Esileht - Humanitaarteaduste instituut - Õppejõud

Õppejõud

Ulrike Plath

__thumb_-2-uIke2.jpg

Ulrike Plath on baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor ning ajaloo akadeemilise suuna juht. Tema professori koht rajati 2012. aastal Saksa riigi rahadega, et toetada saksa kultuuri uurimistööd 21. sajandi Baltikumis. Ta on saksa päritoluga, õppinud Hamburgi, Tartu ja Greifswaldi ülikoolis ja kaitsnud doktoritöö Mainzi ülikoolis. 

Teadustöös on ta peamiselt tegelenud 18. ja 19. sajandi uuringute, baltisaksa kultuuri- ja kirjandusajalooga ning keskkonnaajalooga rahvusülesest perspektiivist. 2011. aastast on ta TLÜ Keskkonnaajaloo Keskuse (KAJAK) juht. Teadus- ja õppetöös on ta püüdnud koos käsitleda lokaalseid ja globaalseid fenomene, näiteks toiduajaloos, kliima- ja loomaajaloos või seisuste- ja rahvusteüleses argielus. 

Ulrike Plath Eesti Teadusinfosüsteemis


Karsten Brüggemann

__thumb_-2-Estonian Studies_Karsten Brüggemann.jpg

Karsten Brüggemann on Eesti ja üldajaloo professor, pärit Hamburgist. Doktorikraadi ajaloo alal sai ta Hamburgi ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles Vene kodusõda Balti regioonis, ning habiliteerus Gießeni ülikoolis uurimusega Balti kubermangude kuvandist Vene impeeriumi kultuuriruumis. Ta on olnud külalisprofessor Bremeni ülikoolis ning täiendanud end mitmes Saksamaa ja Rootsi uurimiskeskuses.

Peamiseks uurimisvaldkonnaks on Vene ja Nõukogude ajalugu, hõlmates Balti riikide, kodu- ja iseseisvussõdade ajalugu, stalinismi ja hilise sotsialismi kultuuriajalugu. Lisaks sellele tegeleb ta rahvusnarratiivide ja mälukultuuriuuringute ning spordi ja turismi ajalooga. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Nõukogude Liidu muusikalise massikultuuri analüüsi 1930. aastatel ja Tallinna ajaloo, ning Balti ja Venemaa ajalugu puudutavaid uurimusi. 

Karsten Brüggemann Eesti Teadusinfosüsteemis


Kersti Markus

__thumb_-2-Kersti Markus1.jpg

Kersti Markus on kunstiajaloo professor ja keskajauuringute vanemteadur. Ta on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu, täiendanud end Viini ülikoolis ja Rootsi instituudis Roomas. Kaitsnud doktoritöö Stockholmi ülikoolis ning teinud uurimistööd Humboldti stipendiaadina Saksamaal. 

Keskajauurijana huvitavad teda visuaalsete allikate kasutamisvõimalused Skandinaavia ja Läänemere regiooni ajaloo kirjutamisel. Peamiselt on ta uurinud Rootsi ja Taani 12.-13. sajandi visuaalkultuuri ning poliitilist ajalugu, Eesti keskaegset kunsti ja arhitektuuri. Lisaks sellele tegeleb ta kunstiteaduse ajaloo ja metodoloogia probleemidega ning maastiku-uuringutega. Õppetöös on keskendunud kunsti ja ühiskonna seostele ning kunsti tajumise teemadele. 

Kersti Markus Eesti Teadusinfosüsteemis


Marek Tamm

__thumb_-2-Estonian Studies_Marek Tamm.jpg

Marek Tamm on kultuuriajaloo professor ja vanemteadur Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Ta on TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), saanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal Tallinna ülikoolis (2009). Ta on avaldanud viis monograafiat, üle seitsmekümne teadusartikli mitmes keeles ja toimetanud tosinat teaduskogumikku. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, Eesti ajalookultuur, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu ning kultuurimälu uuringud.

Marek Tamm Eesti Teadusinfosüsteemis


Linda Kaljundi

__thumb_-2-Kaljundi.jpg

Linda Kaljundi on ajalookultuuri dotsent, keskajauuringute teadur ning TLÜ Keskaja Keskuse juhataja. Doktorikraadi on ta saanud Helsingi ülikoolis, ennast täiendanud ja töötanud Soome, Rootsi ja Taani teaduskeskustes.

Teadustöös on ta tegelenud põhjalikumalt ristisõdade ning Euroopa keskaegse ekspansiooni ajalooga. Selle kõrval on ta osalenud interdistsiplinaarsetes projektides, mis on uurinud ilukirjanduse, maastiku ja pärandi ning kunsti mõju ajaloomälule. Õppetöös on ta keskendunud ajalookirjutuse ajaloo ja teooria ning mälu-uuringute teemadele. Lisaks teadusartiklitele ja teaduskogumike toimetamisele on Linda Kaljundi avaldanud ajakirjanduses teadust populariseerivaid kirjutisi, teadus- ja ilukirjanduse kriitikat ning kunstikriitikat.

Linda Kaljundi Eesti Teadusinfosüsteemis


Kaarel Vanamölder

__thumb_-2-Kaarel Vanamölder.jpg

Kaarel Vanamölder on kommunikatsiooni- ja praktilise ajaloo dotsent. Ta on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu ning kaitsnud samas doktoritöö. Õpingud ja teadustöö on viinud lisaks veel Göttingeni, Helsingisse, Bremenisse ja Riiga. 

Peamiseks uurimisvaldkonnaks on pressi- ja kommunikatsiooniajalugu varauusajal – Rootsi ülemereprovintside esimestest trükitud ajalehtedest 17. sajandi lõpul valmis ka 2012. aastal väitekiri. Lisaks pakub huvi Balti ajaloo historiograafia, linnaajalugu ning ülikoolide ja üliõpilasorganisatsioonidega seonduv. Hiljutisteks teemadeks on aga kujunenud pigem viina ajalugu varauusajal ning perekonna- ja rahvusülene ajalugu. Talle meeldib väga veeta aega arhiivides, otsida jälgi ammukadunud maailmadest ning sellest kõigest pärast teistele jutustada.

Kaarel Vanamölder Eesti Teadusinfosüsteemis


Uku Lember

__thumb_-2-Uku Lember .jpg

Uku Lember on üldajaloo lektor. Ta on lõpetanud Tartu ülikoolis rahanduse eriala, õppinud Kesk-Euroopa ülikoolis Budapestis ajaloo magistrantuuris ja doktorantuuris. Ta on täiendanud end Cornelli ülikoolis USAs, University College Londonis Suurbritannias ja Uppsala ülikoolis Rootsis.

Peamiseks uurimisvaldkonnaks on Nõukogude Liidu ajalugu, mälupoliitika, rahvuslus ja queer-ajalugu. Tema doktoritöö teemaks olid nõukogudeaegsed eesti-vene segaabielud, mida ta käsitles eluloointervjuude põhjal. Hiljuti on ta tegelenud pereajaloo ja muutlike mälestustega sõjalise konflikti aegses Ukrainas. Lähitulevikus asub ta koguma intervjuusid ja uurima Eesti nõukogude perioodi queer-ajalugu. 2015. aastal nimetati Uku Lember Teaduste Akadeemia noorteadlaste kolme minuti konkursi laureaadiks (vt ka videot).

Uku Lember Eesti Teadusinfosüsteemis


Mare Oja

__thumb_-2-Mare2.jpg

Mare Oja on ajaloodidaktika lektor. Ta on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu, saanud Tallinna pedagoogikaülikoolis teadusmagistri kraadi kasvatusteadustes, mis käsitles oskuste kujundamise ja hindamise võimalusi ajalooõpetuses, ja Tallinna ülikoolis doktorikraadi ajaloos.

Peamiseks uurimisvaldkonnaks on hariduse ajalugu ja areng, õppekavaarendus ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetamisega seotud küsimused. Ta on koordineerinud õppekavaarendust, ajaloo riigieksamite ettevalmistustööd, ajalooõpetust toetavaid projekte, nagu ajalootunnid muuseumis ja arhiivis, kultuurilooline õppematerjal kodukohaloo käsitlemiseks, koostanud, retsenseerinud ja analüüsinud õppekirjandust. Koostöö rahvusvahelise ajaloodidaktika ühingu (ISHD), Euroopa ajalooõpetajate seltsi (EUROCLIO) ja Euroopa Nõukoguga on taganud võimaluse olla kursis tänapäevaste didaktika põhimõtetega ning osaleda rahvusvahelises diskussioonis. 

Mare Oja Eesti Teadusinfosüsteemis


Aivar Jürgenson

__thumb_-2-Aivar Jürgenson.jpg

Aivar Jürgenson on Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur, etnoloog ja ajaloolane, saanud teadusmagistri kraadi folkloristikas ja doktorikraadi kultuuriajaloos. Täiendanud end etnoloogias Münsteri ja Baseli ülikoolis ning Hamburgi etnoloogiamuuseumis, migratsiooniuuringutes Osnabrücki ülikoolis.

Teaduslikud huvid hõlmavad diasporaauuringud, migratsiooni- ja kolonisatsiooniajalugu, rände- ja integratsiooniprotsesse minevikus ja tänapäeval, argiajalugu ja etnobotaanikat. Välitöid on ta teinud eesti diasporaakogukondades Siberis, Kaukaasias ja Lõuna-Ameerikas. Õppetöö on seotud argielu, suulise ajaloo ja migratsiooniteemadega.

Aivar Jürgenson Eesti Teadusinfosüsteemis 


Kõik TÜHI õppejõud ja töötajad

Ulrike Plath

__thumb_-2-uIke2.jpg

Ulrike Plath on baltisaksa ajaloo ja kultuuri professor. Koht rajati 2012. aastal Saksa riigi rahadega, et toetada saksa kultuuri uurimistööd 21. sajandi Baltikumis. Ta on saksa päritoluga, õppinud Hamburgi, Tartu ja Greifswaldi ülikoolis ja kaitsnud doktoritöö Mainzi ülikoolis. 

Teadustöös on ta peamiselt tegelenud 18. ja 19. sajandi uuringute, baltisaksa kultuuri- ja kirjandusajalooga ning keskkonnaajalooga rahvusülesest perspektiivist. 2011. aastast on ta TLÜ Keskkonnaajaloo Keskuse (KAJAK) juht. Teadus- ja õppetöös on ta püüdnud koos käsitleda lokaalseid ja globaalseid fenomene, näiteks toiduajaloos, kliima- ja loomaajaloos või seisuste- ja rahvusteüleses argielus. 

Ulrike Plath Eesti Teadusinfosüsteemis