Esileht - Digitehnoloogiate instituut - Instituut - Tutvustus - Informaatika instituudi ajalugu

Informaatika instituudi ajalugu

Arvutiõpetuse ajalugu Tallinna Ülikoolis ulatub aastasse 1965 kui tollases E.Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis taasavatud matemaatika eriala õppekavasse lülitati kursus arvutid ja programmeerimine. Väikeste muudatustega 1978. a ja 1983. a kehtis see õppekava kuni 1986. aastani, mil mindi üle uutele õppekavadele, mille lõpetaja sai keskkooli matemaatika ja informaatika ning põhikooli füüsika õpetaja kutse. Seoses sellega vähendati füüsika ja astronoomia tunde ning informaatika ja arvutusmatemaatika tundide arv kasvas 384 tunnile. Informaatikat ja arvutiõpetust õpetati matemaatika kateedri koosseisus (dots Peeter Normak, õpet Vambola Kase).

1989. aastal asutati iseseisev informaatika kateeder; juhatama asus seda dots Peeter Normak.

1991. aastal mindi järjekordselt üle uutele õppekavadele. Avati keskkooli matemaatika ja informaatika õpetaja õppekava, mille läbimine andis ka informaatika õpetaja kutse. Koos uute õppekavade kehtestamisega mindi 1993. aastal üle ainesüsteemile ning koos muudatustega matemaatika-informaatika osakonna struktuuris moodustati informaatika kateedri baasil informaatika õppetool prof Peeter Normaku juhtimise all. Asutati multimeediumi labor.

1996. aastal loodi kasvatusteaduste osakonna juurde haridustehnoloogia keskus, mis 2006. aastal toodi Mart Laanpere juhtimisel üle tollase informaatika osakonna koosseisu.

1998. aastal võeti vastu esimesed 10 üliõpilast Rakendusinformaatika diplomiõppesse. 1999. aastal avati koostöös Haaspalu kolledžiga Infotehnoloogia eriala. Esimesel semestril õppisid üliõpilased Tallinnas, seejärel jätkus õppetöö Haapsalus.

2000. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased informaatika bakalaureuseõppesse.

2001. aastal moodustati iseseisev informaatika osakond. Võeti vastu esimesed üliõpilased Infotehnoloogia (multimeedium ja õpisüsteemid)  ning Infotehnoloogia juhtimise magistriõppe erialadele.

2002. aastal sai informaatika bakalaureuseõppekava täisakrediteeringu.

2003. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased Informaatika õpetaja, infojuht magistriõppesse. Samal aastal käivitus esimene haridus- ja teadusministeeriumi sihtfinantseeritud teadusprojekt “Veebipõhise konstruktivistliku õpihaldussüsteemi pedagoogilised lähtealused ja rakendusmudelid Eesti kõrghariduse kontekstis”.

2004. aastal said täisakrediteeringu Informaatika (multimeedium ja õpisüsteemid) ning Infotehnoloogia juhtimise magistriõppekavad.

2005. aastal käivitus Euroopa Komisjoni 6. raamprogrammi raames projekt CALIBRATE, ning 2006. aastal projekt  iCamp (tutvustav video), kus haridustehnoloogia keskus osales  partnerina. Samal aastal avati täielikult ingliskeelne rahvusvaheline magistriõppekava Interaktiivne meedia ja teadmuskeskkonnad (IMKE). See oli esimeseks ingliskeelseks IT-tasemeõppekavaks Eestis.

2008. aastal moodustati informaatika instituut ning IMKE sai täisakrediteeringu.

2009. aastal loodi interaktsioonidisaini labor, seda asus juhtima prof David Lamas.

2010. aastal avati Haridustehnoloogia magistriõppekava ning Infoühiskonna tehnoloogiad doktoriõppekava.

2012. aastal käivitus EL 7. raamprogrammi rahastuse toel projekt Learning Layers (Scaling up Technologies for Informal Learning in SME Clusters), mille teaduskoordinaatoriks sai prof Tobias Ley. Projektitaotlus saavutas oma kategoorias kõrgeima hinde, olles ühtlasi ka ainuke Eesti teadusasutuse poolt juhitud EL raamprogrammidest (FP5, FP6, FP7) rahastatud suuremahuline integreeritud IKT projekt. Detsembris kolis informaatika instituut uude hoonesse, kus olid loodud suurepärased töötingimused nii üliõpilastele, töötajatele kui ka külalistele.

2013. aasta alguses kujundati IMKE ümber Inimese ja arvuti interaktsioon magistriõppekavaks. Hariduse infotehnoloogia sihtasutuse toel loodi digiturbe labor sellealase õppe- ja teadussuuna väljaarendamise toetamiseks. Edukalt läbiti bakalaureuse- ja magistriõppekavade kvaliteedihindamine.

2014. aastal läbiti edukalt ka teadus- ja arendustegevuse sihtevalveerimine (koondhindega excellent) ning doktoriõppe üleminekuhindamine.

2015. aastal käivitus informaatika instituudi olulisel osalusel valminud H2020-WIDESPREAD projekt CEITER (Cross-Boarder Educational Innovation thru Technology-Enhanced Research, projektijuht Mart Laanpere). 5. mail külastas instituudi haridustehnoloogia keskust UNESCO peadirektor Irina Bokova, kes andis keskuse tööle väga kõrge hinnangu