omavalmistatud ehete müügiga. Möödunud aasta 1. juulil avas ta vanalinnas koos partneri Sigrid Valgmaga äri – hubase poekese nimeks sai Loomelood. Tarmo Saluste aga on Balti Filmi- ja Meediakooli teise kursuse suhtekorraldustudeng. Sisult kunstnik – vormilt ettevõtja, on kodulehti valmistanud lapsest saadik, lisaks tegeleb ta kujundamisega.
15.–19. veebruaril toimus

12.–14. veebruaril toimusid Viljandis juba kaheksandad Tudengite Teatripäevad, kus võis osalejaid näha nii Eestist kui ka välismaalt. Teiste seas astus lavale ka TLÜ tudengiteater Üllar. Neile, kes sellest festivalist esimest korda kuulevad, teadmiseks, et tegu on üritusega, mis sisaldab endas eelkõige põnevaid noorte teatritruppide esitlusi. Lisaks on festivalikülalistel võimalik igal aastal osaleda ka erinevates õpitubades (sel korral oli teemaks improvisatsiooniteater, liikumine ja tekstimängud), kuulata teatriprofessionaalide loenguid (tekstianalüüsist rääkis TÜ teatriteaduse lektor Anneli Saro) ning muidugi ei puudu ühelt korralikult festivalilt ka tants ja trall.
2009. aasta detsembri keskel sõlmisid
Sügissemester on selja taga ning septembris esimesele kursusele astunud tudengid üliõpilaseluga kohanenud. Uudiskiri vestles nelja esmakursuslasega
Piisab pilgust koridori peal, et näha, kui erinevad me kõik oleme. Lisaks silmaga haaratavale seisneb üks tudengite erinevus ka selles, kuidas nad suhtuvad loengutes käimisesse ja koduste tööde tegemisse. Vahel me ei usu ise ka, kui erinevad me oleme. Uudiskiri kaardistas kolme.

Katariina Kolledži ning karjääri- ja nõustamiskeskuse eestvedamisel saavad huvilised kevadsemestril osa võtta põnevast projektist, kus vene keelt ja eesti keelt emakeelena kõnelevad tudengid saavad üksteise emakeelt õppida just neile sobivas vormis.
Paljud tudengid kasutavad võimalust veeta semester või isegi aasta külalisüliõpilasena mõnes teises ülikoolis, et omandada kogemusi ning õppida uusi keeli. Tavaliselt võetakse külalisüliõpilasena suund ikka piiri taha, kuid täiesti teistsuguse kultuuriruumi kogemiseks ning keele õppimiseks pole ilmtingimata vaja välismaale minna: piisab täiesti sammude seadmisest

Paljud kaugemalt
Tänapäeva ühiskond on kiire ja avatud, täis valikuid ja võimalusi ning toimub pidev võitlus ellujäämise nimel. Vastandina valitsevale korralagedusele otsivad oma kohta ühiskonnas akadeemilised organisatsioonid, mida iseloomustavad ajaloolised traditsioonid, koos reeglitepärase kombestiku ja sisemise suletud eluga. Akadeemilise organisatsiooni peamine väljakutse on tänapäeva muutustega kaasaskäimine, säilitades seejuures oma aatelisuse ja identiteedi. Muutuste radadel käib ka
27. jaanuari õhtutundidel kõlas Mare majas muusikat rokist kuni eksootiliste Ladina-Ameerika rütmideni. Söödi, joodi, hõigati vahepeale naljakaid kommentaare ning hinnati artistide muusikalist võimekust. Žüriis oli ligikaudu 20 inimest, kes parimatele bändidele punkte jagasid. Esitatavaid lugusid oli seinast seina, kuid muusika autoreid sidus siiski üks ühine tegur – kõik nad on andekad Eesti noored, kes armastavad muusikat teha ning soovivad esineda Peda Folgi pealaval.
Helen Bokmann on

“Meil pole kunagi sellist külma olnud,” nendib Christopher, 51-aastane britt, kaks päeva enne talveülikooli lõppemist. Väljas on 21 miinuskraadi. Talveülikooli koordinaatori Birgit Kirsimäe sooja kabinetti on oma muljeid kolmest õpingunädalast jagama tulnud lisaks Christopherile ka biomeditsiiniõpinguid lõpetav hollandlane Cathelijn ning ümbermaailmareisi (jalgrattaga!) tegev Sascha, kes on pärit Saksamaalt. Cathelijnile hakkas hirmsasti meeldima siinõpitud sõna “ууть-чуть”. Ega palju enamat kui üksnes veidi-veidi aimu ma saanudki kolme väga erineva taustaga inimese põhjustest, miks
Sügisel 90. sünnipäeva tähistav meeskorporatsioon Leola, mille nimi valiti muistse Eesti vabadusvõitleja Lembitu linnuse nime järgi, on vanim iseseisvas Eestis loodud korporatsioon. Esimese

Kolmapäeval, 17. veebruaril toimub Mare hoone aatriumis üliõpilastele suunatud rahvusvahelise hariduse infolaat, kus erinevaid riike ja õppimisvõimalusi tutvustavad partneriülikoolide ja saatkondade esindajad ning

Aeroobika on vähemalt tüdrukute seas üks popimaid vabaaineid. Mõtle – käid trennis, raha ei maksa ja saad veel ainepunktegi. Detsembrikuus kogunes mõnikümmend üliõpilast, et välja selgitada meie ülikooli aeroobikakuninganna ja -kuningas. Neiudest võitis riigiteadusi õppiv Gerti Leesman, noormeestest aga kehakultuuri tudeeriv Andre Org. Oma emotsioone võistlusest jagasid Gerti ja meestest teise koha saavutanud Ramo Kase.
Meeskorporatsioon Fraternitas Liviensis on Eesti Vabariigiga sama aastakäigu „laps”, asutatud Tartus segastel aegadel isamaaliste aadetega farmaatsiatudengite algatusel napilt kuu aega varem kui Eesti Vabariik, 28. jaanuaril (15. jaanuaril vkj) 1918. aastal. Meie lipukirjaks on vendlus, ausus ja hoolsus. Kõik meie üksikliikmed lähtuvad neist kolmest põhiväärtusest oma igapäevases elus ja tegemistes.
Sellest sügisest võeti
Käes on järjekordne eksamisessioon ning on vaja läbi närida hirmuäratava kõrgusega raamatukuhi. On teada-tuntud tõde, et eksamiks õppimisel jääb alati üks päev puudu. Enamik meist on vandunud tulevikus õppimisega varem alustada, aga kas on keegi selleni ka jõudnud? Siit mõned praktilised soovitused, kuidas end laua külge aheldada ning eelseisvatel eksamitel särada.
See on küsimus, mis on tekitanud ühiskonnas palju diskussiooni. 29. jaanuaril toimub Sokos Viru Hotelli konverentsikeskuses teist korda Eesti Noorte Foorum. Konverents aitab noortel näha võimalusi nii Eestis kui ka väljaspool kodumaad, saada rahvusvahelisi kogemusi, uurida heade praktikate kohta välisriikides, luua tutvusi, avardada silmaringi ning anda ideid, kuidas muuta oma elu huvitavamaks, mitmekülgsemaks ja värvilisemaks.
Originaalsete ja loovate, kuid odavate kinkide tegemiseks tuleb esitada endale kaks küsimust: „Mida ma teha saan ja oskan?“ ja „Millest tunneks kingisaaja rõõmu?“ Kui Sul tekkis mõte, mis kingisaajale võiks meeldida ja saad seda ka ise teha, siis asu tegudele.
Meeskorporatsiooni Rotalia lõid 1913. aastal Venemaal Sankt-Peterburgis kümme Eesti üliõpilast. Nende hulgas olid ka hilisemas Eesti elus väga olulist rolli omanud Jüri Uluots ja Otto Tief. Korporatsiooni nimeks valiti Eesti mandriosa kõige läänepoolsema piirkonna ladinakeelsest nimetusest tuletatud "Rotalia", et seega sümboolselt demonstreerida vastolusid idaga ning rõhutada katkematut sidet kodumaaga ja rahvuslikku meelsust. Värvideks valiti sinine, must ja roheline. Rotalia rahvuslik suunitlus väljendub lipukirjas „Eestimaa, mu isamaa“ ning liikmeid iseloomustab hästi meie deviis „Ausus, kindlus, ühistunne, iseteadvus“.
Möödunud kuul valis Microsoft taaskord tudengeid rahvusvahelisse programmi "Microsoft Student Partners", mida viiakse Eestis läbi juba 2003. aastast. Kokku tunnustati Eesti kõrgkoolides Microsoft Student Partner (MSP) tiitliga viite säravat tudengit, kellest kaks õpivad

Suurem enamus tudengitest loodab ülikooli lõpetada võimalikult heade tulemustega, miks mitte isegi kiitusega. Selleks peab aga kõvasti vaeva nägema, seepärast uurisin varasematel aastatel
Korporatsioon
Tallinn

Meie ülikoolis õpib igal semestril sadu tudengeid, kelle sisseelamisele aitavad kaasa välistudengite tuutorid ja ülikooli International Club (IC). Viimase juhataja
Õppeassistent on inimene, kes nõustab üliõpilasi kõigis küsimustes, mis neil õppetöö käigus tekivad.

Rahvusvahelisel üliõpilaspäeval korraldas karjääri- ja nõustamiskeskus Silva õppehoone fuajees ürituse, mis võimaldas vaadata elu ülikoolis läbi erivajadustega inimeste silmade. Ürituse käigus oli võimalik kogeda, mis tunne on olla ratastoolis või mitte näha/kuulda. Ettevalmistamisel ja läbiviimisel olid abiks eripedagoogika osakonna üliõpilased ja lektor Ene Varik, Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit, Invaru ja Üliõpilaskonna sotsiaalvaldkonna esindajad.
Korporatsioon Fraternitas Estica on eesti rahvusest akadeemilistest isikutest koosnev meesorganisatsioon, mille eesmärk on siduda oma liikmeid vaimsete sidemete kaudu terviklikuks vennalikuks pereks, mis isiklike eluraskuste ja muude asjaolude tõttu kunagi ei kaoks.
Vihmase esmaspäeva hommikul lendleb Ajaloo Instituudi uksest sisse Ragne Olvet, asudes talle omase särtsuga hilinemise pärast vabandama. Selline naiselik omadus sobib aga hästi täiendama üldiselt mehist keskkonda, milles ajalugu tudeeriv, laskespordist huvituv ja taaskehastamise käigus ka mõõgavõitlust harrastav neiu igapäevaselt viibib.

Jan Uuspõld, Tanel Padar & The Sun ning
Äsja toimunud tudengipäevade üks osa oli Tudengimees 2009 valimine. Võistlustulle läksid noormehed pealinna viiest erinevast kõrgkoolist. Räägime Tudengimehe tiitli omanike Norbert Kaareste (23) ja Maido Mooratsiga (24) võistlusest, elust ja meheks olemisest.
Korporatsioon Vironia lipukirjaks on “Ühisus, kindlus, ausus”. Need omadused iseloomustavad meie organisatsiooni ja selle liikmeid. Oleme ausad enese ja teiste vastu ning püüdleme ühises kindlameelsuses oma sihtide poole.
Mari-Liis sündis 23. märtsil 1989. aastal. Pisike tüdruk oli umbes kolmekuune, kui vanemad otsustasid
Jõuludeni on jäänud kaks kuud ja sügis on Eestimaa pinnal täies hoos. Kuigi igapäevased vihm, udu, öökülmad ja lehesadu on tõeliselt virgutavaks vahelduseks pärast vallatut suve, võttis TLÜ kammerkoor ometi ette reisi Hispaaniasse, Sevilla lähedale Tomarese linna, kus meie mõistes kestab jätkuvalt kuum suvi, mida Eestis harva näeb. Kodust asus teele 15-pealine seltskond: üheksa tüdrukut ja viis poissi, pluss peaaegu terve koorijuht, kuna Merikese dirigendikepikäsi tegelikult Hispaaniat ei näinud, vaid otsustas kangekaelselt selle toreduse kipsi varjus mööda saata. Reisi põhjuseks oli kohapeal teist korda toimunud rahvusvaheline koorifestival Il Encuentro Polifònico Internacional, kus laulsime kõrvuti seitsme kooriga Hispaaniast, Portugalist, Argentinast ja Hollandist.
EÜS Põhjala on segaselts, mis peab oma alguseks 13. novembrit 1884 (vana kalender), mil 12 eesti üliõpilast moodustasid Peterburis “Sõprade Salgakese”. Ühenduse põhieesmärkideks said eesti kultuuri edendamine ning rahvusliku meelsuse säilitamine oma liikmete hulgas. Meie lipukirjaks on “Töö isamaa kasuks!” ja deviisiks “Non scholae, sed vitae dicimus”, mis tähendab, et õpime elu, mitte kooli jaoks. Sümboliks on meil Põhjatäht, mis kaunistab sõrmust, märki ja koos tammepärjaga meie helesinist lippu.
Oled kunagi mõelnud välismaale õppima minekust või mõne teise kultuuriga tutvumisest, kuid ei taha tingimata terveks aastaks Eestist lahkuda? Sellisel juhul on Sinu võimaluseks lühiajalised noortevahetused. Oktoobri keskpaigas külastas Eestit just taolise vahetuse raames grupp hiinlasi, järgmisel aastal saab osaleda konkursil, mis viib kuus inimest omakorda Hiinasse.
Tuleva aasta kevadel 140. aastapäeva tähistav Eesti Üliõpilaste Selts sai oma alguse koos eestlaste iseteadvuse tõusuga. 1870. aasta 7. aprillil (vana kalendri järgi 26. märtsil) kogunesid viis eesti üliõpilast ja kolm silmapaistvat eesti soost tartlast, et panna alus muudest rahvustest korporatsioonide kõrval ka eesti tudengiorganisatsioonile.


Septembrikuu, taevas särab päike, sinises laotuses sõuavad pisikesed pilvetupsud, vaikse tuulekese käes sahisevad oliivipuuoksad, ees laiuvad lilleliste ukseesiste ja järskude kallakutega tänavad ning rammestunud pärastlõunavaikuses heliseb kaunis lauluviis. Kas ei kõla kui muinasjutt?
Alanud on uus õppeaasta ja juba on ilmnenud mitmed teravad probleemid seoses üliõpilaste majandusliku olukorra halvenemisega. Juunis toimunud teine riigieelarve kärbe kahandas tunduvalt olemasolevaid õppetoetusi, mis on Eestis niigi madalad ja mida saab ainult 14% kõikidest Eesti üliõpilastest – see on väga väike üliõpilaste osakaal. Mõlema näitaja poolest on Eesti antud juhul Euroopa kõrgharidusmaastikul mustas nimekirjas – selle kinnituseks on tänavune Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raport.
Eestis tegutsevaid akadeemilisi organisatsioone (seltse ja korporatsioone) seostatakse tavapäraselt Tartu Ülikooliga, teadmata, et suur hulk nendest organisatsioonidest on aktiivsed ka
Eesti Üliõpilaskondade Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu ja Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuste esimehed kohtusid president Toomas-Hendrik Ilvesega, et arutada noorte rolli ühiskonnas.
Masu võidukäik on lisaks käibemaksu tõstmisele ja õpetajate-politseinike palga vähendamisele valusalt puudutanud ka üliõpilasperet – krokodillid Toompealt kärpisid nii tudengitele mõeldud toetusi kui kaotasid ka senise korra, mille järgi kompenseeriti lastevanematele ja avaliku sektori töötajatele õppelaen. Tudengite seas viidi läbi internetiküsitlus, et saada teada, mida arvavad kõrgharidust omandavad noored õppelaenust ja sellega seonduvast.
Alates 1. septembrist kohaldatakse kõikidele õppekavadele Euroopa ainepunktisüsteem. 1 Euroopa ainepunkt (1 EAP) võrdub 26 tunni tööga, mille üliõpilane on õppeks kulutanud (iseseisev töö, loengud, seminarid jne). Õppeaasta maht on 60 EAP-d endise 40 AP asemel. Võrdluseks veel, et varasemalt kasutusel olnud ainepunktisüsteemis võrdus 1 AP 40 tunni tööga (1 AP = 1,5 EAP).

Suvine laulupidu seljataga, pühkis

Kuuendat aastat toimuva
13. mail toimus
13. mail valiti
ESN
IMKE paindlik õppekava võimaldab õppimise kõrvalt ka tööl käia ja last kasvatada. Soomlanna Sonja Merisalo (29) lõpetab kevadel interaktiivse meedia magistriprogrammi teises lennus. Ta elab ja töötab Helsingis ning kasvatab ka väikest tütart.
Õige pea sõidavad maailma eri paikadesse laiali
Elades küll ühiskonnas, kus enamik infot levib juba ammu erinevate ekraanide kaudu, ei saa me üle ega ümber raamatute vajalikkusest. On ilmselt väga vähe loenguid, kus õppejõud ei too välja kohustuslikke või vähemalt soovituslikke raamatuid, mistõttu kasutab enamik meist erinevate raamatukogude teenuseid. Igal süsteemil on omad tugevused ja nõrkused ning iga süsteem nõuab harjumist.
Kolmapäeva hilisõhtul valiti Club Hollywoodis Miss University 2009, kelleks sai sel korral Evelin Õunap

Salsa tantsukursused
19. aprillil valitakse Tartus Eesti Üliõpilaskondade Liidule uus esimees ja aseesimees.
TLÜ Üliõpilaskonna Volikogu hääletusperiood kestis 16.-27. märtsini. Üliõpilased said valida kolmekümne kandidaadi vahel seitsmes valdkonnapõhises valimisringkonnas. Valimas käis 1392 üliõpilast ehk 17,26% hääleõiguslike üliõpilaste koguarvust.

Alles see oli, kui ülikooli meeskoor ETV Laululahingu saates pääses poolfinaali ja palehigis viisijuppi venitades
20. märtsil toimunud
19. märtsil valis žürii valis välja need kuus ansamblit, kes esinevad 21. aprillil
Erivajadustega tudengite õpielu
Kui näpud põhjas, siis on mõistus alati kõige terasem ning on ju teada, et tudengitel just tihtipeale see kõige kitsam käes ongi. Kuidas aga vähesega maksimaalselt ära elada? Sellele küsimusele vastasid