Esileht - Eesti demograafia keskus - Teadustegevus - Projektid

Projektid

Eesti rahvastiku nüüdisareng: kestlikuma ühiskonna poole viiva tee otsingul (2018 - 2022)

Projekt käsitleb Eesti demograafilist nüüdisarengut keskendudes taastetasemest madalamale sündimusele ja rahvastiku vananemisele. Projekti eesmärgiks on käsitlusalustes protsessides Eestis 21. sajandil asetleidnud muutuste ja kujunenud mustrite teaduslik mõtestamine, teistes Euroopa riikides toimunud arengu taustal. Protsesside kulgu mõjutavate mehhanismide selgitamiseks pööratakse süstemaatilist tähelepanu rahvastikurühmade vahelistele erisustele ning nende olevale individuaalsete ja kontekstuaalsete tegurite põimingule. Projekti eesmärkide saavutamisele suunatud analüüsid jagunevad kuue suuna vahel, neist kaks käsitlevad sündimust ning neli rahvastiku vananemise erinevaid tahke. Projekti andmestik pärineb Eesti administratiivregistritest ja üle-Euroopalistest võrdlusuuringutest (SHARE, EU-SILC, GGS). Projekt edendab Eesti sotsiaalteaduse konkurentsivõimet ja mitmekesisust, laiendab tõenduspõhise rahvastikupoliitika alust Eestis ja teenib sellega ühiskonna kestlikkuse sihti.

Varane demograafiline nüüdisajastumine Eestis: 19.sajandi maa- ja linnaühiskonna mikro-uurimus (2017 – 2020)

Olemasolevad teadmised Eesti demograafilise nüüdisajastumise kohta rajanevad eranditult koondandmetel, mis ei võimalda asetleidnud murrangu käigu ega sisemiste mehhanismide põhjalikumat eritlemist. Käesolev projekt soovib neid piiranguid ületada. Projekti eesmärgiks on käsitleda demograafilise nüüdisajastumise algust ning hoogustumist Eestis 19. sajandil, seostades selle ühiskonnas samal ajal asetleidnud sügavate muutustega (üleminek raharendile, talude päriseksostmine, süvenev kihistumine) ning tuginedes uutele, projekti raames arendatud isikupõhistele longituudsetele lokaalandmestikele (Helme kihelkond 1834–95 ja Tartu linn ca 1850–1900). Erinevate arenguprotsesside seostamise vahendiks on sotsiaalkihtide demograafilises käitumises (suremus, sündimus, abiellumus) ilmnevate erisuste sündmuslooline analüüs. Põhihüpoteesi kohaselt tingis varase, nn prantsuse mudeli kohaselt kulgenud demograafilise ülemineku mitme mehhanismi samaaegne, kuid rahvastikurühmi erinevalt puudutanud toime.

SHARE uuring 

50-aastaste ja vanemaealiste uuring (SHARE). Eestis 2010. aastal käivitunud vanemaealiste uuring (Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe ehk SHARE) annab põhjaliku ülevaate 50-aastaste ja vanemate elanike terviseseisundist, töötamisest või pensionil viibimisest, toimetulekust ja sotsiaalsest võrgustikust. Tegemist on rahvusvahelise harmoniseeritud uuringuga.
SHARE uuringu küsitlus viiakse läbi igal teisel aastal. Kuues küsitluslaines aastatel 2004–2016 on osalenud 20 riiki Euroopas (+ Iisrael). Vastajate arv viimases laines oli 55000 inimest, neist olulisel osal on tulnud vastata küsimustikule juba kuus korda. Eestis on kogutud andmeid kolmes uuringulaines ning avaldatud on tulemusi kahe uuringulaine kohta (vt nt www.tlu.ee/share-esimene). Igas laines on küsimustikule vastanud enam kui 6000 eestimaalast vanuses 50+. SHARE uuringut Euroopas plaanitakse jätkata vähemalt kuni aastani 2024. Eesti Demograafia Keskus on SHARE Eesti teaduskoordinaator.

Peristat Action

Euro – Peristat Action. Projekti eesmärk on luua Euroopas perinataaltervise näitajate monitoorimissüsteem, et pakkuda teadmispõhist alust otsusetegijatele ja meditsiinitöötajatele. Projekt eesmärgistab EURO-Peristat tuumnäitajate süsteemi loomise nii, et see oleks viidud rutiinse statistikasüsteemi osaks ja ekspertide võrgusiku loomise, kelle ülesandeks on trendide analüüs tervisega ja tervishoiusüsteemiga seotud ebavõrdsuste hindamiseks.

Registripõhise rahvaloenduse metoodika projekt - REGREL

Koostöös konsultatsioonifirmaga Ernst&Young ning teaduspartneritega TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudist, TLÜ Sostiaaltöö Instituudist ja Tartu Ülikoolist viisime 2010-2013. aastal läbi registripõhise rahvaloenduse metoodika väljatöötamise projekti REGREL. Arendusprojekti tellis Statistikaamet.

EV pereregistri digiteerimine

Projekti eesmärk oli ühe olulise Eesti rahvastikuloolise uurimismaterjali – pereregistri (1926-1949) – nüüdisaegsesse teaduskäibesse toomine. Taristuprojekti TAP17–5 raames digitaliseeris instituut pereregistri säilinud arhiivse materjali (üle 1,2 miljoni registrilehe) ja moodustas esmase andmebaasi. Lisaks skaneeriti Siseministeeriumi toel 900 tuhat registrilehte. Siseministeerium liidendab skaneeritud dokumendifailid rahvastikuregistri infosüsteemi.

Projekti laiema kasusaajate ringi moodustavad teadusalad, mis käsitlevad rahvastikukaotusi ja –muutusi, rahvastiku alarühmi või -protsesse (ränne, suremus, sündimus, abiellumus). Pereregister on oma ligi 1,2 miljoni isiku kohta käivate andmetega ainulaadne rahvastikualane uurimismaterjal. Tegemist on Eesti rahvastiku ainsa säilinud loendiga okupatsioonidele ja II maailmasõjale eelnenud ajast, sest sõjaeelsete rahvaloenduste algandmed hävisid 1944.aastal. Pereregistris olevad isiku demograafilised andmed vastavad üsna täpselt sellele, mida kogutakse nüüd Rahvastikuregistrisse.

Projekti viidi läbi 2011-2013 koostöös Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna, perekonnaseisuametite, AS-ga Andmevara ja Marcus Borg OÜ-ga. Registri digiteerimist ja teaduskäibesse toomist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond (projekt TAP17-5 „Eesti 20. sajandi rahvastikuloo tuumikandmebaasid: Pereregister“).

Rahvastiku- ja sotsiaalandmete analüüsikeskkonna arendamine

Tegemist oli taristuprojektiga TAP 8-6, millega tegeleti aastatel 2010 - 2012. Projekti käigus:

- digitaliseeriti valik 1989.a. rahvaloenduse arhiivse andmestiku tunnuseid ning loodi võimalus andmete elektroonseks töötluseks ja teiste andmestikega (sh registriandmebaasidega) seostamiseks;

- loodi Eesti rahvaloenduste ja rahvastikusündmuste andmeid lõimiva longituudse andmebaasi käivitamiseks vajalik IT-lahendus;

- soetati ning uuendati Eurostati poolt koordineeritavate Euroopa Tööjõu-uuringu (EU Labour Force Survey) ning Euroopa sissetulekute ja elamistingimuste uuringu (EU Survey of Incomes and Living Conditions) kasutuslitsentsid ning ajakohastati ÜRO Rahvastikuosakonna andmebaaside elektroonsed versioonid.

Eesti Pere- ja Sündimusuuring

Eesti Pere- ja Sündimusuuring (PSU) on rahvuslik osa kahes sündimusele ja peremoodustusele keskendunud ulatuslikus võrdlusuuringute programmis. Esimese programmi Family and Fertility Surveys in the UNECE Region (FFS) raames viidi 1990. aastatel 23 riigis läbi sündmusloolisel lähenemisviisil põhinevad esinduslikud küsitlusuuringud. Programmi koordineeris ÜRO Euroopa Majanduskomisjon, kes on FFS rahvusvahelise andmebaasi hoidjaks. Teise programmi Generations and Gender Programme (GGP) algatas 2000. aastate algul Euroopa rahvastikuinstituutide konsortsium koostöös ÜRO Euroopa Majanduskomisjoniga. Programm näeb ette kolmelainelise sündmusloolise paneeluuringu läbiviimist. Praeguseks on Hollandi Interdistsiplinaarse Demograafia Instituudi (NIDI) poolt hallatavasse andmebaasi lülitatud 10 riigi esimese paneelilaine ning 6 riigi kahe esimese ja teise paneelilaine andmed. Eesti viis FFS programmi raames küsitluse läbi 1994. a (naised) ja 1997. a (mehed)  ning GGP programmi raames 2004.–2005 aastal.