Esileht - Humanitaarteaduste instituut - Kuhu edasi?

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased

__thumb_-2-Anu Lutsepp.jpg

Anu Lutsepp
Innove prantsuse keele peaspetsialist, Tallinna inglise kolledži prantsuse keele õpetaja, romaani keelte ja kultuuride BA (2011)

"Õppisin Lääne-Euroopa uuringute suunal ning spetsialiseerusin itaalia ja prantsuse keelele. Mitmekülgne õppekava, palju valikuvabadust ning suurepäraste õppejõudude ja inspireerivate kaastudengite koostöös tekkinud toetav õhkkond on mind julgustanud vastu võtma mitmesuguseid tööalaseid väljakutseid ennekõike hariduse valdkonnas."


__thumb_-2-Jaanus-Valk.jpg

Jaanus Valk (alias Kalju Kruusa)
Luuletaja, romanistika BA (2008)

Jaanus Valk lõpetas Tallinna ülikooli 2008. aastal bakalaureusetööga "Mallarmé luule: kogelemine". Aastatel 2004–2005 viibis ta vahetusüliõpilasena Tōkyōs Waseda ülikoolis ja õppis jaapani keelt. Aastal 2001 asutas ta koos Hasso Krulliga tõlkeluule internetiajakirja Ninniku. Kalju Kruusa on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti PEN-klubi liige.

"Prantsuse keele erialale sattusin mingil hetke ajel. Olin 1997. aasta kevadel edasiõppimise kavatsuseta viibinud mõned nädalad Pariisis ning koju Tallinnasse tagasi jõudes järsku läksin ja andsin paberid sisse. Prantsuse keel nõuab mu meelest romaani keeltest kõige rohkem harjutamist, kuna on kõige kulunum, sõnad sulavad üksteisesse kokku. Kui prantsuse keel on omandatud, on võrdlemisi lihtne saada järje peale itaalia ja hispaania keeleski (vastupidi on hulga raskem). Õppima asumisel oli tähtis osa mu huvil Mallarmé loomingu vastu, mis tundus lähedane. Mu prantslastest õpetajad pidasid teda väga keeruliseks autoriks, aga mulle kummalisel kombel ei tundunud see sugugi nii. Seevastu kippusid mulle kaugeks jääma lihtsamad autorid. Muidugi mitte alati – olen väga rahul osa saamast näiteks Christian Bobini ja Michel Houellebecqi luulest."


__thumb_-2-Mari-Esko.jpg

Maria Esko
Prantsuse keele õpetaja, romaani keelte ja kultuuride eriala prantsuse suuna BA (2013), romanistika prantsuse suuna MA (2015)

"Kui ülikooli sisse astudes oma valikus pisut kõhklesingi, siis üsna kiiresti sai selgeks, et midagi õigemat polnuks võimalik valida – seda nii õppesuuna kui ka ülikooli mõttes. Tallinna ülikool on andnud mulle kustutamatu teadmistejanu ning eriala, mis on samal ajal ka minu suur huviala. Praegu kasutan erialaseid teadmisi eelkõige tõlkimisel ja õpetamisel. Tänu sellele, et olen õppinud mitut võõrkeelt ja töötanud väga erinevat tüüpi tekstidega, saan ka tõlkida eri keeltest ja valdkondades. Õpetamine on ülimalt arendav kogemus. Ma õpetan prantsuse keelt laste huvikoolis 8-10-aastastele lastele. Põhikoormusega olen aga huvikooli juhataja ja tajun iga päev, et omandasin ülikoolis oskusi, mida ka selles töös vaja läheb: oskuse suurt infohulka süstematiseerida, ülesandeid ja tegevusi selgelt piiritleda ning eri tüüpi tekste luua ja vahendada. Soovin kindlasti õpinguid tulevikus jätkata."


__thumb_-2-Johanna Taiger.jpg

Johanna Taiger
Prantsuse keele õpetaja, romaani keelte ja kultuuride eriala prantsuse suuna BA (2015)

"Olen eluaeg tundnud, et keeled on minu ala. Teadsin juba enne bakalaureuseõppesse sisse astumist, et minu edasine elu on seotud tõlkimisega, niisiis oli mul kindel soov omandada bakalaureusekraad mõnes Euroopa Liidu keeles. Kuna olin prantsuse keele õpingutega juba keskkoolis alustanud, tundus romanistika eriala prantsuse keele ja kultuuri suund olevat loogiline valik. Ma ei kahetse absoluutselt, et selle kasuks otsustasin. Lisaks sain juurde õppida itaalia keelt ja kultuuri. Pakutavate ainete valik oli mitmekesine ja mul avanes võimalus kustutada oma teadmisjanu keele, kirjanduse, antiikkultuuri ja mitme teise teema vallas. Tõeliselt suure teadmistepagasiga õppejõud mõjusid inspireerivalt ja nendega oli rõõm koostööd teha. Praegu tegelen igapäevaselt tõlkimisega, lõpetan samal ajal TLÜ kirjaliku tõlke magistrit ja annan prantsuse keele eratunde keskkooliõpilastele. Kuna õppisin mitut võõrkeelt, on minu keeltepagas nüüd tõlketööd tehes suurem, mis võimaldab mul võtta vastu rohkem erinevaid pakkumisi. Ülikooliõpingud on minus kinnistanud teisigi vajalikke omadusi, nende seas täpsust, aja planeerimise oskust, info süstematiseerimise oskust ja palju muud. Jään oma bakalaureuseõpinguid alati hea sõnaga meenutama."


__thumb_-2-Kadi-Kolk.jpg

Kadi Kolk
Romaani keelte ja kultuuride eriala prantsuse suuna BA (2014), Lyoni Lumière'i ülikooli kultuurikorralduse MA (2017)

"On tore mõelda, kuidas varasemad valikud või mittevalikud on seotud sinu praeguste toimetustega. Olen Tallinna ülikoolis veetnud olulise osa oma ülikooliajast – bakalaureuseõppe ja magistri esimese aasta, misjärel otsustasin õpinguid jätkata Lyoni ülikoolis Prantsusmaal rahvusvahelise kultuurikorralduse erialal. Pealtnäha ei tundu lingvistikal ja kommunikatsioonil kultuuriprojektide korraldamisega lähedat seost, küll aga pean tunnistama, et just varasemad valikud on mind paljuski mu praeguse eriala juurde toonud. Semiootika-, sotsioloogia- ja kultuuriteooriate tundmine ning uurimistööst saadud teadmised on oluline osa minu tänasest tähendusloomest ja kontekstitundmisest. Lisaks on hea grammatika tundmine ja kirjaliku eneseväljenduse kogemus prantsuse keeles andnud mulle võimaluse töötada õpetajana ning tegeleda kirjalike ja suuliste tõlketöödega. Minu jaoks on olulisim ülikooliõpingute ja õpilase arengu vaheline seos, kuna ülikooliaastad on lisaks akadeemilistele teadmistele andnud mulle võimaluse end paremini tundma õppida ning juhatanud teemade juurde, mis mind enim huvitavad. Selles vallas tuleb elukestvale õpilasstaatusele küll alla kirjutada."


Millistel erialadel võib tööd leida?

Eriala lõpetajad võivad leida tööd väga erinevates valdkondades, mis nõuavad prantsuse keele ja kultuuri põhjalikku tundmist ja selle vahendamist:  keeleõpe, tõlkimine, turism, ajakirjandus, kirjastamine, ettevõtlus, välissuhted, Euroopa Liidu ja muud rahvusvahelised organisatsioonid jm.

Prantsuse suuna seniste lõpetanute töökohtade hulgas on esindatud järgmised alad: prantsuse keele õpetaja üldhariduskoolides või keeltekursustel, töö Prantsuse Instituudis või Prantsuse saatkonnas, ilukirjanduse, filmisubtiitrite või tarbetekstide tõlkija, giid, töö Eesti välisministeeriumis, Eestis tegutsevates välisfirmades ja ühisettevõtetes, kirjastustes, ajakirjanduses. Levinud on ka muud avarat silmaringi, võõrkeelteoskust ja Lääne-Euroopa kultuuri- ja ühiskondlikus ruumis orienteerumist nõudvad valdkonnad. 

Edasiõppimisvõimalused
Kolmeaastased õpingud loovad aluse spetsialiseeruda magistritasemel prantsuse keele õpetamise, kirjandus- ja kultuuriteaduste, kirjaliku tõlke (nii ilukirjandusliku, audiovisuaalse kui ka tarbetekstide tõlke) või suulise tõlke aladele. Magistriõpinguid on võimalik jätkata ka teistel (osaliselt) avatud õppekavadega humanitaarteaduste ja muude valdkondade erialadel.