Esileht - Humanitaarteaduste instituut

Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli kuues talvekool

Toimub: 23.01.2017, kell 09:30 - 27.01.17 23:00
Koht: Tallinna Ülikool

23.-27. jaanuaril toimub Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli kuues talvekool, mida 2017. aastal korraldab Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituut (TÜHI) koostöös Keskkonnaajaloo Keskusega. 

Seekordse talvekooli teemaks on "New natures, entangled cultures: perspectives in environmental humanities", mis püüab avada ja mõtestada keskkonnahumanitaaria kiiresti populaarseks muutuvat valdkonda ning keskenduda kultuuri ja looduse põiminud vahekordadele.

Kõik huvilised on oodatud kuulama avalikke loenguid, kus esinevad kutsutud külalised mainekatest välisülikoolidest!


Loengute kava

Esmaspäeval, 23. jaanuaril (ruumis M-218)

Kell 10.30-11.30  dr Timothy James LeCaini (Montana Osariigi Ülikool) avalik loeng teemal „The matter of humans: putting nature back into culture through the environmental humanities“.

Valdava osa eelmisest sajandist vastandati kultuuri loodusele. See suunitlus aina süvenes, kui “keeleline ja kultuuriline pööre” rõhutas inimdiskursuse keskset tähtsust reaalsuse kujundamisel ja isegi loomisel. Hiljuti aga on uued teaduslikud ja humanistlikud vaatenurgad avanud märksa keerulisema ja mitmekülgsema võimaluse kultuuri käsitleda. Loe loengu kohta edasi SIIT.

Kell 16-17  dr Dolly Jørgenseni (Luleå Tehnikaülikool) avalik loeng teemal „Making a user turn in the environmental humanities“.  

Inimene teeb vahet inimkäte ja leidlikkusega loodud esemete ning looduse vahel. Viimast käsitletakse kui nähtust, mis ei ole inimese poolt loodud, kuigi aina vähem loodust on jäänud täielikult inimkonna poolt puutumatuks. Seega kasutatakse sõna „tehislik“, kui vastandatakse midagi loodusele, millelegi, mis ei ole inimkäte loodud. Dolly Jørgensen aga väidab oma loengus, et tehisliku mõiste on ekslik, kui elu käsitletakse mitte üksnes inimesega seonduvast vaatepunktist. Loe edasi SIIT.

Teisipäeval, 24. jaanuaril (ruumis M-218)

Kell 10-11  prof David Mooni (Yorki Ülikool) avalik loeng teemal „Place and nature in Russian environmental history“.

Loeng keskendub projektile, mille raames uuriti Venemaa keskkonnaajalugu ja loodusvarasid.  Selleks külastati erinevaid kohti ja intervjueeriti kohalikke inimesi. Uurimustöö keskseks analüütiliseks teemaks on „koha“ ja „looduse“ tähtsus inim – ja keskkonnajaloos. Loe edasi SIIT.

Kell 15.30-16.30  prof Gregg Mitmani (Wisconsin-Madisoni Ülikool) avalik loeng teemal „Parasites of capital: tales of ecology and disease in a neoliberal age“.

SARS. Linnugripp. Ebola. Kuidas neid uusi viiruseid seletada ja mis on nende mõju inimühiskonnale? Loengus tulevadki vaatluse alla küsimused, kuidas mikroobide kohandumine ja evolutsioon inimese kujundatud maailmas on seadnud kahtluse alla ühiskonna ja looduse piirid, muutnud arusaame toimejõust ja põhjuslikkusest ning sundinud ümber defineerima ökoloogia ja tervise mõisteid. Loe veel SIIT.

Kolmapäeval, 25. jaanuaril (ruumis M-218)

Kell 10-11  prof Kate Soperi (Londoni Metropoli Ülikool) avalik loeng teemal “The humanities and the environment: nature, culture and politics of consumption”.

Keskkonnakriisi tulemusel on tänapäeval palju ärevust seoses “hävingu” ja looduse „kaotusega“. Aga samas on palju kahtlusi selle üle, mida tähendab mõiste „loodus“ ja mida peetakse „looduslikuks“ maailmas, mida kontrollivad inimesed. Loeng keskendub sellele, kuidas on viimastel aegadel „looduse“ mõistele lähenetud ja kuidas on see mõjutanud rohelist ideoloogiat. Loe edasi SIIT.

Kell 15.30-16.30  prof Harriet Hawkinsi (Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledž) avalik loeng teemal „Creating Earth futures? GeoHumanities and geographical imaginations of global environmental change“.

Praegust keskkonnakriisi, mis tihti hoiab lahus looduse ja kultuuri, saab käsitleda kui kujutlusvõime kriisi. Ökoloogilist kriisi saaks lahendada, leides paremaid viise, kuidas loodus ja inimkond sellega suhestuvad. Loengus tuuakse fookusesse juhtumiuuringud ja loomingulised uurimismeetodid, millega selgitatakse geograafilisi kujutlusi ja antropotseeni avavaid lugusid. Loe veel SIIT.

Reedel, 27. jaanuaril (ruumis M-218)

Kell 10-11  dr Jamie Lorimeri (Oxfordi Ülikool) avalik loeng teemal „What is the wild, and who decides? Rewilding and the futures of nature conservation“.

Loengu algus keskendub Saksa zooloogide Lutz ja Heinz Heckile, kes 1930. aastatel võtsid ette väljasurnud ürgveiste ehk tarvaste tagasiaretuse. Selle näite kaudu esitletakse loengus muutuvaid kontseptsioone “ürgsest” ja “metsikusest”. Samuti aitab see mõista, mida tähendab „metsik“, kust seda leida, ja kes selle üle otsustab. Loe veel SIIT.

Kell 15.30-16.30  dr Bronislaw Szerszynski (Lancasteri Ülikool) avalik loeng teemal „Earthly powers: situating the human within the deep past, deep present and deep future of our planet“.

Loengu keskseks teemaks on Maa „sügava oleviku“ mõistmine. See lähenemine on seotud planeedi Maa jõudude ja omadustega ning selle osadega, mis ületavad harjumuspäraseid piire elutu, elusa ja tehisliku vahel. “Sügava oleviku” vaatenurgast käsitletakse ühiskonda ja tehnoloogiat kui „Maasse-puutuvat“ fenomeni, mida võimaldavad ja piiravad füüsikalised  protsessid. Loe edasi SIIT.


Lisainfo loengte kohta leiad talvekooli kodulehelt winterschool.ee. Samuti tasub jälgida KTKDK doktorikooli Facebooki lehte, kuhu postitame lektorite, programmi ja partnerite tutvustusi.

Talvekooli finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tallinna Ülikooli ASTRA projekt TLÜ TEE, Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA, Eesti Kunstiakadeemia ASTRA projekt EKA LOOVKÄRG, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ASTRA projekt EMTASTRA).

Partnerid: Eesti Kunstimuuseum, Keskkonnajaloo Keskus (Tallinna Ülikool), Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Rachel Carson Center For Environment and Society: LMU Munich

Lisainfo:

Doris Feldmann
projekti koordinaator
+372 6199 574