Esileht - Humanitaarteaduste instituut - Õppejõud

Õppejõud

Piret Viires

__thumb_-2-Estonian Studies_Piret Viires.jpg

Piret Viires on Tallinna ülikooli eesti kirjanduse professor ja eesti keele ja kultuuri akadeemilise suuna juht. Doktorikraadi sai ta Tartu ülikoolist 2006. aastal eesti kirjanduses. Tema peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, neist viimane on seni "Postmodernism in Estonian Literary Culture" (2012, Peter Lang Verlag). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teemakohaseid artikleid, toimetanud teaduskogumikke, korraldanud teaduskonverentse, on teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige. Viires on õpetanud ja teinud uurimistööd Turu ülikoolis (Soome), Eötvös Lorándi ülikoolis (Ungari), Ohio Osariigi ülikoolis (USA). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu aseesimees ja on avaldanud ka ilukirjandust.

Piret Viires Eesti Teadusinfosüsteemis


Ave Mattheus

__thumb_-2-Ave Mattheus.jpg

Ave Mattheus on võrdleva kirjandusteaduse dotsent. Ta on omandanud magistrikraadi germanistikas ja võrdlevas kirjandusteaduses Müncheni ülikoolis Saksamaal (1998) ja doktorikraadi kultuuride uuringute erialal eesti kirjanduse suunal Tallinna ülikoolis (2013). Tema peamised uurimishuvid on seotud eesti laste- ja noortekirjanduse, 18. ja 19. sajandi eesti kirjanduse, eesti-saksa kirjandussuhete ja tõlketeooriaga. Ta on olnud külalisõppejõud Müncheni ja Göttingeni ülikoolis Saksamaal.

Ave Mattheus Eesti Teadusinfosüsteemis


Luule Epner

__thumb_-2-Luule Epner.jpg

Luule Epner on eesti kirjanduse dotsent. Ta õpetab ka Tartu ülikooli teatriteaduse magistriõppes. Peamised uurimisvaldkonnad on draamateooria, eesti näitekirjandus ja teater, aga ka 20. sajandi eesti proosakirjandus.Ta on avaldanud artikleid paljudes väljaannetes ning on kollektiivsete monograafiate "Eesti kirjanduslugu" (2001) ja "Eesti sõnateater 1965–1985" (2015) üks autoreid. Kuulub Eesti Teatriliitu, Eesti Kirjanduse Seltsi, Rahvusvahelisse Teatriuurimise Föderatsiooni jm ühendustesse.

Luule Epner Eesti Teadusinfosüsteemis


Anne Lange

__thumb_-2-Anne_Lange.jpg

Anne Lange on tõlkeuuringute dotsent ja tunnustatud tõlkija, kelle kanda on ilukirjanduse toimetamise loengud. Doktorikraadi Tallinna ülikoolis kaitses ta kirjastuses Ilmamaa 2004. aastal ilmunud monograafiaga Ants Orasest, 20. sajandi keskpaiga olulisest tõlkijast ja kultuurikriitikust. Tema peamised uurimisvaldkonnad on Eesti kultuurilugu rõhuasetusega tõlkelool, et tuua välja ajalooline perspektiiv tõlketeaduses ja osundada tõlketeaduse olulisusele ajaloo mõistmises. Oma uurimusi on ta avaldanud nii eesti kui ka inglise keeles, toimetanud koos Antoine Chalvini ja Daniele Monticelliga kogumiku "Between Cultures and Texts.Itineraries in Translation History/Entre les cultures et les texts: Itineraries en histore de la traduction. With an Introduction by Theo Hermans" (Peter Lang, 2011) ja Daniele Monticelliga ajakirja Methis Eesti tõlkeloo erinumbri (2012). Tema Tallinna Ülikooli Kirjastuses 2015. aastal ilmunud "Tõlkimine omas ajas" annab kolme juhtumiuuringu näitel ülevaate tõlkimise ajaloost Eestis.

Anne Lange Eesti Teadusinfosüsteemis


Märt Väljataga

__thumb_-2-valjat.jpg

Märt Väljataga on kirjandusteooria lektor, kultuuriajakirja Vikerkaar peatoimetaja, tõlkija ja kirjanduskriitik.

Tema peamised uurimishuvid on stilistika, diakrooniline narratoloogia, ideede ajalugu, esteetika, kirjanduse ajalugu ja tõlkeuuringud. Lisaks Eesti autorite tõlgendamisele on ta avaldanud esseed "Mis on luule“, "Miks uurida kirjandust?“, "Narratiiv", "Luule- ja pärislugude eristus", "Dialoog ja demarkatsioonijoon ajalooteaduse ja kirjanduse vahel“ ning gümnaasiumiõpiku "Kirjandus ja selle liigid". Ta on toimetanud ja osaliselt tõlkinud valikkogu vene formalismi ideedest "Kirjandus kui selline" (2014). 

Märt Väljataga Eesti Teadusinfosüsteemis



Eneken Laanes

__thumb_-2-eneken-laanes(3).jpg

Eneken Laanes on võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi dotsent ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur. Tema teadustöö keskendub rahvusülesele mälule ja kultuurideülestele mäluvormidele nõukogudejärgse Ida-Euroopa mälukultuuris. Eneken Laanes on õppinud võrdlevat kirjandusteadust Tartu ülikoolis, Bologna ülikoolis (kevad 2001), Berliini vabaülikoolis (2003-2004) ning on töötanud teadurina Yale’i ülikoolis (2013-2014). Ta on avaldanud raamatu "Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis" (Tallinn, 2009) ja toimetanud kogumikud "Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia" (Helsingi, 2015, koos Ilona Pikkase ja Linda Kaljundiga) ja "Metamorfiline Kross: Sissevaateid Jaan Krossi loomingusse" (Tallinn, 2005) ning Keele ja Kirjanduse erinumbri ajalooromaanist ja kultuurimälust (2013, nr 8-9).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on kultuurimälu, traumateooria, ajalooline romaan, kriitiline teooria ja kultuurianalüüs, kaasaegne kirjandus, subjektsuse teooriad, autobiograafia, maailmakirjandus, rahvusülene kirjandus ja mitmekeelsus.

Eneken Laanes Eesti Teadusinfosüsteemis


Ülar Ploom

__thumb_-2-Ülar-Ploom.jpg

Ülar Ploom on kirjandusteadlane ja tõlkeuurija. Ta on süvendatult tegelenud hiliskeskaja ja vararenessansi (eriti itaalia) kirjanduse ja kultuuriga ning itaalia XX sajandi kirjandusega, samuti itaalia kirjanduse retseptsiooniga Eestis. Ta on kommenteerinud Dante Alighieri "Põrgu" ja "Purgatooriumi" ja on lõpetamas (koos I. Venega) "Paradiisi" tõlget. Ülar Ploom on tõlkinud eesti keelde Petrarca, Moravia, Bassani, Calvino ja Eco teoseid. Ta on avaldanud lühiproosat ja kolm luulekogu.

Kaia Sisask

__thumb_-2-Kaia Sisask.jpg

Kaia Sisask on prantsuse kultuuri ja kirjanduse lektor, tõlkija ja toimetaja. Ta on tõlkinud prantsuse keelest nii ilukirjandusklassikuid (H. de Balzac, A. Gide, Stendhal, G. Giono) kui ka humanitaarteaduslikke ja filosoofilisi teoseid (M. Foucault. E. Lévinas, G. Bachelard, J. Kristeva, C. Lévy-Strauss, J. Le Goff, J.-P. Schmitt). Kaia Sisask on Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni liige.

Tema teaduslikud huvid puudutavad tõlkeproblemaatikat, kultuuridevahelist kommunikatsiooni ja prantsuse kirjanduse retseptsiooni Eestis. Teda huvitavad ka kultuurisümbolid kollektiivse identiteedi kujundamisel ja rahvusliku/kultuurilise enesemäärtlemise küsimused (vastavalt prantsuse ja eesti) tänapäeva kiiresti muutuvas väärtusteruumis.

Kaia Sisask Eesti Teadusinfosüsteemis 


Julia Tofantšuk

__thumb_-2-Julia-Tofantšuk.jpg

Julia Tofantšuk on briti kirjanduse dotsent. Ta on õpetanud nii praktilist inglise keelt (Teksti analüüs, Tänapäeva inglise keel C1-tasemel) kui ka kirjandust ja kirjandusteadust käsitlevaid kursusi (Inglise kirjanduse ajalugu, Maailmakirjandus, Sissejuhatus kirjanduseadusesse, Tänapäeva kirjandusteooriad, 20.-21.saj briti kirjandus, 20. saj briti naiskirjanikud, 19. saj briti kirjandus, 19. saj briti kunst) bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel. Ta on juhendanud bakalaureuse- magistri- ja doktoritöid  ning on panustanud BA, MA ja PhD õppekavade arengusse. Julia Tofantšuk on mitme erialase seltsi liige. 

Oma doktoritöös (2007) uuris Julia Tofantšuk identiteedikonstrueerimist kaasagsete briti naiskirjanike loomingus Eva Figesi, Jeanette Wintersoni ja Meera Syali näitel. Ta on avaldanud artikleid (sh Palgrave Macmillan, Peter Lang WV, VW Trier, Interlitteraria) ja esinenud ettekannetega soo- ja identiteediuuringute alal, on käsitlenud naisajaloo (Herstory) ja trauma teemasid, ökokriitikat ja ökofeminismi  Ta huvitub tänapäeva inglise keelt kõnelevate maade kirjandusest, identiteediuuringutest, diasporaa kirjandusest ja ökokriitikast, samas valdkondade lõimimise viisidest, nagu looduse ja kultuuri, kirjanduse ja kunsti vahekord. 

Julia Tofantšuk Eesti Teadusinfosüsteemis 


Maris Saagpakk

__thumb_-2-Maris Saagpakk.jpg

Maris Saagpakk on saksa kultuuriloo ja kirjanduse dotsent ja võõrkeeleõpetaja magistriõppekava kuraator. Tema akadeemiline karjäär on olnud seotud Tallinna ülikooliga, kus ta lõpetas algul saksa ja inglise keele õpetaja õppekava ning hiljem kaitses doktoritöö baltisaksa autobiograafiatest. Arvukate stipendiumide ja vahetusprogrammide raames on Saagpakul olnud võimalus end täiendada Hamburgi, Kieli, Erfurti, Würzburgi, Leipzigi ja mitmetes teistes Saksamaa ülikoolides ning Marburgis asuvas Herderi Instituudis. Erasmuse programmi raames on Saagpakk õpetanud Saksamaal, Tšehhis, Itaalias, Lätis ja Soomes. 

Teadustöö keskmes on tal alati olnud baltisaksa kultuurilugu ja kirjandus, eriti autobiograafiakirjandus, samuti Baltikumiga seotud saksa autori August von Kotzebue looming ja selle retseptsioon Eestis. Maris Saagpakk on vaadelnud baltisaksa kirjandust postkolonialistliku ideevälja kontekstis ning on juhtinud ETF grantiprojekti "Baltisaksa (kultuuri)tekstid ja postkoloniaalne diskursus" (2010-2012). Viimasel ajal on Saagpakk tegelenud Linguistic Landscape'i temaatikaga (võõr)keelte populariseerimise ja (ajaloolise) mitmekeelsuse teadvustamise eesmärgil. Lisaks teadustööle on Saagpakk tegev tõlkijana. 

Maris Saagpakk Eesti Teadusinfosüsteemis


Alari Allik

__thumb_-2-Alari Allik-001.jpg

Alari Allik on Jaapani uuringute lektor ning Aasia uuringute suuna juht. 

Oma teadustöös keskendub ta omaeluloolisusele keskaegses jaapani kirjanduses ning käsitleb filosoofia ja religiooni mõju kirjanike enesemääratlusele.

Lisaks teadustööle on Alari Allik tegelenud ka klassikalise jaapani kirjanduse tõlkimise ja toimetamisega. Tallinna Ülikooli Kirjastuse "Bibliotheca Asiatica" sarjas on tema tõlkes ilmunud erakmunk Saigyō "Mägikodu" ja Fujiwara noTeika koostatud "Sada luuletust, sada luuletajat", mis annavad hea ülevaate keskaegsest jaapani luulest.

Alari Allik Eesti Teadusinfosüsteemis 


Kõik TÜHI õppejõud ja töötajad