Esileht - Humanitaarteaduste instituut - Kuhu edasi?

Kuhu edasi?

Paljud meie lõpetajad töötavad kirjastustes, tõlkebüroodes, riigiasutustes ja eraettevõtetes, kus on vajalik hea keeleoskus ja analüüsioskus ning tänapäevane interdistsiplinaarne haridus.

Vilistlased

__thumb_-2-Helin-Kask.jpg

Helin Kask
Keeletoimetaja siseministeeriumis, lingvistika doktorant, lingvistika MA (2013)

"Lingvistika erialal õppimine on eelkõige aidanud paremini mõista keele ja ühiskonna seoseid. Oli väga huvitav analüüsida nii iseenda kui ka ühiskonnarühmade keelekasutust, keelelist identiteeti, märgata ja mõista (mitmekeelse) keelekasutuse tavasid ning Eesti ja teiste riikide keelepoliitikat ja keelemaastikke. Samas olid õppekavas ained, mis andsid eriteadmised mõistmaks keelt kui süsteemi. Õppeainetes julgustati tudengeid kaasa rääkima ja arvamust avaldama, samuti nägema tervikpilti, see on andnud mulle hea eneseväljendus-, analüüsi- ja seoste loomise oskuse. Praegu töötan keeletoimetajana, igapäevatöös saan rakendada ka magistriõppes käsitletut, näiteks terminiloome, andmebaaside kasutamine, kirjakeele varieerumine, teadmised keelekorralduse põhimõtetest. Samuti jätkan oma õpinguid – alates 2014. aasta sügisest õpin Tallinna ülikooli doktorantuuris lingvistika erialal, see on võimaldanud veelgi enam keskenduda just minu uurimistöö teemale inglise-eesti keelekontaktide kohta."


__thumb_-2-Kadri Suurmäe.jpg

Kadri Suurmäe
Keeletoimetaja tõlkebüroos, lingvistika MA (2010)

"Lingvistika magistriõpe andis mulle oskuse näha ja analüüsida keelt kui tervikut. Bakalaureuseõppes tundsin, et omandan justkui eri killukesi keelest, ning seetõttu näis nii mõnigi aine väga keeruline. Alles magistriõpingute ajal hakkas õpitu järjest selgemaks muutuma ja ma suutsin need keelekillud omavahel ühtseks loogiliseks tervikuks moodustada. Ma ei ole kordagi kahetsenud, et just selle eriala valisin. Töötan keeletoimetajana ja tunnen pidevalt, kuidas lingvistikast saadud teadmised mind minu töös abistavad. Ja tegelikult ei ole magistrikraadist ainult tööelus kasu olnud. Oskus midagi sügavuti analüüsida ja tänapäeva infomürast vajalikku teavet leida tuleb alati kasuks. Selle eriala omandamine on andnud mulle suurepärase võimaluse peale keele praktilise poolega tegelemise ka veidi teadustööga kokku puutuda ning seega hoida oma elu põneva ja mitmekesisena."


Millistel erialadel võib tööd leida?

Oskus kasutada asja- ja olukohast keelt ning luua ja toimetada eri tüüpi tekste tuleb kasuks mis tahes elualal töötades, nii era- kui ka avalikus sektoris. Õppekava lõpetanu leiab rakendust mis tahes ametikohal, kus eeldatakse analüüsivõimet, üldistamisoskust ja head eneseväljendusoskust.

Keeletoimetaja suuna lõpetanu leiab rakendust näiteks keeletoimetajana kas toimetustes, kirjastustes, tõlkebüroodes või riigiasutustes.

Keeleteaduse suuna lõpetanuid ootavad nii praktilisi keelalaseid lahendusi loovad töökohad kui ka näiteks keelelalased uurimisprojektid ja -rühmad.

Edasiõppimisvõimalused

Keeleteaduse ja keeletoimetamise magistriõpe on teadustöös edukamatele üliõpilastele loomulikuks eelastmeks doktoriõppele. Lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid näiteks Tallinna ülikooli lingvistika või kultuuride uuringute doktorikaval.