Esileht - Humanitaarteaduste instituut - Kuhu edasi?

Kuhu edasi?

__thumb_-2-Maarja Vaino2.jpg

Maarja Vaino
Tallinna Kirjanduskeskuse (Tammsaare ja Vilde muuseumid) direktor. Vilistlane 2006.

"Kirjandusteadus aitab viia mõtlemist uuele tasemele. Hakkad nägema seoseid ning õpid vaimseid nähtusi omavahel võrdlema. See on vajalik nii kirjanduse analüüsimisel, aga ka laiemalt kultuuriga suhestumiseks ning selles osalemisel. Oma töös olen korduvalt kogenud, kui olulise jalgealuse on kirjandusteaduse õpingud mulle andnud. Soovitan!"


__thumb_-2-Ivo Heinloo.jpg

Ivo Heinloo
ERR Klassikaraadio toimetaja. Vilistlane 2008.

"Kirjandusteaduse õpingud on olnud minu jaoks hindamatu väärtusega. Eelkõige peitub see väärtus minu jaoks inimestes - nii mu suurepärastes õpingukaaslastes kui ka õppejõududes, kellega elu mind kirjandusteaduse õpingute kaudu on kokku viinud. Otseselt rakendan neist aastatest hangitud teadmistepagasit praegu doktorantuuris, kuid olen saanud ka palju silmaringi avardavaid üldteadmisi kultuuriloost, mida kasutan pidevalt oma praeguses põhitöös Klassikaraadio toimetajana. Olen selle kogemuse eest tänulik."


__thumb_-2-Berit_Kaschan.jpg

Berit Kaschan
Tallinna Ülikooli Kirjastuse tegevtoimetaja. Vilistlane 2013.

"Hea kirjandusteadlane on detektiiv, psühholoog, poeet ja arhitekt ühes isikus. Esiteks tähendab see seda, et kirjandusteadlasel pole kunagi igav. Ja teiseks seda, et kirjandusteadlasel on suurepärased eeldused töötada kõikjal, kus väärtustatakse tundlikku ja selget sõna, loomingulisust, arenenud analüüsi- ja empaatiavõimet ja oskust kultuuri(de)s orienteeruda. Seega võib kirjandusteadlane oma kutsumust järgides asuda tööle näiteks muuseumisse, kirjastusse või ülikooli (mida võin kinnitada omast kogemusest), aga tunda end sama hästi ka reklaamiagentuuris, (kultuuri)ajakirjanduses, kirjanduskeskuses, teatris, mõnes ministeeriumis või hakata hoopis eraviisiliselt eriti erudeeritud kirjaniku ametit pidama. Ja last but not least - lisaks ülemaailmsele tuntusele ühendab ka nt Stingi, Renée Zellwegerit, David Duchovnyt, Emma Watsonit ja Hugh Granti just kirjandusalane kõrgharidus. Et mis seal enam öelda - kirjandusteadlastele on maailm tõesti lahti."

2017. aastal võitis Berit Kaschan debüütkoguga "Ma naeran magades" Tallinna Ülikooli kirjanduspreemia algupärase kirjandusteose kategoorias. 


Millistel erialadel võib tööd leida?

Kirjandusteaduse magistriõppe lõpetanutel on tänapäevane, mitmekülgne ja kõrge akadeemilise tasemega haridus, ta tunneb hästi kirjandusteadust, oskab end eri tekstiliikides kirjalikult ja loominguliselt väljendada, oskab toimetada ilukirjanduslikke tekste ning on omandanud teadmised erinevate maaade kirjandustest.

Õpingute käigus omandatud lai silmaring ja põhjalikud teadmised loovad eeldused asuda tööle ametikohtadel, mis nõuavad head humanitaarharidust ja on kultuuri seisukohalt olulised. Näiteks kuraatori või uurijana kirjanike muuseumites ja kirjandusarhiivides, kirjandustoimetajana aja­kirjanduses või kirjastustes, kirjandus- ja kultuuriürituste organisaatorina, kirjandus- ja kultuuriprojektide juhina, kirjandusagendina, ilukirjanduse tõlkijana, kirjanduskriitikuna ning ametiasutuste kultuurinõunikuna.

Kirjandusteadmised on vajalikud ka siis, kui plaanitakse ettevõtlust loomemajanduse vallas, kirjastuste või kultuuriväljaannete loomist. Süvendatud teadmised kirjandusest ja arendatud tekstiloomeoskused on vajalikud ka neile, kes soovivad end teostada kirjanikuna.

Edasiõppimisvõimalused

Akadeemiliselt kõige silmapaistvamatel magistrantidel on võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes ja keskenduda kirjandusteadlase akadeemilisele karjäärile. Tallinna ülikoolis sobib selleks kultuuride uuringute doktoriõppekava.