Ajakirjandus
Ajakirjandus ja meedia on kõikjal. Nad arenevad peadpööritavas rütmis koos digitaalse maailmaga, kus 24 tundi ööpäevas käib põnev ja peatumatu tegevus. Visuaalsus ja digitaalsus, 360-kraadine video ja andmeajakirjandus – need ja paljud muud põnevad uuendused iseloomustavad tänast ajakirjandust.
- Kas oled uudishimulik, hea suhtleja ning tugeva analüüsivõime ja õiglustundega?
- Meeldib kuulata teiste inimeste arvamusi ja lugusid, kirjutada või luua videoid ja pildistada, otsida ja läbi töötada infot?
- Kas Sul on oma arvamus ja Sa tahad seda kuuldavaks teha ning selle kaudu maailma paremaks muuta?
Kui nii, siis on ajakirjandusõpe Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis (BFM) Sinu jaoks õige valik!
Pakume tugeval professionaalsel vundamendil seisvat iseseisva identiteediga tänapäevast ajakirjandusõpet. Ja kuna kõik suured Eesti väljaanded, portaalid, tele- ja raadiojaamad asuvad BFMist mõne kilomeetri raadiuses, siis on loomulik, et võimalused seal ajakirjanikuna oma elu unistust täide viia on head.
Keda ootame õppima?
Ootame endi sekka õppijaid, kes tunnevad erksat huvi maailma asjade vastu, soovi saada hea haridus ning kes tahavad midagi head teha kas kogukonna, riigi või, miks ka mitte, maailma jaoks tervikuna. Ajakirjandus ongi valdkond, kus tegutsedes on võimalik maailma paremaks, ausamaks ja õiglasemaks muuta.
Õppekava edukaks läbimiseks on eelised noortel, kes on avara silmaringiga, väga hea analüüsivõimega ning kes oskavad end kirjalikult ja suuliselt hästi väljendada. Ajakirjandustöö eeldab uudishimu ümbritseva suhtes, küsimisjulgust, aktiivset eluhoiakut ning tugevat eetilist selgroogu.
Miks tulla meile õppima?
Bakalaureuseõppe eesmärk on anda baasteadmised ajakirjanduse alustest, žanritest, liikidest, ajakirjanduseetikast ja selle juriidilistest aspektidest. Samuti saab baasoskused moodsa ajakirjandusliku tehnoloogia kasutamiseks ja audiovisuaalsed alusteadmised. Ajakirjanduse erialale õppima asumisel on Sul tulevikus võimalik anda oma panus professionaalse meedia kujundamisele Eestis. Ajakirjanikuna saad öelda sõna sekka, mõjutada või ka muuta kaaskodanike arvamust paljudes küsimustes.
Meile õppima tulles saad võimaluse ühitada meeldiv kasulikuga: õppida ning juba õpitut rakendada praktilises ajakirjandustöös nii tekstis, pildis, helis kui ka videos. Õppekava põhisuunaks on eesti ja vene keelt valdavate ajakirjanike ning toimetuste töötajate ettevalmistus tööks meedias.
Oma kogemusest räägib ajakirjandustudeng Carolin Liis Tamm:
Õppekava ja -ained
Ajakirjanduse õppe kestus on kolm aastat ja tegemist on päevaõppega, mis tähendab, et loengud toimuvad argipäevadel.
Bakalaureuseõppe eesmärk on anda baasteadmised ajakirjanduse alustest, žanritest, liikidest, ajakirjanduseetikast ja selle juriidilistest aspektidest. Samuti saab baasoskused moodsa ajakirjandusliku tehnoloogia kasutamiseks ja audiovisuaalsed baasoskused.
Õppekava eesmärkideks on:
- süvendada ajakirjandustööks vajalikke ja seda toetavaid humanitaar- ja sotsiaalteaduslikke üldhariduslikke teadmisi;
- luua võimalused ajakirjandusalaste süvateadmiste ja esmaste erialaste oskuste ja pädevuste omandamiseks;
- luua üliõpilastele võimalused esmaste töökogemuste omandamiseks nende endi poolt valitud meediakanalis;
- kujundada valmisolek jätkuõppeks ning professionaalseks enesearendamiseks;
- luua eeldused innovaatiliseks tegutsemiseks probleemide äratundmisel ja lahendamisel ajakirjanduse valdkonnas, uurimuste kavandamisel;
- toetada kultuuriliste teadmiste ja eetiliste väärtuste arengut.
Õppekava koosneb eri moodulitest.
Õppejõud
BFMi ajakirjandusõppe juhtivad õppejõud on ajakirjanik Külli-Riin Tigasson, Priit Hõbemägi, peatoimetaja staažiga meediaekspert; tuntud kolumnist Barbi Pilvre, pikaaegne teleajakirjanik ja nüüdne presidendi avalike suhete nõunik Indrek Treufeldt.
Külli-Riin Tigasson on ajakirjanikuna tegutsenud üle 20 aasta. Ta on seitse aastat töötanud Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhatajana, aastast 2015 Eesti Ekspressi ajakirjanik.
Ta on ajakirjandust ja meediat õppinud Tartu ja Leipzigi ülikoolis. Aastatel 2013-2014 oli ta Berliini Vaba Ülikooli Euroopa ajakirjanduse residentuuri (EJF) stipendiaat.
Uurijana on ta tegelenud poliitilise kommunikatsiooni ja poliitiliste kampaaniate uurimisega.
Priit Hõbemägi on tegutsenud ajakirjanduses üle 20 aasta ning töötanud kokku 15 aastat suurte Eesti ajalehtede - Eesti Ekspressi, Eesti Päevalehe ja Õhtulehe peatoimetajana. Tema suur huvi on uus meedia ning ajakirjandusliku sisu digitaalse tootmise tehnoloogilised uuendused - praegusel ajal 360-kraadi video, mobiiliajakirjandus ja virtuaalne reaalsus. Meediakontsernis Ekspress Meedia viis ta läbi Eesti esimese supertoimetuse loomise, kus Eesti Päevalehe, Delfi, Eesti Ekspressi ja Maalehe toimetused ühendati üheks moodsaks ja suureks ajakirjanduslikuks organisatsiooniks. Tegevajakirjanikuna tegutseb ta Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen arvamuskülje ja raamatutoimetajana ning raadio Kuku ühiskondliku poliitilise saate Keskpäevatund saatejuhina. Ta on ka tuntud kolumnist.
2016. aastal pälvis Priit Hõbemägi Eesti Ajalehtede Liidu elutöö preemia.
Facebook
Twitter @priithobemagi
Barbi-Jenny Pilvre-Storgård on eesti ajakirjanik ja ajakirjandusõppejõud, XII Riigikogu ja XIII Riigikogu liige.
Ta kaitses 26. augustil 2011 Tartu Ülikoolis doktoritöö "Naiste meediarepresentatsioon Eesti ajakirjanduskultuuri ja ühiskonna kontekstis".
Barbi Pilvre on Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi (BFM) dotsent. Varem oli Pilvre pikka aega ajakirjanik ajalehes Eesti Ekspress, sealhulgas kultuurilisa Areen juhataja ja arvamustoimetajana. Ta on sageli võtnud sõna soolisuse teemadel ning nimetanud ennast ise valvefeministiks, kellelt ajakirjanikud alatasa kommentaare küsivad.
Indrek Treufeldt on BFMi teleajakirjanduse dotsent. Lisaks on ta ka tuntud ajakirjanik ja saatejuht ERRis.
Tööd ajakirjanikuna alustas ta 1986. aastal Eesti Raadios. Treufeldt on olnud ka president Lennart Meri pressiesindaja. Aastatel 2003-2007 oli ta ETV korrespondent Brüsselis.
2017. aastal tunnustati Indrek Treufeldti Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. 2021. aastal suundus Indrek Treufeldt tööle Eesti presidendi Alar Karise avalike suhete nõunikuks.
Vastuvõtt
Vastuvõtueksam koosneb motivatsioonikirjast (25%), esseest (25%) ja vestlusest (50%).
Essee
Kõik üliõpilaskandidaadid kutsutakse kirjutama ühiskonna ja meedia arenguid mõtestavat esseed. Essee kirjutatakse käsitsi kohapeal ja selleks on aega kuni kaks tundi. Essee teema selgub kohapeal (varasemate aastate esseede teemad on olnud näiteks „Ekraanid ja elu” ning „Ajakirjanik ja sõda”). Essee orienteeruv pikkus on kolm A4 lehekülge. Kaasa palume võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend. Kaasavõetud materjale ja internetti kasutada ei tohi.
Esseed hindame 25 punkti süsteemis ja tulemuste põhjal koostame pingerea. Pingerea 65 paremat pääsevad sisseastumiskatsete II ehk vestlusvooru.
Essee hindamisel arvestame üliõpilaskandidaadi analüüsi- ja arutlusoskust, teksti loogilist sidustatust ning keelekasutust.
Motivatsioonikiri
Vestlusvooru kutsutud kandidaatide puhul jätkab komisjon hindamise teise etapiga, milleks on SAISis esitatud motivatsioonikirjade eest punktide andmine (nende kandidaatide puhul, kelle essee eest saadud punktid jätavad nad pingerea 65. kohast allapoole, komisjon motivatsioonikirju ei hinda).
Motivatsioonikirjas (pikkus kuni 4000 tähemärki) peab üliõpilaskandidaat põhjendama oma erialavalikut ja kirjeldama ootusi ülikoolile. Varasemad ajakirjandusliku töö kogemused (nt koolilehe toimetamine) ei ole ajakirjanduse erialale kandideerimise eeltingimus, aga juhul kui kogemused on olemas, võib neidki kirjeldada motivatsioonikirjas. Motivatsioonikirjale võib, aga ei pea lisama viiteid varasematele ajakirjanduslikele töödele (nt link artiklile või videole).
Motivatsioonikirja hindamisel arvestame erialavaliku läbimõeldust ja põhjendatust ning eneseväljendusoskust. Motivatsioonikirja eest on võimalik saada kuni 25 punkti.
Vestlus
Vestlus on vastuvõtueksamite kolmas voor. Vestlused toimuvad ülikoolis kohapeal. Vestluse eest on võimalik saada kuni 50 punkti.
Vestluse hindamiskriteeriumid: ühiskonnas toimuva mõtestamise võimekus; eesti (ja ka muu maailma) ajakirjandusega kursis olek; eneseväljendusoskus (ja keelekasutus); üliõpilaskandidaadi motivatsioon ja probleemilahendamise oskus. Vestlusel võidakse küsida näiteks aktuaalsete sündmuste kohta või paluda lahendada mõnd tüüpilist ajakirjandustöös esile kerkivat probleemi. Vestlusel võidakse testida ka üliõpilaskandidaadi eetilist tundlikkust (ettevalmistavaks materjaliks võib lugeda näiteks “Praktilise eetika käsiraamatut” (koost. Kadri Simm, 2023)).
Komisjoni liikmed hindavad esseed, motivatsioonikirju ja vestlusi eraldi. Iga esseed hindab kaks komisjoni liiget. Nende antud hinnete põhjal koostatakse pingerida, mille 65 enim punkte saanud üliõpilaskandidaati kutsutakse vestlusele. Kõigi vestlusele kutsutud üliõpilaskandidaatide motivatsioonikirju loevad ja hindavad kõik komisjoni liikmed kokku lepitud hindamiskriteeriumide alusel. Ka vestlusel hindavad kõik komisjoni liikmed kõiki üliõpilaskandidaate eraldi. Lõplik punktisumma kujuneb komisjoni liikmete antud aritmeetilise keskmise alusel.
Kuhu edasi?
Millistel erialadel võib tööd leida?
Juba praktika ajal saavad üliõpilased iseseisvalt töötada meediaettevõtetes, kus on võimalus luua edasiseks tööks kasulikke kontakte. Usinamad õppijad võivad peale lõpetamist tööd leida reporteritena.
Edasiõppimisvõimalused
Bakalaureuseõpe loob eeldused jätkata õpinguid magistritasemel, mille eesmärgiks on anda teoreetilisi süvateadmisi ajakirjandusest. Nüüdismeedia magistriõppe kava on üheks edasiõppimise võimaluseks Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis.
Miks BFM?
Ajakirjandusõppest BFMis räägib meie tudeng Maria Rannaväli:
Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi valimine õpinguteks on parim otsus, sest:
- BFMis on Eesti moodsaim meedia ja kommunikatsiooniõppe võimalus koos oma ala parimate professionaalidega.
- BFMi tudengid, vilistlased ja õppejõud on noppinud auhindu nii reklaami- kui filmimaailmas, saanud stipendiume nii välismaistelt organisatsioonidelt kui ka Eesti Kultuurkapitalilt.
- Instituut osaleb erinevates ja ülipõnevates uurimisprojektides nii rahvusvahelise teaduskoostöö kui ka rakendusuuringute vallas.
- BFMis saad kasutada moodsat tehnikat, kaasaegset telestuudiot, saad osa mõnusatest üritustest ja asjalikest aruteludest. 2021.–2022. õppeaastal toodavad meie II kursuse ajakirjandustudengid koostöös teiste erialade üliõpilastega oma telesaadet – Luna TV uudiseid, mis läheb eetrisse meie telestuudiost otsesaatena.
- BFM on noor, innovatiivne, paindlik, rahvusvaheline, mitmenäoline, paljukeelne ja väga-väga sõbralik akadeemiline kodu uudishimulikele ja innustunud õppijatele.
Võta ühendust!
Lina Žuravskaja
Õppenõustaja ja -spetsialist
Sarnased erialad
Reklaam ja suhtekorraldus
Balti filmi, meedia ja kunstide instituut
Meie moto: „Ei mingit keskpära!” väljendab nii meie ootusi oma tulevastele üliõpilastele kui ka meie tudengite üldist ellusuhtumist.
Eelkõige ootame õppima avatud maailmakäsitlusega inimesi, kes tahavad olla tuleviku Eesti kujundajad kõige laiemas mõttes. Mõistagi peaks erialale kandideerija olema loomingulise ja otsiva vaimuga, ühiskonnast huvituv, analüütilise pilguga, suuteline tööd tegema ning õppima, samuti olema valmis suhtlema erinevate inimestega kõikvõimalikelt elualadelt.
Ristmeedia
Balti filmi, meedia ja kunstide instituut
Ristmeedia eriala on segu audiovisuaalsisu loomisest, loo jutustamisest ja meediamajandusest. Õppes keskendutakse nii teoreetilisele kui ka praktilisele.
Kui otsustad ristmeedia õppekava valida, õpid loo jutustamist, nii et see liigub eri suundades ja eri platvormidel. Näiteks võib lugu tutvustada filmina, laiendada teleseriaalidena ja lõpuks isegi elava esitlusena.