Esileht - Humanitaarteaduste instituut - Õppejõud

Õppejõud

Piret Viires

__thumb_-2-Estonian Studies_Piret Viires.jpg

Piret Viires on Tallinna ülikooli eesti kirjanduse professor ja eesti keele ja kultuuri akadeemilise suuna juht. Doktorikraad sai ta Tartu ülikoolist 2006. aastal eesti kirjanduses. Tema peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, neist viimane on seni “Postmodernism in Estonian Literary Culture” (2012, Peter Lang Verlag). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teemakohaseid artikleid, toimetanud teaduskogumikke, korraldanud teaduskonverentse, on teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige. Viires on õpetanud ja teinud uurimistööd Turu ülikoolis (Soome), Eötvös Lorándi ülikoolis (Ungari), Ohio osariigi ülikoolis (USA). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu aseesimees ja on avaldanud ka ilukirjandust.

Piret Viires Eesti Teadusinfosüsteemis


Reili Argus

__thumb_-2-Reili2.jpg

Reili Argus on eesti keele professor. Ta peab loenguid psühholingvistikast, lapse keelelisest arengust, keeletoimetamisest ja eesti keele sõnamoodustusest. Tema teaduslikud huvid on ühelt poolt seotud esimese keele omandamisega ja nii ongi ta suurema osa oma ajast uurinud eesti keele omandamist, keskendudes eelkõige eesti muutemorfoloogia ja sõnamoodustuse omandamisele. Peale morfoloogia on ta uurinud ka leksikaalsete, leksikaalsemantiliste ning pragmaatiliste kategooriate omandamist. Teisalt tegeleb Reili Argus ka keeletoimetamise ja üldisemalt heakeelsusega seotud teemadega ning osaleb näiteks keeletoimetaja kutsestandardi väljatöötamises, Emakeele Seltsi keeletoimkonna ja Keeletoimetajate Liidu juhatuse töös ning viib aktiivselt läbi heakeelsusega seotud koolitusi eri asutustes ja ettevõtetes.

Reili Argus Eesti Teadusinfosüsteemis


Krista Kerge

__thumb_-2-012_2747-Eesti-Ekspress.jpg

Krista Kerge on rakenduslingvistika professor, kes õpetab teksti- ja diskursuseanalüüsi, eesti sõnavara ja grammatikat. Krista Kerge töötab Tallinna ülikoolis juba kolmekümnendat aastat. Teda huvitavad keeleteaduse erialade integratsioon, lingvistika ja mitmesuguste sotsiaalteaduste kokkupuutepunktid ning keel kunstiloome ühe vahendina (nt ilukirjandustõlge).

Uurimisvaldkonnad: žanri- ja tekstianalüüs, sõnamoodustusgrammatika ja süntaks, eesti keele kui esimese ja teise keele omandamine ja õpetamine, õiguskeel jm.

Krista Kerge Eesti Teadusinfosüsteemis


Ave Mattheus

__thumb_-2-Ave Mattheus.jpg

Ave Mattheus on võrdleva kirjandusteaduse dotsent. Ta on omandanud magistrikraadi germanistikas ja võrdlevas kirjandusteaduses Müncheni ülikoolis Saksamaal (1998) ja doktorikraadi kultuuride uuringute erialal eesti kirjanduse suunal Tallinna ülikoolis (2013). Tema peamised uurimishuvid on seotud eesti laste- ja noortekirjanduse, 18. ja 19. sajandi eesti kirjanduse, eesti-saksa kirjandussuhete ja tõlketeooriaga. Ta on olnud külalisõppejõud Müncheni ja Göttingeni ülikoolis Saksamaal.

Ave Mattheus Eesti Teadusinfosüsteemis


Luule Epner

__thumb_-2-Luule Epner.jpg

Luule Epner on eesti kirjanduse dotsent. Ta õpetab ka Tartu ülikooli teatriteaduse magistriõppes. Peamised uurimisvaldkonnad on draamateooria, eesti näitekirjandus ja teater, aga ka 20. sajandi eesti proosakirjandus.Ta on avaldanud artikleid paljudes väljaannetes ning on kollektiivsete monograafiate "Eesti kirjanduslugu" (2001) ja "Eesti sõnateater 1965–1985" (2015) üks autoreid. Kuulub Eesti Teatriliitu, Eesti Kirjanduse Seltsi, Rahvusvahelisse Teatriuurimise Föderatsiooni jm ühendustesse.

Luule Epner Eesti Teadusinfosüsteemis


Annika Viht

__thumb_-2-Annika_Viht.jpg

Annika Viht (PhD) on eesti keele lektor, kes on uurinud eesti kirjakeele ajalugu, keeleteaduse ajalugu ja sõnamuutmist. Ta on koos Külli Habichtiga kirjutanud monograafiasarja "Eesti keele varamu" IV köite "Eesti keele sõnamuutmine". Ta on koostanud ka eesti keele õppekomplekti kutsekoolidele (koos Viivi Maansoga).

Annika Viht Eesti Teadusinfosüsteemis


Marju Kõivupuu

__thumb_-2-Marju Kõivupuu.jpg

Marju Kõivupuu (PhD) on pärimuskultuuri dotsent, kelle uurimishuvid on seotud surmakultuuri, rahvameditsiini, inimese ja looduse suhte ning kultuuripärandi teemadega. Ta on juhendanud edukalt doktorante ja magistrante. Mitmed tema monograafiad on pälvinud nii Tallinna ülikooli kui ka vabariiklikul tasemel tunnustust. Ta on osalenud või osaleb mitmete riiklike komisjonide ja otsustuskogude töös. Samuti on ta mitmete pärimuskultuuri populariseerivate tele- ja raadiosaadete (kaas)autor.

Marju Kõivupuu Eesti Teadusinfosüsteemis


Tiina Rüütmaa

Tiina ütmaa (PhD) on teadustöös keskendunud keelte kõrvutamisele (kontrastiivlingvistika), õpetab peamiselt eesti keele leksikoloogia ja süntaksi alaseid erialaaineid, juhendanud on terminoloogia- ja kontrastiivlingvistika-, aga ka (tõlke) toimetamise ja eesti keele kui teise keele teemalisi üliõpilastöid.

Tiina Rüütmaa Eesti Teadusinfosüsteemis


Anneli Kõvamees

Anneli Kõvamees (PhD) on eesti kirjanduse lektor ning vanemteadur, kuuludes Eesti Uuringute Tippkeskusse. Doktorikraad on kirjandusteaduses, doktoritöö "Itaalia eesti reisikirjades: Karl Ristikivi "Itaalia capriccio" ja Aimée Beekmani „Plastmassist südamega madonna“ (2008, Tallinna ülikool). Peamised uurimisteemad on eesti reisikirjandus ning imagoloogiline kirjandusuurimus, mh tegelenud Itaalia-teemaliste reisikirjade ning venelase kuvandiga eesti proosas.

Anneli Kõvamees Eesti Teadusinfosüsteemis 


Kõik TÜHI õppejõud ja töötajad