Esileht - Humanitaarteaduste instituut

AAKi ettekandepäev "Viikingiajast keskaega"

Toimub: 03.03.2018, kell 14:00-20:00
Koht: Tallinna Ülikool, M-648

TLÜ Ajaloo, Arheoloogia ja Kunstiajaloo Keskus kutsub ettekandepäevale

Viikingiajast keskaega

Ettekannetega esinevad Marika Mägi, Indrek Jets, Raili Allmäe, Kristjan Oad, Krista Karro ja Merili Metsvahi.

Programm

14.15-14.30 Avasõnad

14.30-15.00 Raili Allmäe: Viikingite hauad ja vägivald

Viikingitega käib kaasas legend nende sõjalisest võimekusest, vaprusest ja vägivallast. Millest räägivad aga viikingite hauad? Ettekanne võtab vaatluse alla erinevad kohad maailmas, kust on leitud viikingite haudu ja tutvustab, mida need räägivad meile vägivallast ning viikingite positsioonist võõras kultuuris. Lähemalt vaadeldakse vigastustega inimsäilmeid mõnedest Eesti (eel)viikingiaegsetest matusepaikadest.

15.00-15.30 Indrek Jets: Uusi infokilde loomornamentikast

Ettekanne tutvustab viimastel aastatel Eestist saadud uuemaid leide, mis on kaunistatud skandinaaviapärase loomornamentikaga. Varaseimaid loomornamentika leiud siinmail kuuluvad 5.-6. sajandisse ning selliselt kaunistatud esemed olid põhiliselt veel importasjad. Hiljemalt viikingiaja teiseks pooleks adapteeriti loomornamentika Eesti kohalikku visuaalkultuuri.

15.30-16.00 Krista Karro: Peipsi järv rauaaegse suhtlusvõrgustikuna

Peipsi oli koos Pihkva järve ning valgala jõgedega on osa suuremast veeteest, mis rauaajal funktsioneeris eelkõige kohaliku/regionaalse suhtlusvõrgustikuna. Ettekandes vaadeldakse lähemalt järvelise maastiku mõiste juurde kuuluvaid komponente ning analüüsitakse sellest aspektist Alasoo arvatavat sadamakohta, kuid mainitakse ka teisi endise Kodavere kihelkonna mail olnud tõenäolisi rauaaegseid järveleminekukohti.

16.00-16.30 Vaheaeg

16.30-17.00 Marika Mägi: Rauaaja linnused rahvusvahelise kaubanduse tõmbetuultes

Ettekanne võtab vaatluse alla need rauaaegsed linnused Eestis, mille teket ja edaspidist saatust võiks seostada rahvusvahelises kaubanduses domineerivate marsruutidega eelviikingiajast keskaja alguseni. Millised linnused olid poliitilised, millised eeskätt kaubanduslikud keskused? Kes linnustes elasid? Tutvustatakse ka mõningaid võimalikke põhjusi, miks osad linnused vabadusvõitluse järel koheselt maha jäeti, osad püsisid kuni 14. sajandini ning osade ümbrusesse tekkis linn.

17.00-17.30 Kristjan Oad: "Aga mis mina sellest ristiusust saan?"

Läänemere idakalda ühiskondade kristianiseerumist on enamasti nähtud vallutajate poolt pealesunnitud muutusena. Kui aga Henriku Liivimaa kroonika andmed seada selle taustale, mida võimaldab tollase ühiskonna kohta öelda arheoloogia, võib avaneda ka teistsugune ja muude Euroopa piirkondade kristianiseerumisprotsessiga sarnasem pilt. Kas väike hulk relvastatud sakslasi Läänemere idakaldal 13. sajandi alguses olid uljad vallutajad või oli neil idakalda poliitilistes mängudes teistsugune roll? Kuidas võisid katoliku maailmaga liitumise perspektiivi peale vaadata tollase ühiskonna päris tipud ning kuidas ühiskonna laiem eliit?

17.30-18.00 Merili Metsvahi: Matrilineaarsuse kajastusi Eesti vanemas folklooris

Ettekandes võetakse vaatluse alla ebatavalised jooned eesti folklooris, näiteks korduv motiiv õe-venna intsestist. Haruldasi motiive, mida pole teada peaaegu ühegi teise Euroopa rahva folklooris, leidub ka eesti regilauludes.

18.00 - Koosviibimine ruumis A046 (Astra maja)