Esileht - Eesti demograafia keskus - Uudised

Uudised

2017

__thumb_-2-IPC_2017_logo_ajs.jpg


Eesti demograafia keskuse teadlased osalevad 28.oktoobrist kuni 4.novembrini  2017 iga viie aasta järel toimuval maailma rahvastikuteadlasi ühendaval XXVIII rahvusvahelisel rahvastikukonverentsil Kaplinnas, Lõuna-Aafrika Vabariigis järgmiste ettekannetega:

Estonian Institute for Population Studies will be at the International Population Conference 2017 that takes place in Capetown, South Africa October 28-November 4, 2017. The following presentations will be presented:

                                                             

  • Leen Rahnu, Allan Puur and Luule Sakkeus: Divorce patterns of minority population: gender perspective,

Thursday, 2 November 2017, 12:00 – 1:30 PM, Exhibition Hall 2, Section A

  • Liili Abuladze, Luule Sakkeus and Adriana Santacroce: Everyday Activity Limitations and Social Networks of Older Adults: Longitudinal Evidence from the SHARE survey,

Wednesday, 1 November 2017, 12:00-1:30 PM, Exhibition Hall 2, Section A

  • Liili Abuladze: Older Adults’ Living Arrangements in Europe,

Tuesday, 31 October 2017, 12:00-1:30 PM, Exhibition Hall 2, Section C

  • Martin Klesment, Jan van Bavel: Women's relative earnings in the couple and union dissolution risk in Europe

Thursday, 2 November 2017, 12:00 – 1:30 PM, Exhibition Hall 2, Section A

  • Alice Reid ,Eilidh Garret, Hannaliis Jaadla: Adapting the Own Child method to allow comparison of fertility between populations with different marriage regimes.

Thursday, 2 November 2017, 04:00 - 04:15 PM, Meeting Room 2.41-2.42

  • Alice Reid, Hannaliis Jaadla, Eilidh Garret: Mobility, social class and fertility transition in England and Wales, 1851–1911

Tuesday, 31 October 2017, 04:00 - 04:15 PM, Meeting Room 2.61-2.62 (simultaneous interpretation

  • Joseph Day, Kevin Schürer and Hannaliis Jaadla: The Changing Importance of London, 1851-1911: Using individual-level census data to reconstruct lifetime migration paths.

Tuesday, 31 October 2017, 12:00 PM - 01:30 PM, Exhibition Hall 2, Section C

Rohkem informatsiooni ürituse kohta leiab konverentsi kodulehelt: http://ipc2017capetown.iussp.org/.

You can find morei information about the conference on its website: http://ipc2017capetown.iussp.org/.




Avatud akadeemia kutsub osalema uues koolitusprogrammis

Novembris alustab Tallinna Ülikooli Avatud akadeemia koolitusprogramm "Vanemaealiste arendamisega tegeleva spetsialisti ettevalmistus". Eesti demograafia keskusest koolitavad Tiina Tambaum, Leen Rahnu ja Lauri Leppik.

koolitus_vanemaealiste_suurem-banner.jpg

Teadmisi, mida tähendab teadlik normaalne vananemine, Eestis süsteemselt ei ole jagatud. Inimesed, kes tegelevad Eestis vanemate inimeste arendamisega, on enamasti kas sotsiaaltöö, kultuurikorralduse, raamatukogunduse või hoopis mõne tehnilise valdkonna taustaga. Laialt on levinud väärarusaamad, justkui vananemine oleks haigus või kaasneks sellega igal juhul abituks muutumine. Riik toetab inimest enamasti siis, kui ta töötab, ja siis, kui ta on abitu – tugi vahepealsel perioodil sõltub kohalikust heast tahtest, kui seda on. Ometi määrab just selle perioodil elustiil, kas ja kui ruttu jäädakse teistest sõltuvaks.

Milline on normaalset vananemist toetav sotsiaalne keskkond ja isiku vananemist mõjutavad psühholoogilised tegurid ning kuidas sellest lähtuvalt saame kujundada põlvkondade vahelist õppimist ja koostööd kogukondades ja organisatsioonides?

Tallinna Ülikooli Avatud akadeemia kutsub osalema uues koolitusprogrammis:

"Vanemaealiste arendamisega tegeleva spetsialisti ettevalmistus"

Toimumise aeg. 22.11.2017 - 18.05.2018 Tallinna Ülikoolis.

Koolituse eesmärk on vanemaealiste arendamiseks vajalike hoiakute, teadmiste ja oskuste omandamine ja arendamine, et parandada Eestis vanemaealistega töö kättesaadavust ja kvaliteeti. 

Osalema on oodatud kõik, kes tegelevad või plaanivad tegelema hakata Eestis vanemaealiste arendamisega, maakondade ja KOVide töötajad, sotsiaal- ja hoolekande töötajad, kultuurikorraldajad, tervishoiutöötajad, ministeeriumide ja riigiasutuste töötajad jt. 

Avatud akadeemia kodulehel kirjutab Tiina Tambaum  Sarnaselt noorsootöötajatele on vaja meil seenioritöö eest vastutajaid.



Gerontoloogia õpik ilmus ka E-raamatuna.

__thumb_-2-e-raamat-gerontoloogia.jpg    E-raamat: GERONTOLOOGIA (2017) Tartu Ülikooli Kirjastus 

Autor: Kai Saks, Toivo Maimets, Riin Tamm, Raivo Uibo, Mati Pääsuke, Tiia Tulviste, Annely Soots, Luule Sakkeus, Tiina Tambaum, Marju Medar, Taimi Tulva, Anne Murov

Raamat on e-levis, kättesaadav Apollo või Rahva Raamatu kaudu.



     __thumb_-2-EU EE logo väike(3).jpg__thumb_-2-ceu_0(2).png

Euroopa Liidu eesistumise raames Tallinnas 19. septembril toimunud EL sotsiaalkaitse komitee istungil modereeris EDK vanemteadur Lauri Leppik pikaajalise hoolduse teemalist arutelu. Euroopa sotsiaalõiguste samba ühe printsiibina peaks igaühel olema õigus kvaliteetsetele ja taskukohastele pikaajalise hoolduse teenustele. Samas esitab rahvastikuvananemine koos teenuste osutamise detsentraliseeritud vastutuse ja fragmenteeritud korraldusega selle eesmärgi saavutamisele rea väljakutseid. EL sotsiaalkaitse komitee arutelu keskendus pikaajalise hoolduse teenuste kvaliteedi mõõtmisele, tagamisele ja parandamisele. Kolme rahvusvahelise organisatsiooni - OECD, Eurofound ja ENNHRI - esindajate analüüside järel vaadeldi lähemalt  Saksamaa, Taani, Eesti, Itaalia, Sloveenia ja Norra kogemusi, väljakutseid ja reforme pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel. Arutelu ja taustanalüüside põhjal kavandab EL sotsiaalkaitse komitee sellel teemal poliitikasoovitusi liikmeriikidele.



Doktoritöö: leibkonnaseis mõjutab suremust rohkem kui perekonnaseis

05.06.2017

  

__thumb_-2-1-P1040524 h.JPG                    __thumb_-2-1-P1040536 h.JPG  

                                                                                                                     Fotod: Michel Poulain

Täna, 5. juunil kaitses edukalt doktoritööd Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Anne Herm, kelle töö uuris erinevate leibkonnarühmade seoseid suremusega. Selgus, et seos leibkonnaseisu ja suremuse vahel vanemaealise rahvastiku hulgas on suuresti varieeruv.  

Doktoritöö põhineb Belgia rahvastikuregistri ja rahvaloenduse andmetel, mis võimaldab hõlmata kogu vanemaealise rahvastiku alates 1990. aastatest. Kasutatud andmed olid väärtuslikud, kuna võimaldasid uuringusse haarata vanemaealiste hulgas suhteliselt väikseid leibkonnaseisu tüüpe (nt elamist vabaabielu partneriga).

Uuringute tulemused kinnitasid, et demograafilise ülemineku ja nüüdisaegse rahvastikuarengu mõju vanemaealise rahvastiku leibkonnaseisule on mitmetahuline ja kohati vastandlik. „Suremuse vähenemine suurendab inimeste osakaalu, kes veel kõrges vanuseski elavad koos abikaasaga. Küll aga sündimus- ja perekäitumise muutused (sh laste arvu vähenemine, lahutumuse sagenemine) pigem vähendavad perekonnaliikmetega vanemas eas kooselamise võimalikkust,“ selgitas Herm.

 „Näiteks selgus uuringutest, et asutusleibkondades, näiteks asendus- ja hooldekodudes, elavate eakate suremus oli oluliselt suurem võrreldes tavaleibkondades elavate vanemaealistega,“ sõnas Herm. Terviseseisundi arvesse võtmine küll vähendas, kuid ei kõrvaldanud seda ülekaalu. Uurimistöö tulemused kinnitasid ka teiste autorite varasemaid leide, mille kohaselt surmarisk on madalaim abikaasaga kooselavatel inimestel.

Töö autor lisas, et leibkonnaseis on vanemas eas suremusega tugevamalt seotud kui perekonnaseis. „Uuringud kinnitasid, et suremuserinevused leibkonnaseisude vahel on suuremad kui perekonnaseisude vahel. Kui vallaliste, leskede ja lahutatute suremusrisk on märgatavalt suurem abielus inimeste omast, siis üksi ja abikaasaga elavate vahel on erinevus võrdlemisi väike. Seega üksi elamine, ka pärast abielulahutust või lesena, ei ole seotud oluliselt suurema surmariskiga kui elamine abikaasaga,“ selgitas Herm ja tõi välja, et vanuse suurenedes suremusrisk leibkonnaseisude vahel väheneb. „Naistel seondub kõrges vanuses üksi elamine hoopis madalama suremusega kui võrreldes elamisega koos abikaasaga. Inimestel, kes elasid saja-aastaseni, olid vanemas eas ülekaalus sellised leibkonnaseisud, kus suremus on üldiselt väiksem,“ sõnas ta.

Doktoritöö pealkiri on „Living arrangements and mortality of older adults: Evidence from the Belgian population registers at the turn of the 21st century" ("Eakate leibkonnaseis ja suremus: Belgia rahvastikuregistri andmetel 21. sajandi alguses") ja selle avalik kaitsmine toimub 5. juunil kell 16 Tallinna Ülikoolis (M-648, Uus-Sadama tn 5). Doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli professor Allan Puur ning Tallinna Ülikooli vanemteadur ja Louvaini Katoliikliku Ülikooli emeriitprofessor Michel Poulain. Oponendid on Londoni Majandus- ja Poliitikateaduste Kooli professor Emily Grundy ja Helsinki Ülikooli vanemlektor Elina Einiö.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.




__thumb_-2-inimarengu aruanne.jpg

1.juunil tutvustati Riigikogus värske Inimarengu aruande tulemusi - istungjärgu ülekannet saab vaadata SIIT.   Ettekande tegid aruande peatoimetaja, Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru; artikli autor, Tallinna Ülikooli professor Ellu Saar ja põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt.. Eesti demografia keskuse teadurid, Liili Abuladze, Allan Puur, Leen Rahnu ja Luule Sakkeus,  panustasid eelkõige aruande esimese peatüki valmimisse. 
Demograafid toovad välja, et Euroopa riike iseloomustab demograafiline rändesõltuvus ehk sisseränne on muutunud peamiseks ja ainsaks rahvastikuvähenemist pidurdavaks teguriks. Eesti kohta arvutatud prognoosivariandid näitavad, et tööealiste arv ja osakaal väheneb tulevatel aastakümnetel hoolimata sisserände ulatusest. Seega eeldab edukas kohanemine vananemisega ühiskonnalt mitmekülgsemat vastust kui rände soodustamine. Selle-aastane aruanne kannab pealkirja “Eesti rändeajastul”, lähemalt: www.inimareng.ee .

NB! Veebiaruandest saab iga artiklit, peatükki või kogu aruannet ka pdf-ina alla laadida ning trükkida (iga teksti lõpus on vastav nupuke).

Facebookis jagatakse inimarengu aruandega seotud uudiseid sellel lehel: https://www.facebook.com/EestiKoostooKogu/

Venekeelne pressiteade „Eesti rändeajastul“ põhisõnumite kohta.

Inglisekeelne pressiteade „Eesti rändeajastul“ põhisõnumite kohta ja ERR News uudis .

__thumb_-2-Inimareng1.jpg  __thumb_-2-Inimareng2.jpg  __thumb_-2-Inimareng3.jpg



Teadlased: pere peaks õpetama eakaid digiühiskonnas pensionil olemist

Märtsi lõpus algas vanemaealiste uuringu SHARE uus laine, mille raames küsitletakse enam kui 6000 üle 50-aastaseid inimesi Eestis. Novaatori lugu tutvustab lähemalt, millist infot kogutakse ja kuidas. Vaata ETV saates "Novaator" 05.aprillil 2017.a.  näidatud saatelõiku SIIT.
Uuringuga otsivad rahvastikuteadlased vastust küsimusele, miks pole Eestis kasvanud tervena elatud aastate arv ning kuidas lahendada hoolduse ja digitehnoloogiatega toimetulemine.

Iga kahe aasta tagant küsitlevad Tallinna ülikooli (TLÜ) rahvastikuteadlased enam kui 6000 üle 50-aastast eesti elanikku. SHARE nime kandev…
NOVAATOR.ERR.EE

29. märtsil 2017 palus  Pervõi Baltiiski Kanal (PBK) õhtustes uudistes oma vaatajatele selgitada  SHARE uuringu unikaalsust. Vaata Tiina Tambaumi  intervjuulõiku SHARE-st  SIIT.

SHARE küsitleb ühtesid ja samu inimesi, tänu millele saame andmed muutuste kohta, mida 50+ vanuses inimesed Eestis reaalselt kogevad. Selles laines kogume infot vastaja lapsepõlve ja elukäigu sõlmsündmuste kohta, mis seniseid andmeid oluliselt väärindavad. SHARE on uuring, kus vastajatel pole ülemist vanuspiiri ning andmed saadakse ka inimese surmale eelnenud aasta kohta. Uuringut iseloomustab väga esinduslik valim ning elu erinevate valdkondade (vaimne ja füüsiline tervis, töö ja tegevus, majanduslik seis)  integreeritus. Algav laine on unikaalne ka selle poolest, et rahvusvahelises uuringus osalevad seekord kõik EL riigid ja me saame võrdlusandmed ka näiteks Läti, Leedu ja Soomega. 


SHARE uuringu 4. laine algab märtsi lõpus

Märtsi lõpus saab alguse Euroopa 50+ rahvastiku tervise, tööjätu ja individuaalse vananemise uuring (SHARE). Oma heade vastajate seas viiakse läbi järjekordne küsitluslaine, mis sel korral käsitleb valdavalt inimese senist eluteed.

Inimese seisund vanemas eas on tihedalt seotud elu jooksul kogetuga. SHARE uuring annab olulist teavet, kuidas inimese lapsepõlv, senine elu-olu, suhted, repressioonid ja läbielamised on mõjutanud tema tänast eluviisi, tervist ja hakkamasaamist. Esimest korda osalevad SHARE uuringus kõik Euroopa Liidu riigid, tänu millele saame võrdlusmaterjali ka lähinaabrite Soome, Läti ja Leedu kohta.

Seostades eluteel toimunut teabega, mis on SHAREs siiamaani kogutud, on võimalus edaspidi täpsemalt ennetada olukordi, mis vähendavad oluliselt meie elukvaliteeti. Otsime koos teiste riikidega vastust küsimusele, miks me pole saavutanud läbimurret tervena elatud eluaastate kasvus. Üha pikenev eluiga pakub meile võimaluse osa saada järjest laiemast sidususest põlvkondade vahel, kuid kas me oskame seda kasutada?

„Tuletagem endale meelde, et vananemine on siin selleks, et jääda,“ ütleb SHARE Eesti teadukoordinaator Luule Sakkeus Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskusest. „Rahvastiku tasemel vananemisest ei jää puutumata ükski riik. Nendel maadel, kes suudavad uuendused viia ka kõige väetima liikmeni, on oluline arengueelis. Sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kujundamine vastavaks vananeva rahvastiku vajadustele on innovatsioon, milles Eestil on võimalik häid tulemusi näidata. SHARE pakub võimalust õppida oma inimestelt ja nende eluteedest,“ lisas ta.

Kui SHARE varasemates lainetes on lisaks põhiküsimustikule kogutud biomarkereid (3. laine), sotsiaalse ja materiaalse ilmajäetuse (2. laine) ning sotsiaalvõrgustiku andmeid (1. laine), siis algav 4. laine (Euroopas 7. laine) on unikaalne, sest valdav osa küsimustest käsitleb inimese senist eluteed.

SHARE Eesti 4. laine rahastuse leidmisel on kogetud raskusi. Vaatamata sellele on Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus teaduskoordinaatorina, Statistikaameti kogenud küsitlusmeeskond ning SHARE rahvusvaheline konsortsium (SHARE ERIC) valmis läbi viima Eesti 4. laine küsitlustöö, mis kestab kuni septembrini.

Uuringu korraldajad tänavad südamest kõiki 6500 inimest umbes 4000 leibkonnast, kes on osalenud SHARE Eesti 50+ uuringu kolmes eelmises laines.

Uuringu veebilehed: www.share-estonia.ee , www.share-project.org.

Lisainfo:

Luule Sakkeus
SHARE Eesti teaduskoordinaator
EDK ÜTI  TLÜ
luule.sakkeus....at....tlu.ee

Tel. 6454 125

Tiina Tambaum
SHARE Eesti projektijuht
EDK ÜTI  TLÜ
tiina.tambaum....at....tlu.ee
Tel. 53 424 504

Jana Bruns
SHARE Eesti küsitluse projektijuht
Statistikaamet
jana.bruns....at....stat.ee



__thumb_-2-P1067304.JPG      __thumb_-2-P1067320.JPG     __thumb_-2-P1067368-001.JPG Fotod Tiina Tambaum

Ühiskonnateaduste instituudi doktorant Hannaliis Jaadla kaitses edukalt doktoritööd 

6. jaanuaril 2017 kaitses edukalt doktoritööd Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Hannaliis Jaadla, kes uuris suremust 19. sajandi lõpu Eesti linnaühiskonnas (Tartu luteriusulise elanikkonna näitel). Doktoritöös analüüsitakse imiku-, laste- ja täiskasvanusuremuse erisusi sõltuvalt demograafilistest, sotsiaalmajanduslikest, kultuurilistest ja sanitaar-keskkondlikest teguritest.

„19. sajandi teisel poolel leidsid Euroopa riikides aset olulised muutused rahvastikuprotsessides, sh suremuse vähenemine ning rahvastiku keskmise eluea pikenemine. Nende muutuste varasemad käsitlused on keskendunud peamiselt suremustaseme ja -trendide analüüsile. Oluliselt vähem on uurimusi, mis tegelevad rahvastikurühmade vaheliste suremuserisustega,“ selgitas töö autor Hannaliis Jaadla. Ta lisas, et demograafilise ülemineku mõistmiseks on aga oluline tuvastada, milliste rahvastikurühmade hulgas eluea pikenemisele viinud uuendused kõige esimesena aset leidsid ja milles need täpsemalt seisnesid.

Doktoritöö koosneb kolmest uuringust. Esimeses analüüsitakse imikusuremust ja seda mõjutavaid tegureid. Töös vaadeldakse imikusuremuse varieeruvust rahvastikurühmades, keskendudes demograafilistele, kultuurilistele ja sotsiaalmajanduslikele teguritele. Muuhulgas selgus, et imikusuremuse tase erines rahvastikurühmiti mitmekordselt. Vastsündinu riski surra esimese eluaasta jooksul suurendasid peres juba olemas olevate laste arv ja lapse sünd väljaspool abielu. Nimelt oli vallaslaste imikusuremuse risk pea kolm korda suurem kui abielus sündinud lastel.

„Tihti peetakse elukeskkonna ja sanitaarolude, eriti puhta joogivee kättesaadavuse paranemist üheks keskseks teguriks imiku- ja laste suremuse vähenemisel Euroopas 19. sajandil ja 20. sajandi algul,“ sõnas Jaadla. Seepärast jätkati teises uurimuses imikusuremuse analüüsi, kuid huvikeskmes oli veevarustuse ja sanitaartingimuste mõju, mille kohta on tänu hügieeniprofessor Körberi kunagistele ettevõtmistele säilinud rahvusvahelises mõõtkavas ainulaadne teave. „Leibkondade tarbevee allikas osutus 19. sajandi Tartus pretsedenditult tugevaimaks riskiteguriks, kuid vastsündinu riski surra esimese eluaasta jooksul suurendasid ka teised sanitaartingimustega seotud tegurid. See võimaldab järeldada, et saastunud looduslikest veekogudest veevõtu loobumisel võis olla märkimisväärne suremust alandav toime juba aastakümneid enne veevarustus- ja puhastussüsteemide rajamist,“ märkis Jaadla.

Kolmas uurimus käsitles laste- ja täiskasvanusuremuse sotsiaalmajanduslikke ja rahvuserisusi. Huvitavaks leiuks võib pidada kõrgema haridustasemega seotud suremuseelise puudumist meestel, mis on ilmselt põhjustatud meeste ja naiste lahknevast tervisekäitumisest. Vastupidiselt ootusele ei osutunud baltisakslaste suremus eestlaste omast madalamaks.

Tegemist on Eestis esimese põhjalikuma uurimusega, mis käsitleb demograafilise ülemineku perioodi rahvastikuprotsesse (suremust) isikupõhiselt ning kasutab analüüsil lingitud loendus-sündmusandmeid. Töö tulemused aitavad paremini mõista Eesti rahvastiku suremusarengut epidemioloogilise ülemineku varases staadiumis.

 Töö pealkiri on "Mortality in the Lutheran population of Tartu at the end of the 19th century" ning selle juhendajad TLÜ juhtivteadur Allan Puur ja vanemteadur Martin Klesment. Oponendid on Norra Arktika Ülikooli professor Gunnar Thorvaldsen ja Cambridge'i Ülikooli lektor Alice Reid. Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.