Esileht - Humanitaarteaduste instituut - Õppejõud

Õppejõud

Marek Tamm

__thumb_-2-Estonian Studies_Marek Tamm.jpg

Marek Tamm on kultuuriajaloo professor ja vanemteadur Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Ta on TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), saanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis, Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal Tallinna ülikoolis (2009). Ta on avaldanud viis monograafiat, üle seitsmekümne teadusartikli mitmes keeles ja toimetanud tosinat teaduskogumikku. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, Eesti ajalookultuur, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu ning kultuurimälu uuringud.

Marek Tamm Eesti Teadusinfosüsteemis


Piret Viires

__thumb_-2-Estonian Studies_Piret Viires.jpg

Piret Viires on Tallinna ülikooli eesti kirjanduse professor ja eesti keele ja kultuuri akadeemilise suuna juht. Doktorikraad sai ta Tartu ülikoolist 2006. aastal eesti kirjanduses. Tema peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, neist viimane on seni “Postmodernism in Estonian Literary Culture” (2012, Peter Lang Verlag). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teemakohaseid artikleid, toimetanud teaduskogumikke, korraldanud teaduskonverentse, on teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige. Viires on õpetanud ja teinud uurimistööd Turu ülikoolis (Soome), Eötvös Lorándi ülikoolis (Ungari), Ohio osariigi ülikoolis (USA). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu aseesimees ja on avaldanud ka ilukirjandust.
Piret Viires Eesti Teadusinfosüsteemis

Karsten Brüggemann

__thumb_-2-Estonian Studies_Karsten Brüggemann.jpg

Karsten Brüggemann on Eesti ja üldajaloo professor, pärit Hamburgist. Doktorikraadi ajaloo alal sai ta Hamburgi ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles Vene kodusõda Balti regioonis, ning habiliteerus Gießeni ülikoolis uurimusega Balti kubermangude kuvandist Vene impeeriumi kultuuriruumis. Ta on olnud külalisprofessor Bremeni ülikoolis ning täiendanud end mitmes Saksamaa ja Rootsi uurimiskeskuses.

Peamiseks uurimisvaldkonnaks on Vene ja Nõukogude ajalugu, hõlmates Balti riikide, kodu- ja iseseisvussõdade ajalugu, stalinismi ja hilise sotsialismi kultuuriajalugu. Lisaks sellele tegeleb ta rahvusnarratiivide ja mälukultuuriuuringute ning spordi ja turismi ajalooga. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Nõukogude Liidu muusikalise masskultuuri analüüsi 1930. aastatel ja Tallinna ajaloo, ning Balti ja Venemaa ajalugu puudutavaid uurimusi. 

Karsten Brüggemann Eesti Teadusinfosüsteemis 


Daniele Monticelli

__thumb_-2-Daniele_monticelli.jpg

Daniele Monticelli on itaalia uuringute ja semiootika professor ning Lääne-Euroopa uuringute suuna juht. Ta on õppinud, õpetanud ja teadurina töötanud Itaalias, Saksamaal, USA-s ja Eestis nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis. Ta õpetab eesti, itaalia ja inglise keeles kursusi tänapäeva itaalia ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast, keelefilosoofiast, võrdlevast kirjandusteadusest, tõlkimisest ning kureerib mitu uurimisseminari nii BA- ja MA- kui ka doktoriõppe tasemel. Ta on osalenud ja osaleb mitme nõukogu ja komisjoni töös nii Eesti ülikoolides kui ka ühiskonnas ning on oluliselt panustanud romanistika ja tõlke õppekavade arengusse Tallinna ülikoolis. Ta on aktiivne ka ilukirjanduse tõlkijana eesti-itaalia suunal ning panustab kultuurilisse ja poliitilisse arutelusse Eesti meedias ja ühiskonnas. 

Daniele Monticelli teadustegevust iseloomustab lai interdistsiplinaarne haare. Ta uurib tõlkimise ja tõlgete kultuurilist ja ideoloogilist aspekti, eriti seoses rahvusliku identiteedi kujunemise, sotsiaalsete muutuste ning totalitaarsete režiimide ja tsensuuriga. Tema teoreetilised huvid seostuvad kõigepealt kultuurisemiootika, poststrukturalismi ning kriitilise teooriaga, eriti Giorgio Agambeni, Jacques Rancière’i ja Alain Badiou poliitiliste kontseptsioonidega. Ta on analüüsinud poliitilisi kujutelmaid ehk utoopiaid ja düstoopiaid ning tunnete, kirede ja aistingute konstrueerimist ilukirjanduses. Ta esindab Eestit Euroopa teadusvõrgustiku HERA (Humanities in the European Research Area) juhatuses. Ta on juhtinud ja koordineerinud mitut uurimisrühma ja teadusprojekti tõlke ja lingvistika valdkonnas.

Daniele Monticelli Eesti Teadusinfosüsteemis


Eneken Laanes

__thumb_-2-eneken-laanes(3).jpg

Eneken Laanes on võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi dotsent ning Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur. Tema teadustöö keskendub rahvusülesele mälule ja kultuurideülestele mäluvormidele nõukogudejärgse Ida-Euroopa mälukultuuris. Eneken Laanes on õppinud võrdlevat kirjandusteadust Tartu ülikoolis, Bologna ülikoolis (kevad 2001), Berliini vabaülikoolis (2003-2004) ning on töötanud teadurina Yale’i ülikoolis (2013-2014). Ta on avaldanud raamatu "Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis" (Tallinn, 2009) ja toimetanud kogumikke "Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia" (Helsingi, 2015, koos Ilona Pikkase ja Linda Kaljundiga) ja "Metamorfiline Kross: Sissevaateid Jaan Krossi loomingusse" (Tallinn, 2005) ning Keele ja Kirjanduse erinumbri ajalooromaanist ja kultuurimälust (2013, nr 8-9).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on kultuurimälu, traumateooria, ajalooline romaan, kriitiline teooria ja kultuurianalüüs, tänapäeva kirjandus, subjektsuse teooriad, autobiograafia, maailmakirjandus, rahvusülene kirjandus ja mitmekeelsus.

Eneken Laanes Eesti Teadusinfosüsteemis


Carlo A. Cubero

__thumb_-2-Carlo_Cubero.jpg

Carlo A. Cubero on sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia dotsent ja antropoloogia eriala juht. Ta on saanud doktorikraadi Manchesteri ülikoolis visuaalantropoloogias, kus ta keskendus tänapäevasele Kariibi mere piirkonnale ja visuaalmeetodite kasutusele antropoloogias. Lisaks kirjalikule uurimistööle hõlmas tema doktoritöö ka etnograafilist filmi "Mangrove Music", mida on näidatud kümnel rahvusvahelisel filmifestivalil. 

Uurimishuvid ja piirkonnad: etnograafilise filmitegemise meetodid, erinevaid suhtlusvahendeid kasutav etnograafia, helietnograafia, film, kunst, muusika, postkoloniaalsed identiteedid, migratsioon, hargmaisus, Kariibi mere piirkond, Lääne-Euroopa. 

Carlo A. Cubero uurimistööde kohta loe veel siit.

Carlo A. Cubero Eesti Teadusinfosüsteemis


Kõik TÜHI õppejõud ja töötajad