Esileht - Digitehnoloogiate instituut - Instituut - Tutvustus - Infoteaduste instituudi ajalugu

Infoteaduste instituudi ajalugu

Eesti raamatukoguhoidjate erialakoolitusega hakati regulaarselt tegelema 20. sajandi alguskümnenditel, eeskujuks oli saksa ning anglo-ameerika koolitussüsteem. 1927. aastast oli raamatukogundust võimalik õppida valikainena Tartu Ülikoolis. Tartus koolitati raamatukogutöötajaid mõningate vaheaegadega kuni 1965. aastani. Sellest alates on raamatukoguhoidja ja infospetsialisti koolitus toimunud Tallinna Ülikoolis (tollase nimetusega E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut), kultuuriteaduskonna raamatukogunduse ja bibliograafia kateedris. Kateeder reorganiseeriti 1991. aastal raamatukogunduse osakonnaks. 1992/1993 õppeaasta kevadel moodustati osakonnas vastavalt ülikoolis kehtestatud uuele struktuurile õppetoolid ja valiti esimesed professorid: infoteaduse alal Evi Rannap, raamatukogunduse alal Marje Aasmets ja raamatuteaduse alal Mare Lott. Aastatel 1993-2007 tegutses osakond sotsiaalteaduskonna koosseisus, 1994. aastast infoteaduste osakonna nime all. Aasta hiljem alustas osakonna koosseisus tööd infotöö keskus kolme programmiga: kaugkoolituse, täiendkoolituse ning teadus- ja arendusprogrammiga, millest kasvas välja info- ja teadmusjuhtimise keskus lektor Sirje Virkuse juhtimisel.

2007.a. viidi Tallinna Ülikoolis läbi struktuurireform ja 2008. aasta 1. jaanuarist kuni 1.septembrini 2015 tegutses infoteaduste osakonna baasil moodustatud infoteaduste instituut professor Tiiu Reimo juhtimisel.

Õppetegevus on läbi aegade olnud infoteaduste osakonna/instituudi tegevuses esikohal. Õppekavade väljatöötamisel järgitakse nii infoteaduse globaalseid arenguid kui ka Eesti tööturu vajadusi. Õppekavade sisu ja õppe kvaliteeti hindas rahvusvaheline ekspertkomisjon 2001. ja 2008. aastal. Mõlemal korral said kõik bakalaureuse, magistri- ja doktoriõppe õppekavad täisakrediteeringu. 2002/2003. õppeaastast mindi üle 3+2 õppekavadele, mis tähendab, et täieliku ülikoolihariduse omandamiseks tuleb läbida kolmeaastane bakalaureuse- ja kaheaastane magistriõpe. Esimene doktorikraad infoteaduste erialal kaitsti 2001. aastal.

2007. a. käivitus rahvusvaheline ühismagistriõppekava Digital Library Learning (DILL) , mis valmis koostöös Tallinna Ülikooli, Oslo Ülikooli Kolledži ja Parma Ülikooliga ning on ainus raamatukogu- ja infoteaduste alane õppekava Euroopas, mis on saanud Euroopa Liidu Erasmus Mundus toetuse. 

Õppetegevuse kõrval omab olulist tähtsust teadus- ja arendustegevus. Viimase kahekümne aasta jooksul on kujunenud tihe koostöö rahvusvahelise teaduskogukonnaga. Aktiivselt on osaletud Euroopa Komisjoni programmide koostööprojektides. Instituudi teadustegevus evalveeriti positiivselt rahvusvahelise ekspertkomisjoni poolt nii 2004. kui ka 2010. aastal.

Alates Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu taasasutamisest on instituudi õppejõud kaasa aidanud eriala arengute kujundamisele, tegutsedes ühingu toimkondades ja töörühmades. Infoteaduste suuna õppejõud on kaasatud rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide (nt International Federation of Library Associations and Institutions/IFLA, European Association for Library and Information Education and Research /EUCLID) tegevusesse ja mitmete erialaväljaannete toimetuskolleegiumitesse (Information Research; Education for Information; Library Review; International Information & Library Review; Nordic Journal of Information Literacy in Higher Education; Knowledge and Information: Studies in Information Science jt) ning panustavad aktiivselt infoteaduse valdkonna globaalsetesse arengutesse.