Esileht - Humanitaarteaduste instituut - Õppejõud

Õppejõud

Natalia Tšuikina

__thumb_-2-Natalia Tšuikina.jpg

Natalia Tšuikina on vene keele lektor ja Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna juht. Ta on lõpetanud Peterburi riikliku ülikooli ning samast ülikoolist on saanud filoloogia teaduste kandidaadi kraadi. Rahvusvaheliste programmide abil on ta ennast täiendanud Euroopa ülikoolides, nt Kaarli ülikoolis Prahas, Roma Tre ülikoolis ja Milaano ülikoolis Itaalias, Salzburgi ülikoolis Austrias jmt. Tema publikatsioonide hulka kuuluvad artiklid nii vene keele metoodika kui ka kaasaegse vene keele funktsioneerimise alalt.

Tema peamine uurimisvaldkond on vene keele õpetamine. Senine uurimistöö on hõlmanud erinevate innovaatiliste meetodite kasutamist keeleõppes, sealhulgas ka nende rakendamist vene keele õpetamisel kakskeelsetele (vene-eesti) õppijatele. Teadustöös on ta uurinud küsimusi, mis on seotud ilukirjandusliku teksti lingvistilise analüüsiga. Viimastel aastatel on ta huvitatud ka vene onomastikast ja õigekirjast. Natalia Tšuikina on oma valdkonna populariseerija: esineb teles, raadios ja trükimeedias. Ta on Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) juhatuse liige. 

Natalia Tšuikina Eesti Teadusinfosüsteemis


Aurika Meimre

__thumb_-2-Aurika-Meimre.jpg

Aurika Meimre on vene kultuur Eestis dotsent ja vanemteadur. Ta on igatpidi Tallinna ülikooli (ja selle eelkäijate) vilistlane. Meil on ta lõpetanud eesti kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja eriala, kaitstes diplomitöö "Surma teema Anna Ahmatova loomingus“, mille eest sai 1994. aastal Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursil II preemia. Seejärel kaitses ta siin magistritöö Eestis elanud vene emigrandist teatri- ja kirjanduskriitiku Peeter Pilski siinelatud aastate töödest ja tegemistest. 2001. aastal järgnes doktoritöö siinsest venekeelsest ajakirjandusest ja literaatidest. 

Peamised teaduslikud huvid jäävad eesti-vene kultuuri valdkonda, mida käsitledes tegeleb Aurika Meimre ka eesti ajaloo, kirjanduse, kultuuri, ajakirjanduse, aga ka vene eksiilkultuuriga jms. Ta on avaldanud kaks venekeelset monograafiat: "Kultuuri topograafia. Vene kultuuritegelased-suvitajad Eestis“ ("Топоргафия культуры: деятели русской культуры – дачники в Эстонии", 2011) ja "A.Tšernjavski ja tema romaan Püha Brigitta seitse kuud. Kommentaarid“ ("А.Чернявский и его роман Семь лун блаженной Бригитты. Комментарий", 2016). Ta on avaldanud eri riikide teadusajakirjades ja -kogumikes ligi 100 artiklit ning on esinenud teles, raadios ja ka trükimeedias oma valdkonda populariseerivate ülesastumistega. 

Aurika Meimre Eesti Teadusinfosüsteemis 


Irina Belobrovtseva 

__thumb_-2-Irina_Belobrovtseva.jpg

Irina Belobrovtseva on vene kirjanduse ja kultuuri professor. Ta õppis Tartu ülikoolis vene filoloogiat. Esimese väitekirja vene avangardistliku rühmituse LEF eesotsas Vladimir Majakovskiga kunstiotsingutest kaitses ta Moskva Pedagoogikaülikoolis. Teise doktoritöö teemaks oli Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" teksti konstruktiivsed printsiipid, kaitstud Tartu ülikoolis. Ta on täiendanud end töötades Suurbritannia, Venemaa, Läti ja USA arhiivides.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on XX ja XXI saj vene kirjandus ja kultuur. Lisaks sellele tegeleb ta eesti-vene kultuurisidemete, biograafika ja mälukultuuriuuringutega. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Eesti 1970-80. aastate proosakirjanikest, Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" kommentaari (kaasautor S. Kuljus), sõdadevahelisest Nõukogude karikatuuri tekstist Baltimaades ja Poolas (kaasautorid D. Vseviov ja A. Danilevski) ning kirjanduse ja kultuuri tekstide analüüsi puudutavaid uurimusi. 

Irina Belobrovtseva Eesti Teadusinfosüsteemis


Alexander Danilevskiy

__thumb_-2-Alexander Danilevskiy.jpg

Alexander Danilevskiy on Vene ja Ida-Euroopa uuringute vanemteadur, kelle akadeemiline tegevus algas 1983. aastal, kui ta võeti vastu aspirantuuri Tartu ülikooli vene kirjanduse erialale. Aspirandina juhendas ta üliõpilaste folklooripraktikat, millega algaski tema tegevus õppejõuna. Aastatel 1987-89 töötas ta Leningradis Saltõkov-Štšedrini nimelise Riikliku Avaliku Raamatukogu bibliograafia ja raamatukogunduse osakonna teadurina. Peale seda asus Alexander Danilevskiy tööle teadurina Tartu ülikooli vene kirjanduse õppetooli juures asuvasse semiootika ja kulturoloogia laboratooriumi, mida juhatasid prof Juri Lotman ja prof Zara Mints. 2008. aastal asus ta vanemteadurina Tallinna ülikooli tööle.

Tema teaduslikud huvid on koondunud vene emigrantide igapäevaelu ja olustiku uurimisele ning selle kajastustele emigrantlikus ilu- ja teaduslikus kirjanduses. Paralleelselt tegeleb ta küsimusega, kuidas venelased nii kodumaal kui ka emigratsioonis on tajunud Eesti ja teiste Balti riikide kuvandit seoses nende riikide inkorporeerimisega endise Nõukogude Liidu koosseisu, seda ühelt poolt ametlikes kajastustes ning teiselt poolt üksikisikute vaatenurgast.

Lisaks Tartu ja Tallinna ülikoolile on Alexander Danilevskiy külalislektorina õpetanud paljudes välismaa ülikoolides nagu Bergamo, Milaano, Parma, Torino ja Veneetsia ülikool Itaalias, Kieli ja Bochumi ülikool Saksamaal ning Läti ülikool Riias. Olen osa võtnud arvukatest erialastest teaduskonverentsidest, sh Venemaal (Moskva ja Peterburi), Poolas (Lublin), Soomes (Helsingi) jm.

Alexander Danilevskiy Eesti Teadusinfosüsteemis 
Natalja Netšunajeva

__thumb_-2-Natalja Netšunajeva .jpg

Natalja Netšunajeva on vene keele ajaloo dotsent. Filoloogiateaduste kandidaadi kraadi sai ta St. Peterburi Riiklikust ülikoolist ja doctor philosophiae kraadi vene filoloogia erialal Tallinna ülikoolist. Tema teadustegevus on seotud vana slaavi ja vana vene 11.-16. sajandite käsikirjade tekstoloogia, leksika ja grammatikaga. Samuti rakendab ta kaasaegseid statistilisi ja masinõppe meetodeid tuvastamaks käsikirjade vahelisi seoseid. Ta on avaldanud suure hulga teadusartikleid vene kirjakeele ajaloo teemal kogumikes ja teadusajakirjades Euroopas ja USAs.

Peamised õpetamishuvid on vene keele ajalugu, kaasaegse vene keele diakroonilised aspektid, kaasaegne vene keel ja üldlingvistika. Ta on õpetanud vene kirjakeele ajalugu Hispaanias, Ungaris ja Tšehhis. Natalja Netsunajeva arendab aktiivselt vene keele kui ema- ja võõrkeele testimise metoodikat, tegeleb vene keele kui emakeele õpetamise metoodikaga ning on kaasautorina avaldanud 4.-8. klasside vene koolide õpilastele õpikuid ja töövihikuid.

Natalja Netšunajeva Eesti Teadusinfosüsteemis 


Jelena Raudla

__thumb_-2-Jelena Raudla.jpg

Jelena Raudla on Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna vene keele õpetaja. Ta on lõpetanud endise Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja eriala koos pedagoogika lisaerialaga. Tema akadeemiline tegevus ülikoolis algas 1981.aastal. 1990. aastal kaitses doktoritööd Moskva Pedagoogilise Teaduste Akadeemias.                                                                                    
Tema peamised uurimisvaldkonnad on vene keel võõrkeelena, vene keele õpetamise metoodika ja erialane vene keel. Tal on kolmekümne aastane vene keele õpetamise kogemus üld- ja erialase suunitlusega võõrkeeleõppes nii ülikoolisiseselt kui ka laiemale avalikkusele (õppevaldkonnad – humanitaar-, loodus-, täppis-, sotsiaalteadused ja õpetajakoolitus), tasemeõppes kõigis õppevormides ja õppeastmetes (Euroopa Keeletasemete skaala A1 – C1). Jelena Raudla valdab võõrkeeli (eesti, soome, inglise), õpetab välistudengeid ja tõlgib raamatuid. 

Jelena Raudla omab eri- ja metoodikaalaseid publikatsioone. Ta on kirjutanud 9 õpikut, osalenud arvukatel rahvusvahelistel konverentsidel, sümpoosionitel ja kongressidel, sh Venemaal (Moskva, Sankt-Peterburg), Poolas (Lublin, Warssawa), Hiinas (Shanghai), Austrias (Viin), Hispaanias (Granada), Horvaatias (Pula), Belgias (Leven)  ja kuulub erialastesse organisatsioonidesse. Ta on korraldanud ja läbiviinud arvukaid täiendkoolitusi, osalenud rahvusvahelistetes projektidest, on vene keele õppekirjanduse retsensent ja omab õppetööalaseid tunnustusi.

Jelena Raudla Eesti Teadusinfosüsteemis 


Inna Adamson

__thumb_-2-Inna Adamson.jpg

Inna Adamson on kõrvutava keeleteaduse ja leksikoloogia lektor. Ta on lõpetanud Peterburi riikliku ülikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja, filoloog-russisti eriala. Magistri- ja doktorikraadi sai ta Tallinna ülikoolis. Ta on ennast täiendanud Saksamaal, Austrias, Itaalias, Belgias, Tšehhis. Väljaspool Eestit on esinenud teaduskonverentsidel Soomes, Hiinas, Venemaal, Lätis ja Leedus. Teadustöös on ta tegelenud põhjalikumalt semantika, grammatikaga ja sotsiolingvistikaga. Viimase aja uurimistöö keskendub vene keele ja diasporaa eripärale väljaspool Venemaad.

Inna Adamson on innovatiivse õppevahendi "Contact Game" üks autoritest. Ta osaleb eri teadusväljaannete toimetustes, sh on ta ka perioodilise väljaande Studia Slavica lingvistika osa vastutav toimetaja. Ta on avaldanud ligi 40 publikatsiooni. Inna Adamson toetab üliõpilasi nende rahvusvahelises aktiivsuses, mis väljendub kontaktseminaride korraldamise ja üliõpilaste rahvusvahelistel olümpiaadidel osalemise korraldamises. Alates 2002. aastast on Inna Adamson ka gümnaasiumiõpilaste Vabariikliku vene keele kui võõrkeele olümpiaadi žürii liige.   

Inna Adamson Eesti Teadusinfosüsteemis 


Vitali Belobrovtsev

__thumb_-2-Vitali Belobrovtsev.jpg

Vitali Belobrovtsev on ajakirjandusteooria ja -praktika lektor, kes annab toimetamise ja tõlkimise aineid. Magistrikraadi tõlkimise alal sai Tallinna ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles juriidiliste tekstide tõlkimist eesti keelest vene keelde.

Ta on mitmete raamatute, filmistsenaariume ja draamateoste tõlkija, toimetaja, eesti-vene uute sõnade ja väljendite sõnastiku autor, Eesti Rahvusringhäälingu portaali rus.err.ee kolumnist, ajalehe Õhtuleht kaasautor ning PBK nädalasaade “Kaadri taga” autor. 

Vitali Belobrovtsev Eesti Teadusinfosüsteemis


Irina Moissejenko

__thumb_-2-Irina Moissejenko_ väike.jpg

Irina Moissejenko on vene keele didaktika dotsent, vene keele ja kirjanduse õpetaja õppekava eriala juht ning Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna pedagoogilise praktika koordinaator. Ta on õppinud Tartu ülikoolis vene filoloogia ning saanud pedagoogika kandidaadi kraadi Moskvas. 

Tema teadushuvid haaravad vene keele kui ema- ja võõrkeele õpetamise metoodika valdkonda. Mitmed tema teaduslikud artiklid on pühendatud kahekeelsuse uurimise probleemile, sealhulgas ka eesti õppekeelega koolis õppivate vene päritoluga laste vene keele oskuste uurimisele. 

Ta tegeleb vene keele kui võõrkeele testide väljatöötamisega ning on praeguse põhikooli ja gümnaasiumi vene keele riikliku õppekava üks koostajatest. Ta töötas külalislektorina Frankfurdis (Oder) Saksamaal ning Masaryki ülikoolis, Tšehhi Vabariigis. Erasmuse programmi raames on osalenud mitmetes koostööprogrammides Lätis, Saksamaal, Poolas, Bulgaarias, Tsehhis, Itaalias, Ungaris, Hispaanias, Horvaatias. Ta on Eesti koolide ja kõrgkoolidele mõeldud õpikute autor. Üks vene keele õpikutest on ilmunud Lätis. Tema poolt kirjutatud õpikuid kasutatakse ka mõnes koolis Soomes. Tema juhtimisel on kirjutatud ja kaitstud palju magistritöid ning tema juhendatud magistrandid töötavad edukalt Eesti üldharidus- ja kutsekoolides.

Irina Moissejenko Eesti Teadusinfosüsteemis 


Grigori Utgof

__thumb_-2-Grigori Utgof.jpg

Grigori Utgof on vene kirjanduse ning kirjandusteooria lektor. Ta on õppinud Tallinna ülikoolis ja Wisconsini ülikoolis Madisonis, täiendanud end Viini ülikoolis (2014)ning pidanud välisloenguid Riias (2010), Varssavis (2012), Viinis (2012), Glasgows (2013) ja Napolis (2017).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on poeetika, tõlketeooria, vene kirjanduse ajalugu ning üldine tekstiteooria. Ta on osalenud Vladimir Nabokovi venekeelse "Kogutud teoste" (1999–2000) kommenteerimises ning rahvusvahelise noorfiloloogide ajakirja Studia Slavica toimetamises (2003, 2007–2011). 2015. aastal avaldas ta raamatu "Süntaktilised uuringud", 2014. aastast on ta uue eelretsenseeritava filoloogilise ajakirja Slavica Revalensia peatoimetaja.

Grigori Utgof Eesti Teadusinfosüsteemis

Sergei Dotsenko

__thumb_-2-Sergei Dotsenko.jpg

Sergei Dotsenko on Vene ja Ida-Euroopa uuringute vene kirjanduse ja folkloori dotsent, kelle akadeemiline tegevus algas 1984. aastal, kui ta võeti vastu aspirantuuri Tartu Ülikooli vene kirjanduse erialale. Töötab Tallinna ülikoolis alates 1988. aastast (esialgselt töötas vanemõpetajana, alates 2000. aastast - vene kirjanduse dotsendina; alates 2008. aastast – Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituudi dotsent; alates 2015. aastast – TÜHI dotsent).

Sergei Dotsenko kaitses doktoriväitekirja Tallinna Pedagoogikaülikoolis 2000. aastal (väitekirja teema: “A. Remizovi poeetika probleemid: autobiograafilisus kui loomingu konstruktiivne põhimõte”). Tema peamised teaduslikud huvid on vene kirjandus ja folkloor, vene versifikatsioon, vene sümbolismi ajalugu ja poeetika (A. Remizov, A. Blok, V. Ivanov jt.), vene modernismi poeetika (O. Mandelštam, M. Tsvetajeva, B. Pasternak, M. Bulgakov jt.).Ta on 122 teadusliku artikli autor, millest 75 artiklit on ilmunud erinevate riikide kõrge rahvusvahelise tasemega väljaannetes (Budapest, Helsinki, Viin, Moskva, Peterburi, Toronto, Krakov, Ljublin, Jeruusalemm, Amsterdam, Riia, Tartu, Pariis, Stanford, jt.).

Lektorina õpetanud paljudes välismaa ülikoolides nagu Gent, Krakov, Trieste, Viin, Salzburg, Napoli, Alma-Ata. Sergei Dotsenko on alates 2010. aastast F. Dostojevski Rahvusvahelise Ühingu liige ja regionaalne koordinaator (Estonia) (vt siit). Alates 2010. aastast on ta kolleegiumi “Humaniora: Litterae Russicae” (Tartu Ülikool) liige.

Sergei Dotsenko Eesti Teadusinfosüsteemis 

Boris Baljasnõi

__thumb_-2-Boris Baljasnõi.jpg

Boris Baljasnõi on Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna tõlketeooria ja -praktika lektor, tõlketeadlane, tõlkija, luuletaja, toimetaja ja ilukirjanduse tõlkekooli-stuudio juhataja.

Ta on Eesti Kirjanike Liidu, New Yorki Vene Kirjanike Klubi, Rahvusvahelise Vene Kirjanike Liidu (München) ja Sankt-Peterburi Lingvistika Seltsi liige.

Boris Baljasnõi Eesti Teadusinfosüsteemis 

Galina Ponomarjova

__thumb_-2-Galina Ponomarjova.jpg

Galina Ponomarjova on Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna vanemteadur. Ta õppis Tartu ülikoolis vene filoloogiat. Kaitsnud doktoriväitekirja Tartu ülikoolis ning töötanud Tartu ülikoolis 1980-2008. Alates 2008. aastast töötab Tallinna ülikoolis vanemteadurina. Peamised uurimisvaldkonnad on vene kirjandus ja kultuur Eestis, eesti-vene kirjandus- ja kultuurisuhted, vene vanausulised Eestis, XX sajandi alguse vene kirjandus, vene kultuuri semiootika, Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli ajalugu. Tal on ilmunud umbes 170 tööd inglise, italiia, horvaadi, poola, eesti ja vene keeles USA-s, Kanadas, Austrias, Soomes, Iisraelis, Itaalias, Horvaatias, Poolas, Leedus, Lätis, Ukrainas, Venemaal ja Eestis.

Galina Ponomarjova Eesti Teadusinfosüsteemis


Kõik TÜHI õppejõud ja töötajad