Esileht - Humanitaarteaduste instituut - Õppejõud

Õppejõud

Suliko Liiv

__thumb_-2-sulikoliiv.jpg

Suliko Liiv on inglise keele professor. Ta töötab Tallinna ülikoolis alates 1976. a pärast Tartu ülikooli lõpetamist germaani-romaani filoloogi, inglise keele õpetaja kvalifikatsiooniga. Ta on õpetanud inglise keele ja kultuuri eriala üliõpilastele erinevaid kursusi: inglise-eesti kontrastiivlingvistikat, inglise keele ajalugu, inglise keele teooriat, ingliskeelsete maade ühiskonda ja kultuuri, inglise keele morfoloogiat ja süntaksi, teksti analüüsi jne. 

Suliko Liiv on juhtinud teadusprojekte, juhendanud bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid, korraldanud rahvusvahelisi konverentse ning osalenud ise paljudel rahvusvahelistel konverentsidel ettekannetega. Ta on olnud Filoloogiateaduskonna dekaan, Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi direktor, germaani-romaani filoloogia osakonna juhataja ja inglise keele õppetooli juhataja. Osalenud ülikooli nõukogu, senati, instituudi nõukogu töös ning juhtinud erinevaid komisjone. Esindanud Eesti Vabariiki Euroopa Nõukogu Kaasaegsete Keelte sektsioonis Strasbourgis ja Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskuses Grazis. On olnud Eesti Keelenõukogu liige, koostanud Eesti keele arengustrateegiat, samuti Eesti võõrkeelte strateegiat, koostanud Euroopa Keelemapi Eesti variandi. Koostanud ka inglise-eesti ja eesti-inglise sõnaraamatuid.

Uurimisvaldkonnad: kontrastiivlingvistika, kultuuridevaheline suhtluspädevus, võõrkeele õpetamise metoodika, keelepoliitika, leksikograafia. 

Suliko Liiv Eesti Teadusinfosüsteemis


Ene Alas

__thumb_-2-Ene-Alas.jpg

Ene Alas on inglise keele testimise dotsent. Ta on Tallinna ülikoolis töötamise kõrval õppinud ja töötanud ka Suurbritannias ja USA-s. Ene Alas kaitses magistrikraadi Readingi ülikoolis Inglismaal, teemaks akadeemiline kirjutamine, ja doktorikraadi Tallinna ülikoolis rakenduslingvistika alal. Ene Alase teadustöö põhisuunad on seotud keeleoskuse mõõtmise probleemistikuga ja üldise keeletestimisalase kirjaoskuse edendamisega, akadeemilise kirjutamise ja võõrkeeleõppega seotud pragmaatika teemadega. 

Lisaks on Ene Alas nõustajaks inglise keele riigieksami koostamisel ja selle tulemuste hindamisel Eestis ning sellest tulenevalt ka riigieksami läbiviijate koolitaja. Ene Alasel on keelepädevuse (IELTS) hindaja rahvusvaheline kvalifikatsioon.

Ene Alas Eesti Teadusinfosüsteemis


Julia Tofantšuk

__thumb_-2-Julia-Tofantšuk.jpg

Julia Tofantšuk on briti kirjanduse dotsent. Ta on õpetanud nii praktilist inglise keelt (Teksti analüüs, Tänapäeva inglise keel C1-tasemel) kui ka kirjandust ja kirjandusteadust käsitlevaid kursusi (Inglise kirjanduse ajalugu, Maailmakirjandus, Sissejuhatus kirjanduseadusesse, Tänapäeva kirjandusteooriad, 20.-21.saj briti kirjandus, 20. saj briti naiskirjanikud, 19. saj briti kirjandus, 19. saj briti kunst) bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel. Ta on juhendanud bakalaureuse- magistri- ja doktoritöid  ning on panustanud BA, MA ja PhD õppekavade arengusse. Julia Tofantšuk on mitme erialase seltsi liige. 

Oma doktoritöös (2007) uuris Julia Tofantšuk identiteedikonstrueerimist kaasagsete briti naiskirjanike loomingus Eva Figesi, Jeanette Wintersoni ja Meera Syali näitel. Ta on avaldanud artikleid (sh Palgrave Macmillan, Peter Lang WV, VW Trier, Interlitteraria) ja esinenud ettekannetega soo- ja identiteediuuringute alal, on käsitlenud naisajaloo (Herstory) ja trauma teemasid, ökokriitikat ja ökofeminismi  Ta huvitub tänapäeva inglise keelt kõnelevate maade kirjandusest, identiteediuuringutest, diasporaa kirjandusest ja ökokriitikast, samas valdkondade lõimimise viisidest, nagu looduse ja kultuuri, kirjanduse ja kunsti vahekord. 

Julia Tofantšuk Eesti Teadusinfosüsteemis


Miriam McIlfatrick-Ksenofontov 

__thumb_-2-miriam-McIlfatrick-Ksenofontov .jpg

Miriam McIlfatrick-Ksenofontov on inglise keele ja ingliskeelsete kirjanduste lektor. Ta on õppinud romaani keeli Nottinghami ülikoolis ning romanistikat ja tõlketeadust Tallinna ülikoolis, kus ta kirjutab praegu oma doktoritööd tõlkepoeetikast, keskendudes Eesti luulele. Ta on koostööd teinud Iiri uuringute instituudi ja Seamus Heaney’ keskusega Belfasti Queensi ülikoolis.

Teaduslikud huvid: võrdlev luule, Iiri kirjandus, suulise luule traditsioon, tõlketeooria ja –praktika,  tõlke luulelisus, kognitiivne luule ja loovuse teooriad. Ta tõlgib kaasaegset Eesti luulet ning tema enda luule on ilmunud tõlkena Eesti kirjandusajakirjades. 

Miriam McIlfatrick-Ksenofontov Eesti Teadusinfosüsteemis


Liljana Skopinskaja

__thumb_-2-Liljana Skopinskaja.jpg

Liljana Skopinskaja töötab inglise keele didaktika dotsendina Lääne-Euroopa suunal, kus ta õpetab inglise kui võõrkeele õpetamise didaktika, inglise keele leksikoloogia, etümoloogia ja fraseoloogia ning kultuuridevahelise suhtluspädevuse kursuseid BA ja MA tasemel. Lisaks tegeleb ta MA põhi- ja kõrvaleriala inglise keele õpetajate pedagoogilise praktika ja põhipraktika organiseerimisega. Ta on läbi viinud võõrkeeleõpetajate tasemeõppe- ja täiendõppekursuseid ja kultuuridevahelise suhtluspädevuse töötubasid nii Eestis kui ka Austrias (Euroopa Nüüdiskeelte Keskuses). Tema poolt koostatud inglise keele õppevahendeid üldhariduskoolidele ja täiskasvanutele on avaldatud Lätis, Leedus, Poolas, Venemaal ja Hiinas.

Teaduslikud huvid: võõrkeelte õpetamise didaktika, võõrkeeleõpetajate tasemeõpe  ja täiendõpe, kultuuridevaheline kommunikatsioon, võõrkeeleõpikute koostamine ja hindamine. Teadustöö võtmesõnad on mitmekultuurilisus, võõrkeeleõpe, õppemeetodid, õpistrateegiad, õpimotivatsioon, teksti ja ülesande autentsus, hindamiskriteeriumid.

Liljana Skopinskaja Eesti Teadusinfosüsteemis


Merilin Miljan

__thumb_-2-merilin-miljan.jpg

Merilin Miljan on lingvistika lektor. Tema huvi keeleteaduse vastu on välja kasvanud bakalaureuseõppe süntaksiloengutest, kus ta puutus esmakordselt kokku Chomsky teooriatega.  Ta lõpetas Inglise keele ja kultuuri eriala Eesti Humanitaarinstituudis 2000. aastal ning peale seda omandas MPhil kraadi inglise keeles ja rakenduslingvistikas Cambridge’i ülikoolis 2003. aastal. Oma doktoriõpinguid jätkas ta lingvistika õppetoolis Edinburghi ülikoolis (2004-2008, DPhil 2009), sest talle pakkusid huvi just erinevad süntaksiteooriad ja nende paikapidavus psühholingvistilisest vaatepunktist. 

2008. a sügisel alustas Merilin Miljan keeleteadusega seotud kursuste õpetamist inglise keele õppetoolis Tallinna ülikoolis. Aastatel 2010-2013 oli ta järeldoktorantuuris Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis ning sellest ajast alates keskendub ta oma uurimistöös eelkõige eesti keele (ja muude soome-ugri keelte) andmetele. Praegu käsil olevad uurimisprojektid püüavad selgitada morfosüntaksi rolli keeles psühholingvistilistest andmetest lähtudes.

Merilin Miljan Eesti Teadusinfosüsteemis


Paul Rüsse

__thumb_-2-Paul-Rüsse.jpg

Paul Rüsse on ameerika kirjanduse lektor ja on lugenud seda ainet ja muid kirjandusteaduslikke distsipliine alates 1999. aastast. Lisaks õpingutele Tallinna Pedagoogikaülikoolis on ta ennast täiendanud Louisville'i ülikoolis (USA). 

Teaduslikud huvid: Põhja-Ameerika põlisrahvaste kultuurid ja kirjandused, postmodernistlik proosa, postkoloniaalsed kirjandused, luule analüüs, inglise keele stilistika. 

Paul Rüsse Eesti Teadusinfosüsteemis 


Kõik TÜHI õppejõud ja töötajad