Esileht - Humanitaarteaduste instituut - Õppejõud

Õppejõud

Mihhail Lotman

__thumb_-2-mihhail_lotman2.jpg

Mihhail Lotman on rahvusvahelise mainega kirjandusteadlane ja kultuurisemiootik. Ta on õppinud Tartu ülikoolis vene filoloogiat ja semiootikat, alates 1991. aastast on õpetanud Eesti Humanitaarinstituudis ja seejärel Tallinna ülikoolis, praegu on ta Tallinna ülikooli kirjandusteooria ja semiootika professor ning samuti Tartu ülikooli juhtivteadur. Tema erialased huvid on seotud ennekõike värsianalüüsi, kultuurisemiootika, kirjandusteooria, vene kultuuriloo, retoorika ja poliitikaga. Ta on avaldanud suure hulga erialaseid uurimusi eesti, vene, inglise jt keeltes. Oma blogis analüüsib ta päevakajalisi sündmusi.

Mihhail Lotman Eesti Teadusinfosüsteemis


Rein Raud

__thumb_-2-rein_raud.jpg

Rein Raud on Eesti tuntumaid humanitaarõpetlasi, kultuuriteooria ja Aasia kultuuri spetsialist, kirjanik ja tõlkija. Ta õppis jaapani filoloogiat Leningradi ülikoolis ja kaitses oma väitekirja jaapani keskaja kirjandusest Helsingi ülikoolis. Ta on Eesti Humanitaarinstituudi üks asutajaid. Aastatel 2006-2011 oli ta Tallinna ülikooli esimene rektor. 1995–2016 oli ta Helsingi ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor, töötades rööpselt professorina Tallinna ülikoolis. Tema erialased huvid on seotud ennekõike üldise kultuuriteooria, keskaja jaapani kirjanduse ja võrdleva filosoofiaga. Ta on avaldanud suure hulga raamatuid, nii ilukirjandusteoseid kui ka teaduskäsitlusi, sh eestikeelse kõrgkooli õpiku “Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse” (2012) ja ingliskeelse monograafia “Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture” (2016).

Rein Raud Eesti Teadusinfosüsteemis


Marek Tamm

__thumb_-2-Estonian Studies_Marek Tamm.jpg

Marek Tamm on kultuuriajaloo professor ja vanemteadur Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Ta on TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), omandanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis, Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal Tallinna ülikoolis (2009). Ta on avaldanud viis monograafiat, üle seitsmekümne teadusartikli mitmes keeles ja toimetanud tosinat teaduskogumikku. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu ning kultuurimälu uuringud.

Marek Tamm Eesti Teadusinfosüsteemis


Jaan Lahe

__thumb_-2-Jaan Lahe.jpg

Jaan Lahe on kultuuri- ja religiooniuuringute dotsent. Doktorikraadi teoloogias sai ta 2009. a Tartu ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles gnostitsismi ja judaismi seoseid. Tema juhendajaks oli maailma üks tuntumaid gnostitsismi eksperte, professor Kurt Rudolph Saksamaalt. Jaan Lahe on täiendanud ennast õpingute ajal Marburgi ja Berliini Humboldti ülikoolis ning töötanud külalisteadurina Erfurti, Bonni ja Heidelbergi ülikoolis.

Jaan Lahe uurimisvaldkonnaks on usundid Rooma keisririigis – erinevad nn idamaised kultused (Mithras, Isis), gnostitsism ja varane kristlus. Ta on tegev ka tõlkija ja esseistina ning antiikkultuuri populariseerijana. 

Jaan Lahe Eesti Teadusinfosüsteemis


Eneken Laanes

__thumb_-2-eneken-laanes(3).jpg

Eneken Laanes on võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi dotsent ning Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur. Tema teadustöö keskendub rahvusülesele mälule ja kultuurideülestele mäluvormidele nõukogudejärgse Ida-Euroopa mälukultuuris. Eneken Laanes on õppinud võrdlevat kirjandusteadust Tartu ülikoolis, Bologna ülikoolis (kevad 2001), Berliini vabaülikoolis (2003-2004) ning on töötanud teadurina Yale’i ülikoolis (2013-2014). Ta on avaldanud raamatu "Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis" (Tallinn, 2009) ja toimetanud kogumikud "Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia" (Helsingi, 2015, koos Ilona Pikkase ja Linda Kaljundiga) ja "Metamorfiline Kross: Sissevaateid Jaan Krossi loomingusse" (Tallinn, 2005) ning Keele ja Kirjanduse erinumbri ajalooromaanist ja kultuurimälust (2013, nr 8-9).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on kultuurimälu, traumateooria, ajalooline romaan, kriitiline teooria ja kultuurianalüüs, kaasaegne kirjandus, subjektsuse teooriad, autobiograafia, maailmakirjandus, rahvusülene kirjandus ja mitmekeelsus.

Eneken Laanes Eesti Teadusinfosüsteemis


Margus Vihalem

__thumb_-2-Margus_Vihalem.jpg

Margus Vihalem on filosoofia lektor. Ta on kaitsnud magistri- ja doktorikraadi Pariisis. Alates 2007. aastat õpetab ta Tallinna ülikoolis muu hulgas kursusi esteetikast, epistemoloogiast, metafüüsikast jm.

Tema teadustöö üheks suunaks on esteetika ning küsimused kunstist ja mittekunstist, esteetilistest väärtustest, samuti esteetilise kogemuse iseloomust ja tähendustest. Sealjuures kuulub tema huvivaldkonda uuematest esteetikasuundumustest näiteks argiesteetika ehk argikogemuse esteetiline analüüs. Lisaks tegeleb ta filosoofilise antropoloogiaga, sealhulgas subjektiteooriatega, mis püüavad mõtestada inimese isesust ning isesuse kultuurilisi ja ühiskondlikke seoseid muutuvas maailmas.

Margus Vihalem Eesti Teadusinfosüsteemis


Märt Väljataga

__thumb_-2-valjat.jpg

Märt Väljataga on kirjandusteooria lektor, kultuuriajakirja Vikerkaar peatoimetaja, tõlkija ja kirjanduskriitik.

Tema peamised uurimishuvid on stilistika, diakrooniline narratoloogia, ideede ajalugu, esteetika, kirjanduse ajalugu ja tõlkeuuringud. Lisaks Eesti autorite tõlgendamisele on ta avaldanud esseed "Mis on luule“, "Miks uurida kirjandust?“, "Narratiiv“, "Luule- ja pärislugude eristus“, "Dialoog ja demarkatsioonijoon ajalooteaduse ja kirjanduse vahel“ ning gümnaasiumiõpiku "Kirjandus ja selle liigid“. Ta on toimetanud ja osaliselt tõlkinud valikkogu vene formalismi ideedest "Kirjandus kui selline“ (2014). 

Märt Väljataga Eesti Teadusinfosüsteemis


Piret Peiker

__thumb_-2-peiker.jpg

Piret Peiker on võrdleva kirjandusteaduse lektor. Ta on lõpetamas doktoriõpinguid Turu ülikoolis, kus peatselt kaitseb oma väitekirja moderniseerumisdiskursustest 19.-21. sajandi Eesti kirjanduses.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on postkolonialism, modernsus, rahvuslus ja riiklus, ülemaailmastumine ning žanriuuringud. 

Piret Peiker Eesti Teadusinfosüsteemis