Esileht - Humanitaarteaduste instituut - Õppejõud

Õppejõud

Julia Tofantšuk

__thumb_-2-Julia Tofantšuk_väike.jpg

Julia Tofantšuk on briti kirjanduse dotsent ja interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste õppekava juht. Ta on õpetanud nii praktilist inglise keelt (Teksti analüüs, Tänapäeva inglise keel C1-tasemel) kui ka kirjandust ja kirjandusteadust käsitlevaid kursusi (Inglise kirjanduse ajalugu, Maailmakirjandus, Sissejuhatus kirjanduseadusesse, Tänapäeva kirjandusteooriad, 20.-21.saj briti kirjandus, 20. saj briti naiskirjanikud, 19. saj briti kirjandus, 19. saj briti kunst) bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel. Ta on juhendanud bakalaureuse- magistri- ja doktoritöid  ning on panustanud BA, MA ja PhD õppekavade arengusse. Julia Tofantšuk on mitme erialase seltsi liige. 

Oma doktoritöös (2007) uuris Julia Tofantšuk identiteedikonstrueerimist kaasagsete briti naiskirjanike loomingus Eva Figesi, Jeanette Wintersoni ja Meera Syali näitel. Ta on avaldanud artikleid (sh Routledge, Palgrave Macmillan, Peter Lang WV, VW Trier, Interlitteraria) ja esinenud ettekannetega soo- ja identiteediuuringute alal, on käsitlenud naisajaloo (Herstory) ja trauma teemasid, ökokriitikat ja ökofeminismi  Ta huvitub tänapäeva inglise keelt kõnelevate maade kirjandusest, identiteediuuringutest, diasporaa kirjandusest ja ökokriitikast, samas valdkondade lõimimise viisidest, nagu looduse ja kultuuri, kirjanduse ja kunsti vahekord. 

Julia Tofantšuk Eesti Teadusinfosüsteemis

Piret Viires

__thumb_-2-Estonian Studies_Piret Viires.jpg

Piret Viires on Tallinna ülikooli eesti kirjanduse professor ja eesti keele ja kultuuri akadeemilise suuna juht. Doktorikraad sai ta Tartu ülikoolist 2006. aastal eesti kirjanduses. Tema peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, neist viimane on seni “Postmodernism in Estonian Literary Culture” (2012, Peter Lang Verlag). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teemakohaseid artikleid, toimetanud teaduskogumikke, korraldanud teaduskonverentse, on teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige. Viires on õpetanud ja teinud uurimistööd Turu ülikoolis (Soome), Eötvös Lorándi ülikoolis (Ungari), Ohio osariigi ülikoolis (USA). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu aseesimees ja on avaldanud ka ilukirjandust.
Piret Viires Eesti Teadusinfosüsteemis

Eneken Laanes

__thumb_-2-eneken-laanes(3).jpg

Eneken Laanes on võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi dotsent, kultuuriteooria akadeemilise suuna juht ning Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur. Tema teadustöö keskendub rahvusülesele mälule ja kultuurideülestele mäluvormidele nõukogudejärgse Ida-Euroopa mälukultuuris. Eneken Laanes on õppinud võrdlevat kirjandusteadust Tartu ülikoolis, Bologna ülikoolis (kevad 2001), Berliini vabaülikoolis (2003-2004) ning on töötanud teadurina Yale’i ülikoolis (2013-2014). Ta on avaldanud raamatu "Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis" (Tallinn, 2009) ja toimetanud kogumikke "Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia" (Helsingi, 2015, koos Ilona Pikkase ja Linda Kaljundiga) ja "Metamorfiline Kross: Sissevaateid Jaan Krossi loomingusse" (Tallinn, 2005) ning Keele ja Kirjanduse erinumbri ajalooromaanist ja kultuurimälust (2013, nr 8-9).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on kultuurimälu, traumateooria, ajalooline romaan, kriitiline teooria ja kultuurianalüüs, tänapäeva kirjandus, subjektsuse teooriad, autobiograafia, maailmakirjandus, rahvusülene kirjandus ja mitmekeelsus.

Eneken Laanes Eesti Teadusinfosüsteemis


Alari Allik

__thumb_-2-Alari Allik-001.jpg

Alari Allik on Jaapani uuringute lektor ning Aasia uuringute akadeemilise suuna juht. 

Oma teadustöös keskendub ta omaeluloolisusele keskaegses jaapani kirjanduses ning käsitleb filosoofia ja religiooni mõju kirjanike enesemääratlusele.

Lisaks teadustööle on Alari Allik tegelenud ka klassikalise jaapani kirjanduse tõlkimise ja toimetamisega. Tallinna Ülikooli Kirjastuse "Bibliotheca Asiatica" sarjas on tema tõlkes ilmunud erakmunk Saigyō "Mägikodu" ja Fujiwara noTeika koostatud "Sada luuletust, sada luuletajat", mis annavad hea ülevaate keskaegsest jaapani luulest.

AUKE profiil
Alari Allik Eesti Teadusinfosüsteemis


Uku Lember

__thumb_-2-Uku Lember (2).jpg

Uku Lember on üldajaloo lektor. Ta on lõpetanud Tartu ülikoolis rahanduse eriala, õppis Kesk-Euroopa ülikoolis Budapestis ajaloo magistrantuuris ja doktorantuuris. Ta on täiendanud end Cornelli ülikoolis USA-s, University College Londonis Suurbritannias ja Uppsala ülikoolis Rootsis.

Peamised uurimisvaldkonnad on Nõukogude Liidu ajalugu, mälupoliitika, rahvuslus ja queer-ajalugu. Tema doktoritöö teemaks olid nõukogudeaegsed eesti-vene segaabielud, mida ta käsitles eluloointervjuude põhjal. Hiljuti on ta tegelenud pereajaloo ja muutlike mälestustega sõjalise konflikti aegses Ukrainas. Lähitulevikus asub ta koguma intervjuusid ja uurima Eesti nõukogude perioodi queer-ajalugu.

2015. aastal nimetati Uku Lember Teaduste Akadeemia noorteadlaste 3-minuti konkursi laureaadiks (vt ka videot).

Uku Lember Eesti Teadusinfosüsteemis


Marje Ermel

__thumb_-2-Marje-Ermel.jpg

Marje Ermel on sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia lektor. Praegu on tal käsil uurimistöö kirjutamine rahvusvahelisest Hare Krishna kogukonnast Lääne-Bengalis Indias. Marje Ermel on teinud välitöid Kanadas põliselanike juures ning Indias rahvusvahelises Hare Krishna kogukonnas.

Uurimishuvid ja -piirkonnad: heliantropoloogia ja helitööde loomine ja kasutamine uurimistöös, koht ja ruum, keha ja meeled, teadvus ja kogemus, religioon, palverännakud ja lugude jutustamine antropoloogilises uurimistöös.

Marje Ermel Eesti Teadusinfosüsteemis


Karsten Brüggemann

__thumb_-2-Estonian Studies_Karsten Brüggemann.jpg

Karsten Brüggemann on Eesti ja üldajaloo professor, pärit Hamburgist. Doktorikraadi ajaloo alal sai ta Hamburgi ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles Vene kodusõda Balti regioonis, ning habiliteerus Gießeni ülikoolis uurimusega Balti kubermangude kuvandist Vene impeeriumi kultuuriruumis. Ta on olnud külalisprofessor Bremeni ülikoolis ning täiendanud end mitmes Saksamaa ja Rootsi uurimiskeskuses.

Peamiseks uurimisvaldkonnaks on Vene ja Nõukogude ajalugu, hõlmates Balti riikide, kodu- ja iseseisvussõdade ajalugu, stalinismi ja hilise sotsialismi kultuuriajalugu. Lisaks sellele tegeleb ta rahvusnarratiivide ja mälukultuuriuuringute ning spordi ja turismi ajalooga. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Nõukogude Liidu muusikalise masskultuuri analüüsi 1930. aastatel ja Tallinna ajaloo, ning Balti ja Venemaa ajalugu puudutavaid uurimusi. 

Karsten Brüggemann Eesti Teadusinfosüsteemis 


Marek Tamm

__thumb_-2-Estonian Studies_Marek Tamm.jpg

Marek Tamm on kultuuriajaloo professor ja vanemteadur Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Ta on TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), saanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis, Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal Tallinna ülikoolis (2009). Ta on avaldanud viis monograafiat, üle seitsmekümne teadusartikli mitmes keeles ja toimetanud tosinat teaduskogumikku. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, Eesti ajalookultuur, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu ning kultuurimälu uuringud.

Marek Tamm Eesti Teadusinfosüsteemis


Daniele Monticelli

__thumb_-2-Daniele_monticelli.jpg

Daniele Monticelli on itaalia uuringute ja semiootika professor ning Lääne-Euroopa uuringute suuna juht. Ta on õppinud, õpetanud ja teadurina töötanud Itaalias, Saksamaal, USA-s ja Eestis nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis. Ta õpetab eesti, itaalia ja inglise keeles kursusi tänapäeva itaalia ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast, keelefilosoofiast, võrdlevast kirjandusteadusest, tõlkimisest ning kureerib mitu uurimisseminari nii BA- ja MA- kui ka doktoriõppe tasemel. Ta on osalenud ja osaleb mitme nõukogu ja komisjoni töös nii Eesti ülikoolides kui ka ühiskonnas ning on oluliselt panustanud romanistika ja tõlke õppekavade arengusse Tallinna ülikoolis. Ta on aktiivne ka ilukirjanduse tõlkijana eesti-itaalia suunal ning panustab kultuurilisse ja poliitilisse arutelusse Eesti meedias ja ühiskonnas. 

Daniele Monticelli teadustegevust iseloomustab lai interdistsiplinaarne haare. Ta uurib tõlkimise ja tõlgete kultuurilist ja ideoloogilist aspekti, eriti seoses rahvusliku identiteedi kujunemise, sotsiaalsete muutuste ning totalitaarsete režiimide ja tsensuuriga. Tema teoreetilised huvid seostuvad kõigepealt kultuurisemiootika, poststrukturalismi ning kriitilise teooriaga, eriti Giorgio Agambeni, Jacques Rancière’i ja Alain Badiou poliitiliste kontseptsioonidega. Ta on analüüsinud poliitilisi kujutelmaid ehk utoopiaid ja düstoopiaid ning tunnete, kirede ja aistingute konstrueerimist ilukirjanduses. Ta esindab Eestit Euroopa teadusvõrgustiku HERA (Humanities in the European Research Area) juhatuses. Ta on juhtinud ja koordineerinud mitut uurimisrühma ja teadusprojekti tõlke ja lingvistika valdkonnas.

Daniele Monticelli Eesti Teadusinfosüsteemis


Carlo A. Cubero

__thumb_-2-Carlo_Cubero.jpg

Carlo A. Cubero on sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia dotsent ja antropoloogia eriala juht. Ta on saanud doktorikraadi Manchesteri ülikoolis visuaalantropoloogias, kus ta keskendus tänapäevasele Kariibi mere piirkonnale ja visuaalmeetodite kasutusele antropoloogias. Lisaks kirjalikule uurimistööle hõlmas tema doktoritöö ka etnograafilist filmi "Mangrove Music", mida on näidatud kümnel rahvusvahelisel filmifestivalil. 

Uurimishuvid ja piirkonnad: etnograafilise filmitegemise meetodid, erinevaid suhtlusvahendeid kasutav etnograafia, helietnograafia, film, kunst, muusika, postkoloniaalsed identiteedid, migratsioon, hargmaisus, Kariibi mere piirkond, Lääne-Euroopa. 

Carlo A. Cubero uurimistööde kohta loe veel siit.

Carlo A. Cubero Eesti Teadusinfosüsteemis


Kõik TÜHI õppejõud ja töötajad