Esileht - Eesti demograafia keskus - Teadustegevus - Andmebaasid

Andmebaasid

Keskus panustab olulisel määral teadustöö andmebaaside arendamisse, sh. arhiivsete loendus- ja küsitlusandmete digiteerimise ja teaduskäibesse toomise ning küsitlusuuringute läbiviimise kaudu, samuti osalemisega rahvaloenduse ja rahvastikuregistri metodoloogilises arendustöös.

  • Rahvastikupoliitika andmebaasist PERFAR (The Population Europe Resource Finder and Archive) leiab laias valikus informatsiooni, mis on seotud rahvastiku arenguga kogu Euroopas. Lisaks leiab kataloogi koos viidetega sotsiaalmajanduslikele ning demograafilistele andmetele.

  • 50-aastaste ja vanemaealiste uuringu (SHARE) raames kogutakse infot umbes 7200 Eesti 50-aastaste ja vanemate elanike terviseseisundi, töötamise või tööjätu, toimetuleku, peresuhete ja sotsiaalsete võrgustike kohta. 2010.-2011.aastal kogutud andmestik on teadlastele juba kasutatav, hetkel käib uue uuringulaine raames töö täiendavate andmete kogumiseks.

  • Pere- ja sündimusuuringute andmebaas koosneb PSU I (1994,1997) ja PSU II (2004) raames kogutud informatsioonist. PSU I raames küsitleti Eesti nais- ja meesrahvastikku, kes olid sündinud 1924-1973 (kokku küsitleti 7533 isikut). PSU II kaardistas Eesti nais- ja meesrahvastiku, kes olid sündinud 1924 – 1983 aastatel (kokku 7855 inimest). Kogutud andmestik sisaldab hetkeseisu informatsiooni leibkonnakoostise, elamistingimuste ning sündimus- ja pereplaneerimise hoiakute kohta lisaks sündmusloolisele andmestikule partnerluste, rändeajaloo, töökarjääri, hariduskäigu, lastesaamise ning tervisliku seisundi kohta.

  • Eesti Põlisusuuring on 1997 aastal kogutud andmestik, mis hõlmab 1310 põlisvene, 1481 põlisingeri ja 622 teise põlvkonna välispäritolu naist, kes on sündinud vahemikus 1924-1973. Andmed sisaldavad selliseid vähemusrahvuste defineerimiseks vajalikke komponente nagu etniline enesemääratlus, sünnikoht, kasutatav keel, usuline kuuluvus ja kodakondsus, mida võimaluse korral jälgitakse ka läbi vanemate ja vana-vanemate põlvkonna. Analoogselt Pere- ja sündimusuuringule sisaldab andmestik hetkeseisu informatsiooni leibkonnakoostise, elamistingimuste ning sündimus- ja pereplaneerimise hoiakute kohta ning sündmuslooliselt kogutud andmeid partnerluse, lastesaamise, hariduse, majandusliku aktiivsuse ja ruumilise mobiilsuse kohta.

  • 1979.aasta ja 1989. aasta rahvaloendustel põhinev andmebaas sisaldab Eesti rahvastiku kohta peamisi demograafilisi tunnuseid (perekonnasisene identifikatsioon, vanus, sugu, elukoht, kodakondsus, haridus, emakeel, rahvus), aga ka tunnuseid töökoha, ameti, sotsiaalse kihi, paiksuse, sünnitatud laste arvu, sünnikoha ning elamistingimuste kohta. Taristuprojekt TAP 8–6 raames lisati 1989. aasta loenduse andmebaasile isikute identifikatsiooniandmed ning 95%-le kirjetest rahvastikuregistrist isikukoodid. Lisades loendusele registriandmed rahvastikusündmuste (sünnid, surmad, abielud, lahutused, elukohavahetused jm) kohta, arendatakse sellest välja lõimitud longituudne loendus-register tüüpi andmebaas.

  • Pereregistri andmebaas sisaldab 1,2 miljonit pereregistri kirjet aastatest 1926–1949. Andmebaas sisaldab teavet Eesti vabariigi kodanike demograafiliste põhisündmuste (sünd, abiellumine, laste sünd, lesestumine-lahutamine, surm) ning nendega seotud isikute (vanemate, abikaasade ja laste) kohta. Andmebaasi rahvastikulooline tähtsus tuleneb asjaolust, et tegemist on kõige täielikuma loendiga Eesti rahvastikust okupatsioonidele ja Teisele maailmasõjale eelnenud ajast koos mitmekesise demograafilise tunnuskomplektiga. Andmebaas on teaduskasutusele eelneva kontrolli ja korrastamise järgus.

  • Rahvastikupoliitika sidusuuringu raames kogutud PPA (Population Policy Acceptance) andmebaas sisaldab informatsiooni inimeste suhtumiste ja hinnangute kohta rahvastikumuutuse, sündimuskäitumise, põlvkondadevaheliste suhete, rahvastikupoliitikate jms teemadel.