Esileht - Humanitaarteaduste instituut - Kuhu edasi?

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased
Joonas Hellerma

__thumb_-2-Joonas_Hellerma.jpg

Eesti Rahvusringhäälingu toimetaja ja saatejuht

"Humanitaarharidus koondub minu jaoks ennekõike filosoofia ümber – siin kohtuvad paljud suured inimtegevuse valdkonnad ja inimkonda läbi ajastute köitnud küsimused. Lisaks leiab filosoofiast ka sissejuhatuse paljudesse teadustesse ning kultuuri- ja ühiskonna võtmeküsimustesse. Toon mõned näited: kuidas mõtestada ja analüüsida ühiskondlike nähtuseid? Milline võiks olla parim riigikorraldus? Milline koht on kunstil ja religioonil kultuuris ja inimese elus? Kuidas on see kõik seotud ajalooga? Ja lõpuks suured filosoofilised teemad tõest, inimelu mõttest ning ajaliku ja igaviku omavahelisest suhtest. Nende teemade tundmaõppimine avab omamoodi aegade laeka inimese maailmadest, tema hoiakutest ja taotlustest oma eesmärkide püüdlemisel. See õpetab mõistma ka seda, millised ohud ja väljakutsed inimese hinge neis asjus ümbritsevad. Kohtumine maailma kultuuri- ja mõttevaramuga annab intellektuaalset enesekindlust ja arendab empaatilisust erinevate kultuuride, mõtteviiside ja inimestega suhtlemisel. Mäletan üht oma õppejõudu kunagi ütlemas: "Hari ennast nii palju kui saad." Sellega sai antud omamoodi lõpmatu ülesanne. Lõpmatud ülesanded ei ole ehk päriselt täidetavad, küll aga aitavad nad kaasa oma piiride tundmaõppimisel. Seeläbi on minu jaoks tekkinud kogemus ja mõtteruum, ilma milleta ei kujutaks ma oma praegust tööd ajakirjaniku ja toimetajana päriselt ette."

Joonas Hellerma on valitud Tallinna Ülikooli Silmapaistvaks vilistlaseks 2017.


__thumb_-2-anneli porri_karel koplimetsa foto.jpg

Anneli Porri
Eesti Kunstiakadeemia kunstihariduse lektor ja teadur, Tallinna Kunstihoone kuraator
"Tulin kultuuriteooria magistrantuuri kaheksa aastat pärast EKA kunstiteaduse BA lõpetamist täiesti egoistlikul põhjusel. Mõistsin, et ma ei saa enam ise õpetada, kui ei pane ennast vahepeal õppija rolli. Kaks aastat magistrantuuri oli kui intellektuaalne sanatoorium koos fantastiliste inimestega. Kultuuriteooria õppekava ja õppejõud tekitasid ausust enda ja oma võimete vastu, esimest korda puudus õppeprotsessis hirm olla küündimatu, mitte teada või osata. Seminari töövorm eeldas, et igaüks töötab kaasa just enda teemast ja huvidest lähtuvalt, samas õppides teistelt eriomase mõtlemisega magistrantidelt ja doktorantidelt. Olen selle laiendatud õppimise, mõtlemise ja akadeemilise kirjutamise kogemuse eest tohutult tänulik, see on hea alus, millelt kunstiprofessionaalina ja õppejõuna ise edasi minna, pöördudes samas pidevalt selle meeldiva püüdluskogemuse juurde tagasi."

__thumb_-2-Kaarin-Kivirähk.jpg

Kaarin Kivirähk
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse uudiskirja toimetaja ja projektijuht

"Mäletan, et mul oli ühel semestril selline päev, mis algas kahe järjestikuse Tõnu Viigi humanitaarteaduste metodoloogia seminariga ja sellele järgnes vabaaine brändikommunikatsiooni teooria teisest instituudist. Just siis sai mulle selgeks, et kultuuriteooria ei ole vaid mingi abstraktne teoreetiline jutt, vaid alus väga paljudele n-ö praktilistele valdkondadele. Kõik bränditeooria alused tulevad tegelikult kultuuriteooriast, ainult et seal on need muidugi pahempidi keeratud ja rakendatud brändidele kasumit tootma. Mina õppisin TLÜ-s magistriõppes ja töötasin selle kõrvalt, mistõttu pakkusid arutelud seminarides ja pikkadesse tekstidesse süvenemine tööelule head vaheldust. Eriti on meelde jäänud võrratu Jaan Lahe loengud kaasaegsest religioonipildist, Marju Kõivupuu põnev lähenemine loodusele ja pärandkultuurile, Marek Tamme asjalikud seminarid, Tõnis Kahu loengud ja Margus Vihalemma filosoofiaseminarid. Humanitaaralade õppes Eestis ei juhtu just sageli, et õppejõud on mitte ainult oma ala eksperdid vaid ka arvamusliidrid, kes võtavad regulaarselt sõna Eesti olulistes meediaväljaannetes. Usun, et see on üks TLÜ kultuuriteooria tugevamaid külgi ning inspireeriv ka tudengitele."


__thumb_-2-Hannes Hamburg.jpg

Hannes Hamburg
Kommunikatsioonispetsialist, Hamburg ja Partnerid juhatuse liige 

"Kõik oligi täpselt nii nagu eeldasin või veidi hullem. Tekstid, mis on ladina tähtedes ja eesti sõnadega, aga millest aru ei saa. Neist moodustuvad teemad, kust pungub olemise essents vabariigi targimate peade, so nii õpetajate kui ka õpilaste esituses. Lisaks lahe ja inspireeriv ruum endises Eesti Humanitaarinstituudis. Mul oli diplom olemas, aga kripeldas, sest olin Tartu ülikoolis ajakirjandust õppides vähe võtnud. Eeldasin, et on hea elus üks amet selgeks õppida, kuid amet õpetab end tehes ise. Ülikoolis võetud ained las ollagi võimalikult argivälised, seevastu alusena aga olemuslikud ja möödapääsmatud. Ülikool ei ole kutsekool. Ülikool on ikka kõrgkool. Ja tulla tasub ikka, isegi kui teised on pool põlvkonda nooremad. Näed noori inimesi, saad korralikult läbi raputatud ja jõudu edasi minna, energiat ja eneseharimist."


Millistel erialadel võib tööd leida?

Magistrantuuris omandatud haridus loob eeldused töötada väga erinevates ametites, kus eeldatakse kiiret kohanemisvõimet, head suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust, suurt analüütilist võimekust ja head kriitilist mõtlemist. Senised lõpetajad on leidnud tööd näiteks ajakirjanduses, riigisektoris, kirjastustes, rahvusvahelistes organisatsioonides, koolituskeskustes ja ülikoolides.

Edasiõppimisvõimalused

Magistrantuuri läbimine loob head eeldused doktoriõpinguteks ükskõik millisel humanitaarteaduslikul õppekaval, eriti filosoofias ja kultuuriteoorias. Suurepäraselt sobib oma õpinguid jätkata Tallinna ülikooli kultuuride uuringute doktorikaval.