Esileht - Humanitaarteaduste instituut - Kuhu edasi?

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased

__thumb_-2-Pastuhhov.jpg

Dmitri Pastuhhov
ETV+ vastutav toimetaja-saatejuht  

"Õpingud TLÜ endises Slaavi Keelte ja Kultuuride instituudis võimaldasid mul laduda just selle vundamendi, millele igapäevaselt toetun ja seda eelkõige ametialaselt. Selle aja jooksul õppisin tundma suurepäraseid pedagooge ja sõpru, kellelt saan ka täna asjalikku nõu küsida. Õppisin ülikooliaastate jooksul esitama küsimusi seal, kus esmapilgul tundub kõik selge. Ja mis salata, kui ma poleks omal ajal õppinud just selles instituudis ja nende õppejõudude juures, poleks teada milliseks oleks kujunenud ja millist teed mööda oleks kulgenud minu edasine elukäik."


__thumb_-2-Posledova.JPG

Maria Posledova
Tallinna Linnavalitsuse avalike suhete teenistus, Raepressi toimetaja

"Tänu õpingutele Tallinna ülikooli vene filoloogia erialal omandasin vene keele professionaalsel tasemel, mis mängis olulist rolli minu toimetajana tööle asumisel. Slaavi keelte ja kultuuride magistriõppes õnnestus mul tegeleda lisaks veel poola keele õpingutega ja seda nii meie instituudis kui ka Poolas. Tänu kõigele sellele avanes mul võimalus õpetada poola keelt oma koduülikoolis. Minu ja kõigi meie õpingud möödusid sõbralikus, heatahtlikus keskkonnas, millisest ma ei taha kuidagi lahkuda. Osalt just see tingis ka minu astumise Tallinna ülikooli slaavi keelte ja kultuuride doktoriõppesse."  


__thumb_-2-Rubtsova.jpg

Anna Rubtsova 
Sisekaitseakadeemia Justiitskolledži vene keele lektor

"10 aastat õpinguid meie endises Slaavi Keelte ja Kultuuride instituudis andsid mulle kõige olulisema: oskuse mõelda. Ma ei taha öelda, et keegi meist ei oska mõelda, vaid seda, et siin näidati meile, mida tähendab mõelda teaduslikes mõõtmetes, kontrollida, analüüsida ning kinnitada igasugust teadmist täiendavate faktidega. Ja see teadmiste, oskuste ja kogemuste pagas on vajalik igas valdkonnas. Emotsioonide tunnetuslik pool lubab mul julgelt väita, et SKKI-st, nüüdseks Vene ja Ida-Euroopa Uuringute suuna kollektiivist on saanud minu teine pere. Kõige olulisem ja hinnatum siin on – minu õppejõud. Ma ei suuda paatosest mööda hiilida ning pean ütlema, et paljuski (kui mitte kõiges) just nende eeskuju võimaldab mul nüüd töötada oma üliõpilaste, kadettidega ja loota, et see ei ole asjata, ei ole tühi vaev."


__thumb_-2-Mironov.jpg

Dimitri Mironov
Kultuurinõunik Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Moskvas 

"Mõeldes oma ülikooli õpingutele tagasi, julgen väita, et olulisim minu jaoks oli otsene kontakt meie suurepäraste õppejõududega. Kõigil, kel tärkas vähimgi huvi loengutes käsitletud teemade vastu, oli võimalik loengu lõpus esitada küsimusi, kohtuda õppejõududega individuaalselt või ka uurida mõnda teemat süvitsi, mille väljundiks oli avalik esinemine noorfiloloogide teaduslikul konverentsil. Õppejõudude ruumi uks oli alati üliõpilaste jaoks avatud. Olen kindel, et ainuüksi see tore traditsioon võiks olla põhjuseks, miks tulla TLÜ-sse vene filoloogiat õppima. Mitte mingil juhul ei kahetse ma oma kunagist südamesunnil tehtud valikut ning veendun igapäevaselt üha enam ja enam omandatud teadmiste kasulikkuses!"


__thumb_-2-Palm.jpg

Irina Palm
Tõlkija, projektijuht

"Kui ma 2000. aastal TLÜ vene filoloogia erialale õppima asusin, ei osanud ma endale ette kujutada, kuivõrd palju erinevaid võimalusi võib see eriala mulle tulevikus pakkuda. Magistriõppe lõpetamisest on nüüdseks möödas pea 10 aastat. Selle aja jooksul olen vahetanud palju erinevaid töökohti, ent olen alati truuks jäänud oma diplomijärgsele erialale. Olen töötanud eesti õppekeelega koolis vene keele õpetajana, olen sama ainet õpetanud ülikoolis välistudengitele, olen töötanud tõlkebüroos tõlkijana ning hiljuti sai minust seal samas tõlkebüroos projektijuht. TLÜ vene filoloogiaga seotud erialadel nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes omandasin mitte pelgalt erialaselt vajalikud teadmised ja oskused, mis aitavad ja toetavad minu igapäevaseid tegemisi tänini, vaid leidsin seal endale ka lähedasi sõpru, kellega nüüdseks suhtleme juba perekonniti."


__thumb_-2-Zemskova.jpg

Jelena Zemskova
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna kommunikatsioonispetsialist

"Kõige enam tänan ülikooli selle eest, et ta õpetas mind mõtlema. Oskus mõelda iseseisvalt, oskus analüüsida igasugust probleemi erinevast küljest – kõik see on praktiline oskus ja teadmine, mis võimaldab mul töötada erinevates eluvaldkondades. Õppida vene filoloogiat bakalaureuse- ja magistriõppe tasemel oli äärmiselt huvitav. Õppejõudude kõrge kvalifikatsioon, nende oskus köita üliõpilasi oma teemaga, huvitavad iseseisvad ülesanded – tänu kõigele sellele möödusid viis õpinguaastat märkamatult ehkki väga produktiivselt. Lisaks sellele oli hea ülikooli naasta ka peale loenguid. Ja seda tänu suurepärasele raamatukogule, suurele hulgale huvitavatele üritustele ja väga heale atmosfäärile koduinstituudis. Ülikoolis omandatud teadmised võimaldavad mul vabalt orienteeruda kirjanduses, ajaloos ja ühiskonnas ja seda nii Eestis kui ka mujal maailmas."


Millistel erialadel võib tööd leida?

Bakalaureuseõppe lõpetanud töötavad ametikohtadel, kus on vaja filoloogilisi teadmisi ning väga head vene keele oskust: tõlkijate, toimetajate, ajakirjanike aga ka riigiametnikena. Suurem osa meie vilistlastest jätkab õpinguid magistriõppes, mis avardab veelgi võimalusi tööturul, ehk nad omandavad õiguse töötada vene õppekeelega koolis vene keele ja kirjanduse õpetajatena või vene keele kui võõrkeelena õpetajatena nii koolis kui ka eraettevõtetes ja seda ka väljaspool Eestit. 

Edasiõppimisvõimalused

Vene filoloogia õpe toimub 3+2-süsteemis, seega on soovituslik jätkata õpinguid magistritasemel slaavi keelte ja kultuuride või vene keele ja kirjanduse õpetaja õppekavadel.