Esileht - Humanitaarteaduste instituut - Teadus - Teadusprojektid

Käimasolevad projektid

Käimasolevad projektid                                                          

ETIS        

Projekti liikmed

Kestus    

Balti regiooni saksa ajaloo ja kultuuri sihtfinantseeritud professuur
Saksamaa Liitvabariik, mida esindab liiduvalitsuse kultuuri- ja meediavolinik (BKM), on seadnud sihiks algatada nn sihtfinantseeritud professuuride kaudu Ida-Euroopa valitud instituutides innovaatilisi uurimisprojekte Euroopa idapiirkonna sakslaste ajaloo ja kultuuri uurimiseks, võttes erilise vaatluse alla sakslaste suhted naaberrahvaste ja -kultuuridega ning nende vastastikused mõjutused. Ka Tallinna Ülikoolis on kavas avada selline Balti regiooni saksa ajaloo ja kultuuri sihtfinantseeritud professuur. Seda finantseeritakse esimesel viiel aastal peamiselt BMK poolt projektirahastuna. Selle finantseeringu eesmärgiks on sihtfinantseeritud professuuri muutumine korraliseks professuuriks, kusjuures säilib selle spetsiifiline sisu. Eelduseks on Tallinna Ülikooli valmisolek pärast professuuri viieaastast saksapoolset finantseerimist võtta professuuri finantseerimine enda kanda veel vähemalt viieks aastaks, võimalusel aga püsivalt. BMK ja Tallinna Ülikooli suhtluse koordineerijaks ja finantseeringu vahendajaks on Kirde-Euroopa Sakslaste Kultuuri- ja Ajaloo Instituut (IKGN e.V.).

TÕA15140

Ulrike Plath

2012-2017

Eesti semiootika kultuuridevahelises kontekstis: uued primaarandmed ja ümbermõtestamise perspektiivid XXI sajandil
Projekti eesmärk on asetada Eesti 1960-80ndate semiootika laiemasse Euroopa teadusajaloo konteksti. See on kontekst, millest Eesti semiootika välja kasvas ja kus see mängis väga olulist, kuid seni peaaegu kajastamata jäänud rolli. Varasem venekeskne Tartu-Moskva koolkonda kirjeldav narratiiv ei huvitu Eesti teadlaste sidemetest Euroopa kolleegidega ja nende vastastikustest mõjutustest. Erinevalt sellest vaateviisist käsitlevad siinse projekti raames kavandatud allikpublikatsioonid, teadusartiklid ja konverentsid mainitud rahvusvahelisi teaduslikke ja filosoofilisi mõjutusi „ristajaloona“. Sellisest perspektiivist joonistub Eesti välja ühe Euroopa semiootika ja strukturalismi mõjukeskusena, mitte lihtsalt nõukogude teaduse progressiivse eelpostina. Kuna projekti teostamiseks on vaja metodoloogilisi uuendusi sotsiaalvõrgustike analüüsis ja rahvusülese ajaloo uurimisel, panustame teadusajaloo ja selle naaberdistsipliinide valdkondadesse, lisades uue kogumi primaarmaterjale ja meetode.

PUT634

Igor Pilschikov
Mikhail Trunin

2015-2018

Kultuurimuutused: tähendusloome teoreetilised väljad ja mehhanismid
Projekti peamine eesmärk on analüüsida ruumilisuse, tekstuaalsuse ja rahvuse “rändavaid mõisteid” kultuurilise tähendusloome seisukohalt. Tähendusloome funktsionaalse “kohana” näeme me kultuuriruumi (culturescape) kui kollektiivse tähenduseloome praktikate võrgustikke, mis hõlmavad kollektiivsete tähenduste loomist, levitamist, kasutamist ja hoidmist ühiskonnas. Me loodame välja selgitada, kuidas uued ja vanad tähenduseloome mudelid vastastikuseid positsioone kultuuriruumi muutumise käigus mõjutavad. Samuti kavatseme me integreerida erinevad distsiplinaarsed lähenemised üheks epistemoloogiliseks strateegiaks, mis selgitaks nende kultuurisõlteliste tähendusloome protsesside loomust, mis argielus igapäevaselt toimivad ja tänu millele inimesed asju ja sündmusi kollektiivsete tähenduste vahendusel kogevad.

IUT3-2

Hannes Palang
Patrick Laviolette
Tõnu Viik
Helen Sooväli-Sepping
Marju Kõivupuu

2013-2018

Eesti õppijakeele tervikkäsitlus
Kavandatava projekti eesmärk on eesti õppijakeele tervikkäsitluse ettevalmistamine ja väljaandmine. Projektitaotlus esitatakse „Eesti keele arengukava 2011-2017 ” meetme 5 "Eesti keele oskuse tagamine ning eesti keelt väärtustavate hoiakute kujundamine muukeelses üldhariduses" ja meetme 11 "Eesti keele arendamine võõrkeelte kontekstis ning eesti keele rahvusvahelise esindatuse tagamine" ning riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu II (2014-2018)” mooduli (alamprogrammi) „Eesti keel“ tegevuste „Eesti keele valdkondade tervikkäsitluste ettevalmistamine ja väljaandmine“ raames.Tervikäsitluse koostamise eelduseks on seniste eesti õppijakeelt ja eesti keele kui teise keele ja võõrkeele õppimist ning omandamist käsitlevate uurimuste koondamine, süstematiseerimine, olemasolevate lünkade väljaselgitamine ja vajalike täiendavate uurimuste läbiviimine.

EKKM15-419

Annekatrin Kaivapalu
Pille Eslon
Katre Õim
Olga Pastuhhova
Mare Kitsnik

2015-2018

Eesti laste- ja hoidjakeele korpuse täiendamine ja kaasajastamine
Projekt täidab eesti keele arenguks ja säilimiseks olulist valdkonda, mis on sõnastatud riiklikus programmis ”Eesti keel ja kultuurimälu II". Projekti põhieesmärk on eesti lastekeelekorpuse arendamine vähemalt 300 tunni lindistuste mahuni (praegune maht on u 140 tundi lindistusi). Arendatud andmebaas – eesti lastekeelekorpus – saab elektroonselt tasuta kättesaadavaks rahvusvahelise andmepanga CHILDES keskkonnas. Eesti lastekeelekorpuse jaoks vajalikke andmeid kogutakse, töödeldakse ja esitletakse vastavalt CHILDES-i eetikanõuetele ja töötlemispõhimõtetele.

EKKM14-382

Reili Argus
Sirli Zupping

2014-2018

Eesti emakeelehariduse edendamine Emakeeleõpetuse Infokeskuse raames
Projekt tagab, et emakeeleõpetus on minevikupärandi EÕIK toimetistes taas- ja ümbermõtestamise ning käsikirjade e-tekstina uurijatele, keelekorraldajatele ja üliõpilastele kättesaadavaks tegemise kaudu järjepidevam ja jätkusuutlikum. Korraldatakse rahvusvahelisi emakeeleõpetust edendavaid üritusi ja jagatakse infopäevadel eesti emakeeleõpetajatega ja keelekorraldajatega rahvusvaheliste ühingute liikmete kogemust. Oluline eesmärk on ka õpilas- jm toimetamata käsikirjade e-kogu jätkamine.Projekti raames täienev andmekogu võimaldab keelekasutuse ealiste iseärasuste uurimist pikemas ajas. Sellega on projekti lõpuks tekkinud võimalus toetada kirjaoskuse edendamine ja arendamine järjest argumenteeritumale arusaamisele õpilase keelearengust varem (nt õpetaja enda kooliajal) ja nüüdisajal, kus keelesituatsioon järsult muutub; samal alusel on võimalik täpsemini mõtestada keelemuutusi ja toetada keelekorralduslikke otsuseid.

EKKM14-365

Krista Kerge
Anne Uusen
Helin Puksand
Merilin Aruvee

2014-2018

Monograafiasari "Heuremata"
Projekti eesmärgiks on sarja loomisest peale olnud aidata kaasa kõrgekvaliteediliste eestikeelsete teadusmonograafiate kirjutamisele ja väljandmisele."Heuremata" sarja käivitamise põhjuseks oli tõdemus, et humanitaarteaduste väljundiks ei saa olla vaid artiklid eelretsenseeritavates ajakirjades, nende eripäraks on uurimistulemuste vormistamine monograafiana. Samuti on projekti eesmärgiks ergutada teadlasi avaldama oma töid emakeeles. "Heueremata" aitab kaasa eestikeelse teadusterminoloogia levikule ja viib kaasaegse humanitaarteadusliku mõtte eesti lugejani.

EKKM14-318

Piret Viires
Tiit Hennoste
Luule Epner
Epp Annus
Cornelius Hasselblatt

2014-2018

Selle inimgeograafilise projekti eesmärk on paremini mõista linnas kõndimisega seonduvate juriidilised ja sotsiaalsete normide vahelist koos- ja ebakõla ning füüsilise ja ühiskondlik-kultuurilise maastiku mõju sellele. Olgugi, et uuringud jalgsiliikumisest on kiirelt arenenud viimasel kümnendil, vaadates erinevaid kõndimise tingimusi ja kehalisi praktikaid, on sellistes uurimustes siiski veel vähe pööratud sotsiaalteaduslikku tähelepanu tavapärastele regulatsioonidele, mis püüavad jalgsiliikumist mõjutada. See projekt viib edasi minu doktoritöö arusaama, et reguleerimine on mõjutatud nii regulatsioonide materiaalsusest kui ka ühiskondlikest normidest, mida kujundavad sotsiaal-kultuurilised ja ajaloolised protsessid. Maastik kui mõiste, mis toob kokku nii materiaalse, visuaalse, kehaliselt kogetava kui ka ühiskondlik-juriidilised aspektid pakub hea lähtepunkti nende küsimuste uurimiseks linnakeskkonnas. Projekt tõstatab kolm uurimisküsimust: 1) Kuidas ühiskondlikud reeglid suhestuvad juriidilistega? 2) Kuidas on kõndimine seotud erinevate post-sotsialismi tähendustega? 3) Kuidas jalakäijad suhestuvad erinevate liikuvate ja liikumatute linnamaastiku elementidega? See projekt uurib neid küsimusi Tallinna näitel kasutades vaatlust, "kaasa jalutamise" intervjuusid ja dokumentide analüüsi.

PUTJD580

Tauri Tuvikene

2016-2018

Eesti Ida ja Lääne vahel: "oma", "teise", "võõra", "vaenlase" kujundite paradigma XX sajandi Eesti kultuurides
Kavandatav projekt on seotud kolmnurga Eesti–Venemaa–eesti-venelased omavaheliste suhete ja vastasmõjude uurimisega. Projektis käsitletakse ka teisi rahvuseid (lätlasi, sakslasi jt). Uurimuse peaeesmärk on lahti seletada TEISE kultuuri ja inimese tunnetuse roll enamuse identiteedi säilimisel ja kultuuripotentsiaali tõstmisel paradigma OMA/VÕÕRAS/VAENLANE siseste muutuste näitel ja seda pikas ajaloolises perspektiivis. Uuritava paradigma elemendid konstrueerivad erinevaid identsusi. Nimetatud kompleksi mõistete esitamine konkreetsel kultuurilisel materjalil võimaldab tunnetada ja lahti mõtestada kogu OMA ja TEISE/VÕÕRA, aga ka VAENLASE situatsiooni pika ajaloolise perioodi ja -situatsioonide kestel. Projekti üheks kaalukamaks tulemuseks võib kujuneda järeldus sellest, et kompleks OMA/VÕÕRAS/VAENLANE ei pruugi mitte alati sisaldada negatiivset alget ja tähendust. Projekti tulemuseks võib kujuneda ühiskonna üksteisemõistmise parendamine ja erisustest tingitud barjääride ületamine.

IUT18-4

Irina Belobrovtseva
Galina Ponomarjova
Anneli Mihkelev
Aurika Meimre

2014-2019

Liivimaa kujunemine: toimijad, institutsioonid ja võrgustikud kesk- ja varauusaegses Läänemere regioonis
Projekti peamine eesmärk on analüüsida uute ühiskondlike, poliitiliste, religioossete, kultuuriliste ja majanduslike institutsioonide rajamist Liivimaal 12.–17. sajandini, pöörates eraldi tähelepanu nende institutsioonide mugandumisele kohalike oludega ja nende lõimitusele erinevatesse rahvusvahelistesse võrgustikesse, nagu ka uute toimijate esiletõusu nende institutsioonide sees. Sügavamal tasandil on projekti siht ambitsioonikam: uurida uue kompleksse ja heterogeense ühiskonna – Liivimaa – kujunemist Läänemere idakaldal kesk- ja varauusajal. Metodoloogiliselt soovib projekt panna aluse uuele uurimisprogrammile, mis ühendab kolme võrdlemisi iseseisvalt arenenud distsipliini võimalused: ajaloo-, visuaalkultuuri ja ainelise kultuuri uuringud. Projektis raames uuritakse teemat kahel tasandil: ajaloolisel ja mäluajaloolisel tasandil, st meie tänapäevaste teadmiste tasandil keskaegsest ja varauusaegsest Liivimaast ja sama uurimisainese varasemate käsituste retseptsiooniajaloo tasandil.

IUT18-8

Anu Mänd
Juhan Kreem
Marika Mägi
Erki Russow
Marek Tamm

2014-2019

Liigume edasi? Taasühendades kultuuriteooria kolm aluspõhimõtet
Mitmed täna levinud seisukohad kultuuriteoorias ja ajaloos näevad distsiplinaarset nihet, millele ei saa enam vastata 1960-st levima hakanud "pöörete" abil. Antud projekt proovib hinnata, kas üldaktsepteeritud “postmodernismi” ja “narrativismi” eitamine, näiteks, on õigustatud, või kas fookuse muutus võiks hoopiski palju proosalisemalt väljendada praktilisi vajadusi nagu näiteks moe muutus või professionaalne nõudlus inovatsiooni järele. Meie põhiteesiks on seisukoht, et suur osa kultuuriteooria tänasest otsustavusest nende debattide juurest “edasi liikuda” on kohatu ja filosoofiliselt ebakompetentne: eelmistes teooriates esitatud põhiküsimused on jäänud vastamata, ning me pole tegelikult valmis neid kui ebarelevantseid kõrvale jätma. Projekt loodab need probleemid (taas-)esitada neis termineis, mida “uute” eesmärkide tõstatajad kasutavad, et joonistada välja põhjalikumad vastused neile küsimustele.

PUT1150

Kalle Pihlainen
Tõnu Viik
Oliver Laas

2016-2019

Tööohutuse poliitökonoomia tööstuses: sotsiaalantropoloogiline perspektiiv
Projekt uurib, miks juhtuvad tööstuses vigastused ja õnnetused ning kuidas neid sotsiaalselt toodetakse. Uurimus vaatab tööohutuse ning vigastuste omavahelisi seoseid kaevandamises sotsiaalantropoloogilisest perspektiivist. Põhinedes poliitökonoomilisel lahenemisel, eeldab projekt, et töökaitse pole kunagi neutraalne, vaid on ajalooliselt ja sotsiaalselt konstrueeritud kapitali ja tööjõu omavahelises võitluses. Projekt arendab aga sotsioloogilist lähenemist edasi, väites, et analüüsi kese ei peaks olema ainult tootmisprotsessil, vaid võtma arvesse kogukondade ja korporatsioonide perspektiivi ja omavahelisi suhteid ning lisaks poliitökonoomilisele raamistikule tuleks keskenduda igapäevastele praktikatele. Kuna tegemist on tundliku teemaga, arendatakse meditsiiniantropoloogia and trauma-uuringute põhjal välja uus metodoloogia. Küsimustele vastamiseks viiakse läbi võrdlev osalusvaatlus, intervjuud ja küsitlus Eesti ja Kasahstani kaevandustes.

PUT1263

Eeva Kesküla

2016-2019

Aasia Uuringute Koda Eestis (AUKE): tark henemine kaasaegse Aasia ühiskondade, poliitika ja majanduse teadusteemade edendamisel
Aasia uuringute koda Eestis (AUKE, www.auke.ee) on kaasaegse Aasia majanduse, poliitika ja ühiskondade mõistmiseks ja uurimiseks 2014. aastal loodud ülikoolide poolt juhitud üksus, mis arendab koostööd Eestis Aasia suunal tegutsevate huvigruppidega – kelleks on ülikoolid, ettevõtlus, riik ja kodanikuühiskond – tõstmaks Eesti võimekust Aasia suunal. AUKE eestvedaja ja juhtivpartner on Tallinna Ülikool ning tegevuse aluseks Eesti ülikoolides Aasia majanduse, poliitika ja ühiskondade teemal teadustööga tegelevate teadlaste koondumine ühte võrgustikuna tegutsevasse struktuuri. Kahe tegutsemisaasta jooksul on AUKE omandanud kindla koha Eestis kaasaegse Aasia ühiskondade, poliitika ja majandusega seotud teadusteemade ja koostöö edendamises nii riigi, ettevõtjate kui kodanikuorganisatsioonidega. Projekti eesmärgid: (1) Eestis kaasaegsete Aasia ühiskondade, poliitika ja majanduse teemaliste teadusuuringute toetamine ja tugevdamine koostöös ja koordineeritult ülikoolidega Eestis ja rahvusvaheliselt; Aasia suunaliste konkreetsete uurimisvaldkondade arendamine. (2) Aasia uuringute viimine kooskõlla Eesti arengu vajadustega Aasia turgude, poliitikate ja ühiskondade paremaks tundmiseks koostöös Eesti avaliku, era- ja kolmanda sektoriga, pakkudes ühiskondlikele probleemidele interdistsiplinaarseid teaduspõhiseid lahendusi. Projekt on uudne seetõttu, et adresseerib korraga ja integreeritult sageli eraldi sõnastatud eesmärke nagu uurimisvaldkonna arendus, teaduse populariseerimine ning koostöö avaliku ja erasektoriga ning teiste avaliku elu valdkondadega. Aasia suunalise teaduse populariseerimine on läbi avaliku ja erasektori kaasamise lahutamatu osa AUKE tegevustest, mis omakorda toob ülikooli(desse) uusi huvilisi, niiviisi Aasia uuringuid tugevdades.

F/2016

Karin Dean
Peeter Müürsepp
Triinu Ossinovski
Herdis Pärn
Urmas Varblane
Mart Veliste

2016-2019

Eesti ajaloo rahvusülene raamistik: transkultuurilised imingud, ülemaailmsed organisatsioonid ja piiriülene nne (16.-21. saj.)
Projekti peamine eesmärk on esitada Eesti ajalugu rahvusüleses raamistikus. Projekt pakub alternatiivset perspektiivi, eemaldumaks Eesti ajalookirjutuse traditsioonilisest rahvusriiklikust raamistikust. Käsitledes 16.–21.sajandi rahvusüleseid ajaloolisi nähtusi kui üksiksündmusi, pakume välja innovaatilise analüütilise raamistiku uurimaks Eesti Euroopa identiteedi ajaloolisi juuri. Eeldame, et mitterahvuslikud toimijad nagu religioossed kogukonnad, imperiaalsed võrgustikud, ülemaailmsed organisatsioonid ja piiriülesed rändajad etendasid selles kontekstis otsustavat osa. Metodoloogiliselt toetume hüpoteesile, et multietnilistele impeeriumidele, eriti nende perifeeriatele on omased kontaktalad, mida iseloomustavad rahvusülesed liikumised ja kultuurisiirded. Projekti eesmärgiks on käia kaasas ajaloo uurimise rahvusvahelise diskursusega ning integreerida Eesti ajalookirjutust rahvusülese ajaloo rahvusvahelisse võrgustikku.

IUT31-6

Karsten Brüggemann
Magnus Ilmjärv
Aivar Jürgenson
Inna Jürjo
Aivar Põldvee

2015-2020

Pärast plahvatust: autobiograafia, subjektsus ja lausung Juri Lotmani viimastes kirjutistes
Projekt käsitleb Juri Lotmani töid perioodist 1990-1993, millest enamik on kirjutatud pärast monograafiat “Kultuur ja plahvatus”. Lotmani hilislooming, sh. tema avaldamata kogumik “Lahtised lehed: hullu semiootiku päevaraamat”, on segu omaelulookirjutusest, teaduslikust uurimistööst ja filosoofilisest juurdlemisest, kus mitmetasandiliselt suhtestuvad teadlik subjektiivsus ja teoreetilis-analüütiline raamistik, mis seda toestab ja mõtestab. Seda seni peaaegu uurimata tahku Lotmani pärandist vaadeldakse kui omalaadset “autoetnograafiat”, osa kultuuriuuringute “autobiograafilisest pöördest”, keskendudes “küsimusi esitava subjekti küsitlemisele”, analüüsides kontekstualiseeritud, kehaliselt kantud teadmist, omaeluloolist autoriteeti ja kriitilise teooria määravaid tegureid. Eesmärgiks on teha Lotmani hilislooming kättesaadavaks spetsialistidele ja avalikkusele ning süviti analüüsida teadliku subjektiivsuse pööret Lotmani hilisloomingus, paigutades selle humanitaarteaduste arengu konteksti.

PUT1366

Tatjana Kuzovkina
Igor Karlovski
Piret Peiker

2017-2020

Kultuurilised muutused ja konfliktid: teoreetiline mudel
Projekti eesmärk on töötada välja kultuurliste muutuste ja konfliktide mudel arendades edasi metoodikat, mille põhimõtted on esitatud mu raamatus "Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture". Globaliseerumisprotsessi käigus on iseenesest positiivsed arengud (demokratiseerumine, dekoloniseerumine, infotehnoloogiline progress jm) põhjustanud informatsiooni ülevoolu, millega seda informatsiooni haldavad institutsioonid ei suuda toime tulla. Teiselt poolt on poliitiliste, majanduslike ja ökoloogiliste probleemide ja nendega kaasnenud ebavõrduse ja ebakindluse levik vallandanud laiad migratsioonilained ja ühtlasi toonud kaasa ksenofoobia ja natsionalismi leviku mitmel poole "esimeses maailmas". Tekkinud situatsiooni ei ole võimalik adekvaatselt analüüsida ainult sotsiaalsete protsesside kontekstis, mistõttu kavatsen selle uurimiseks välja arendada mudeli, mis vaatleks neid ühenduses kultuurivälja sisemise dünaamikaga.

PUT1365

Rein Raud

2017-2020

Eesti-uuringute tippkeskus
CEESi eesmärgiks on Eesti etniliste rühmade keeleliste ja kultuuriliste struktuuride kompleksne uurimine, nende sisuanalüüs ja filosoofiliste lähtepunktide analüüs. CEES pakub välja mudeleid: 1) transnatsionaalsete nähtuste ja protsesside dünaamika ja kultuurilise mitmekesisuse jaoks; 2) kogukondade poolt loodud lokaalsete kultuurimustrite jaoks; 3) kultuurilise mitmekesisuse ajalooliste ja kaasaegsete trajektooride, ajaloolise (kontseptuaalse, usulise, lingvistilise) varieerumise kategooriate, eelnevate mustrite põhjal innovatsioonide liikumisteede jaoks; 4) keelelise käitumise ja praktika vormide jaoks. Kultuuriprotsesse vaadeldakse nii kaasaegses kontekstis kui läbi ajaloo. Uurimise aluseks on uurimisrühmade ja partnerite poolt loodud digitaalsed allikad, eksperimendid, välitöömaterjalid. Laialdane korpus võimaldab uurida suuremahulisi andmeid, kasutades diditaalhumanitaaria poolt pakutavaid võimalusi. CEESi tugevus seisneb sünergias, mis areneb tihedamas koostöös humanitaarteadlaste ja arvutiteadlaste vahel.

TAU16078

Irina Belobrovtseva
Anneli Kõvamees
Aurika Meimre
Anneli Mihkelev
Galina Ponomarjova

2016-2023