Esileht - Digitehnoloogiate instituut - Instituut - Tutvustus - Matemaatika osakonna ajalugu

Matemaatika osakonna ajalugu

Matemaatika on olnud esindatud Tallinna Ülikoolis selle kõigil arenguetappidel. Tallinna Ülikooli vanim eelkäija oli Tallinna Õpetajate Seminar, mis asutati 1. juulil 1919 ja õppetöö algas 18. oktoobril, mida enne 2006. aastat tähistati ülikooli aastapäevana. Seminari esimene direktor oli matemaatik Villem Nano (1893-1965, mh praeguse Digitehnoloogiate instituudi direktori Peeter Normaku (s 1952) vanaisa). Seminar nimetati sügisel 1929 ümber Tallinna Pedagoogiumiks, kuid endine nimi taastati 1937 ja selle nime all töötati kuni 1947. aastani. Sel perioodil olid seal Nano kõrval tuntud matemaatikaõpetajad ja kooliõpikute autorid Viktor Päss (1892-1956), August Perli (1871-1935), Arnold Vihman (1899-1975), Elmar Etverk (1899-1977) jt. Inspektorina töötas seal mehaanik Oskar Silde (1900-1996).

Seminar korraldati ümber Tallinna õpetajate instituudiks, mis tegutses aastail 1947 -1952. See ei olnud ülikooli tasemel asutus, matemaatika-füüsika osakonna, hiljem matemaatika kateedri juhataja oli Albert Borkvell (1890-1963). Kateeder oli kuueliikmeline – Vihmani kõrval olid tuntumad Mihkel Usai (1901-1991) ja Mihkel Haavamäe (1915-1997).

Õpetajate instituudi järglasena asutati 1952. a. Tallinna Pedagoogiline Instituut, mille matemaatika-loodusteaduskonnas oli matemaatika(-füüsika) kateeder. A. Borkvelli järel oli kateedrijuhatajaks M. Usai ja alates 1969 Aksel Telgmaa (s 1932). Kateedri koosseisu täiendasid tuntumatena Kalev Ratassepp (1898-1960), August Undusk (1931-2012), Erich Jõgi (s 1928).

1970-ndate aastate keskel omandas kateeder tänapäevased jooned. Kui varem oli kateedri peamiseks teadustegevuse suunaks matemaatika didaktika, siis nüüd lisandusid mitmed teaduskraadiga professionaalsed matemaatikud nagu Aleksander Monakov (s 1945), Tamara Sõrmus (s 1926), Anne Tali (s 1944), Ellen Redi (s 1945) jt. Enne järgmise perioodi algust olid kateedrijuhatajateks Rein Kolde (s 1938) ja A. Undusk ning kuna personaalarvutite aeg on käes, siis eraldus informaatika kateeder, mille esimene juhataja oli P. Normak. Algasid välisstažeerimised (Oldenburg, Varssavi, Praha), õppekavad olid veel väga matemaatilised.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega 30. jaanuarist 1992 nimetati TPedI Tallinna Pedagoogikaülikooliks (TPÜ). Matemaatika kateedri/osakonna juhatajateks olid A. Tali, P. Normak, Paul Tammela (1945-2015). Osakond oli jaotatud õppetoolideks: algebra ja geomeetria (juhataja P. Tammela), informaatika (P. Normak), matemaatika didaktika (A. Telgmaa, R. Kolde), matemaatiline analüüs (A. Kivinukk (s 1948)). Õppekavad muudeti Lääne-Euroopa ülikoolidele sarnasemateks, pärast viieaastast bakalaureuseõpet sai jätkata teadusmagistri tasemel. Osakonnas toimus üle 20 teadusmagistri kaitsmise, kaitsnutest on saanud nüüdseks mitu PhD omanikku. Kuna erialaloengute arvud olid suured, siis sai välja töötatud uusi erikursusi ja -seminare (arvude geomeetria, dünaamilised süsteemid, finantsmatemaatika, stohhastiline analüüs jt). Osakonnas teostatud Eesti Teadusfondi grantid soodustasid välissidemete tekkimist, toimusid stažeerimised (Oldenburg, Odense, Ulm, Poznan) ja esineti rahvusvahelistel konverentsidel Euroopas, Aasias, Põhja-Ameerikas. Tempuse ühisprojekt (TÜ, TTÜ, Sunderland ja Tampere) oli suunatud õpetamisele arvutite vahendusel. Osakonna töörühmad on korraldanud rahvusvahelisi workshop’pe (Teaching mathematics: retrospective and perspectives 1994, 1998, 2003 ja 2009, Summability Problems and Fourier Analysis 1999, 2000 ja 2008; FinEst Math 2002, jms).

Õppeaastal 2001/2002 tehti õppesüsteemi reform, mis kujundas ülikoolihariduse 3-aastaseks bakalaureuseõppeks ja 2-aastaseks magistriõppeks. Matemaatika osakonnast eraldus informaatika osakond (juhataja Katrin Niglas (s 1970)). Nn 3+2 süsteem muutis oluliselt seni võrdlemisi hästi töötanud süsteemi: kadusid teadusmagistrid, eriala-ainete mahtu vähendati, oluliselt vähenes matemaatika õpetajaks õppivate üliõpilaste arv, vähenes ka õppejõudude õppetöökoormus.

Riigikogu otsusega 18. märtsist 2005 muudeti TPÜ nimi Tallinna ülikooliks, ülikooliga liitusid mitmed Tallinna haridus- ja teadusasutused. Algasid reformid: teaduskonnad kaotati, nende asemele tehti palju väikseid instituute, õppetoolide ühendamisel moodustati jälle osakonnad, õppekavadesse tuli palju vaba- ja sissejuhatavaid aineid, tekkisid nn liberal arts õppekavad, õppenädalate arvu vähendati kunagiselt 16+18-lt 14+14-le. Matemaatika osakond läbis teaduse evalveerimise ja õppekavade akrediteerimise, teadusmagistri kava muudeti 3+2 matemaatika magistrikavaks. Matemaatika didaktika töörühm kinnistas sidemeid Põhjamaades (Nordic-Baltic Research in Mathematics Education, ajakiri "Nordic Studies in Mathematics Education"), teostati EL struktuurifondi meetme 1.1 projekti High Quality Mathematical Education Implementing Internationally Recognized Teacher Education (vastutav täitja Tiiu Kaljas (s. 1948)), mille raames töötas siin välisprofessorina Markku Hannula. Üks matemaatika didaktika doktorant kaitses väitekirja Agderi Ülikoolis. Matemaatika doktoriõpe on integreeritud füüsika õppekavasse, kus on kaitstud 2 doktorikraadi matemaatika alal, ehkki füüsika nimetuse all.

Matemaatika osakonna viimased juhatajad on olnud A. Tali, T. Kaljas, A. Kivinukk ja Madis Lepik (s 1958). Osakonnas töötas 2014/2015. õppeaastal 2 professorit, 1 juhtivteadur, 2 dotsenti, 1 vanemteadur ja 4 lektorit. Osakonna õppejõud on olnud aktiivsed vabariiklikus erialases tegevuses (riigieksamikomisjonid, õpikute komisjonid, õppekavakomisjonid, ajakirjade toimetuskolleegiumid, erinevad ekspertkomisjonid, Eesti Matemaatika Selts jne). Osakonnal on olnud suur panus tänapäevaste matemaatikaõpikute kirjutamisel. Tuntumad autorid on A. Telgmaa, A. Undusk, R. Kolde, T. Kaljas, Tõnu Tõnso (s 1959), M. Lepik, õpikute tõlkijana tegutseb A. Monakov.