Esileht - Humanitaarteaduste instituut - Õppejõud

Õppejõud

Krista Kodres

__thumb_-2-Kodres.jpg

Krista Kodres on Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi professor ja TLÜ humanitaarteaduste instituudi vanemteadur. Tema uurimissuunad on varauusaegne arhitektuur ja kunst, kunstiajaloo historiograafia, kunstiteaduse teooriad ja metodoloogia, Eesti arhitektuur ja disain 20. sajandil.

Krista Kodres on raamatute „Ilus maja, kaunis ruum. Kujundusstiile Vana-Egiptusest tänapäevani“ (2001), „Eesti kunsti ajalugu 1520-1770“ (2005) ja „Esitledes iseend. Tallinlane ja tema elamu varauusajal“ (2014) autor. Ta on 6-köitelise koguteose „Eesti kunstiajalugu“ peatoimetaja ja Eesti akadeemilise kunstiajaloo ja visuaalkultuuri ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi toimetuskoleegiumi liige.

Krista Kodres Eesti Teadusinfosüsteemis


Andres Kurg

__thumb_-2-kurg.jpg

Andres Kurg on Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi vanemteadur. Ta uurib oma teadustöös 1960. ja 70. aastate lõpu Nõukogude Liidu arhitektuuri ja disaini, keskendudes tehnoloogia ja igapäevaelu muutustele, samuti nende kokkupuutepunkte alternatiivsete kunstivooludega. Ta on õppinud kunstiajalugu Eesti Kunstiakadeemias ja arhitektuuri ajalugu Londoni ülikoolis.

Ta on avaldanud artikleid väljaannetes AA FilesArtMarginsJournal of ArchitectureHome Cultures ning on panustanud mitmete kogumike ja näitusekataloogide ilmumisse. 2008. aastal ilmus tema kaastoimetamisel raamat „Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid. Tallinna kooli arhitektid 1972-1985“. Hiljuti kureeris ta näitust „Me metamorfne tulevik. Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitektuur Nõukogude Liidus 1960-1980“ Vilniuse Rahvusgaleriis ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis. 2015. aastal töötas ta külalisteadurina Getty Instituudis, 2017. aasta kevadel töötab ta Euroopa uuringute külalisvanemteadurina Yale’i ülikooli MacMillani keskuses.

Andres Kurg Eesti Teadusinfosüsteemis


Eneken Laanes

__thumb_-2-eneken-laanes(3).jpg

Eneken Laanes on võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi dotsent ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur. Tema teadustöö keskendub rahvusülesele mälule ja kultuurideülestele mäluvormidele nõukogudejärgse Ida-Euroopa mälukultuuris. Eneken Laanes on õppinud võrdlevat kirjandusteadust Tartu ülikoolis, Bologna ülikoolis (kevad 2001), Berliini vabaülikoolis (2003-2004) ning on töötanud teadurina Yale’i ülikoolis (2013-2014). Ta on avaldanud raamatu "Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis" (Tallinn, 2009) ja toimetanud kogumikud "Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia" (Helsingi, 2015, koos Ilona Pikkase ja Linda Kaljundiga) ja "Metamorfiline Kross: Sissevaateid Jaan Krossi loomingusse" (Tallinn, 2005) ning Keele ja Kirjanduse erinumbri ajalooromaanist ja kultuurimälust (2013, nr 8-9).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on kultuurimälu, traumateooria, ajalooline romaan, kriitiline teooria ja kultuurianalüüs, kaasaegne kirjandus, subjektsuse teooriad, autobiograafia, maailmakirjandus, rahvusülene kirjandus ja mitmekeelsus.

Eneken Laanes Eesti Teadusinfosüsteemis


Daniele Monticelli

__thumb_-2-Daniele_monticelli.jpg

Daniele Monticelli on itaalia uuringute ja semiootika professor ning Lääne-Euroopa uuringute suuna juht. Ta on õppinud, õpetanud ja teadurina töötanud Itaalias, Saksamaal, USAs ja Eestis nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis. Ta õpetab eesti, itaalia ja inglise keeles kursusi tänapäeva itaalia ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast, keelefilosoofiast, võrdlevast kirjandusteadusest, tõlkimisest ning kureerib mitu uurimisseminari nii BA ja MA kui ka doktoriõppe tasemel. Ta on osalenud ja osaleb mitme nõukogu ja komisjoni töös nii Eesti ülikoolides kui ka ühiskonnas ning on oluliselt panustanud romanistika ja tõlke programmide arengusse Tallinna ülikoolis. Ta on aktiivne ka ilukirjanduse tõlkijana eesti-itaalia suunal ning panustab kultuurilisse ja poliitilisse arutelusse Eesti meedias ja ühiskonnas. 

Daniele Monticelli teadustegevust iseloomustab lai interdistsiplinaarne haare. Ta uurib tõlkimise ja tõlgete kultuurilist ja ideoloogilist aspekti, eriti seoses rahvusliku identiteedi kujunemise, sotsiaalsete muutuste ning totalitaarsete režiimide ja tsensuuriga. Tema teoreetilised huvid seostuvad kõigepealt kultuurisemiootika, poststrukturalismi ning kriitilise teooriaga, eriti Giorgio Agambeni, Jacques Rancière’i ja Alain Badiou poliitiliste kontseptsioonidega. Ta on analüüsinud poliitilisi kujutelmaid ehk utoopiaid ja düstoopiaid ning tunnete, kirede ja aistingute konstrueerimist ilukirjanduses. Ta esindab Eestit Euroopa teadusvõrgustiku HERA (Humanities in the European Research Area) juhatuses. Ta on juhtinud ja koordineerinud mitut uurimisrühma ja teadusprojekti tõlke ja lingvistika valdkonnas.

Daniele Monticelli Eesti Teadusinfosüsteemis


Ülar Ploom

__thumb_-2-Ülar-Ploom.jpg

Ülar Ploom on kirjandusteadlane ja tõlkeuurija. Ta on süvendatult tegelenud hiliskeskaja ja vararenessansi (eriti itaalia) kirjanduse ja kultuuriga ning itaalia XX sajandi kirjandusega, samuti itaalia kirjanduse retseptsiooniga Eestis. Ta on kommenteerinud Dante Alighieri "Põrgu" ja "Purgatooriumi" ja on lõpetamas (koos I. Venega) "Paradiisi" tõlget. Ülar Ploom on tõlkinud eesti keelde Petrarca, Moravia, Bassani, Calvino ja Eco teoseid. Ta on avaldanud lühiproosat ja kolm luulekogu.

Ülar Ploom Eesti Teadusinfosüsteemis


Märt Väljataga

__thumb_-2-valjat.jpg

Märt Väljataga on kirjandusteooria lektor, kultuuriajakirja Vikerkaar peatoimetaja, tõlkija ja kirjanduskriitik.

Tema peamised uurimishuvid on stilistika, diakrooniline narratoloogia, ideede ajalugu, esteetika, kirjanduse ajalugu ja tõlkeuuringud. Lisaks Eesti autorite tõlgendamisele on ta avaldanud esseed "Mis on luule“, "Miks uurida kirjandust?“, "Narratiiv“, "Luule- ja pärislugude eristus“, "Dialoog ja demarkatsioonijoon ajalooteaduse ja kirjanduse vahel“ ning gümnaasiumiõpiku "Kirjandus ja selle liigid“. Ta on toimetanud ja osaliselt tõlkinud valikkogu vene formalismi ideedest "Kirjandus kui selline“ (2014). 

Märt Väljataga Eesti Teadusinfosüsteemis


Piret Peiker

__thumb_-2-peiker.jpg

Piret Peiker on võrdleva kirjandusteaduse lektor. Ta on lõpetamas doktoriõpinguid Turu ülikoolis, kus peatselt kaitseb oma väitekirja moderniseerumisdiskursustest 19.-21. sajandi Eesti kirjanduses.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on postkolonialism, modernsus, rahvuslus ja riiklus, ülemaailmastumine ning žanriuuringud. 

Piret Peiker Eesti Teadusinfosüsteemis 


Kõik TÜHI õppejõud ja töötajad