Esileht - Humanitaarteaduste instituut - Õppejõud

Õppejõud

Saksa keele õpetaja eriala

Maris Saagpakk

__thumb_-2-Maris Saagpakk.jpg

Maris Saagpakk on saksa kultuuriloo ja kirjanduse dotsent ja võõrkeeleõpetaja magistriõppekava kuraator. Tema akadeemiline karjäär on olnud seotud Tallinna ülikooliga, kus ta lõpetas algul saksa ja inglise keele õpetaja õppekava ning hiljem kaitses doktoritöö baltisaksa autobiograafiatest. Arvukate stipendiumide ja vahetusprogrammide raames on Saagpakul olnud võimalus ennast täiendada Hamburgi, Kieli, Erfurti, Würzburgi, Leipzigi ja mitmetes teistes Saksamaa ülikoolides ning Marburgis asuvas Herderi Instituudis. Erasmus-programmi raames on Saagpakk õpetanud Saksamaal, Tšehhis, Itaalias, Lätis ja Soomes. 

Teadustöö keskmes on tal alati olnud baltisaksa kultuurilugu ja kirjandus, eriti autobiograafiakirjandus, samuti Baltikumiga seotud saksa autori August von Kotzebue looming ja selle retseptsioon Eestis. Maris Saagpakk on vaadelnud baltisaksa kirjandust postkolonialistliku ideevälja kontekstis ning on juhtinud ETF grantiprojekti "Baltisaksa (kultuuri)tekstid ja postkoloniaalne diskursus" (2010-2012). Viimasel ajal on Saagpakk tegelenud Linguistic Landscape'i temaatikaga (võõr)keelte populariseerimise ja (ajaloolise) mitmekeelsuse teadvustamise eesmärgil. Lisaks teadustööle on Saagpakk tegev tõlkijana. 

Maris Saagpakk Eesti Teadusinfosüsteemis


Merle Jung

__thumb_-2-Merle Jung.jpg

Merle Jung on saksa keele didaktika ja lingvistika dotsent. Ta töötab Tallinna ülikoolis 1996. aastast ja on kaitsnud doktorikraadi rakenduslingvistikas. Ta on end täiendanud mitmete Saksa ülikoolide juures, sh Kieli, Erfurdi ja Würzburgi ülikoolis. Ta viib peamiselt läbi võõrkeeledidaktika ja saksa keele lingvistika alaseid kursusi, samuti juhendab ta üliõpilaste pedagoogilist praktikat ning viib läbi täienduskoolitusi saksa keele õpetajatele koostöös Goethe Instituudiga.

Merle Jungi uurimisvaldkonnad on seotud eelkõige saksa keele õpetamise metoodika ja didaktikaga. Ta on uurinud kirjutamisprotsessi ja loovkirjutamist võõrkeeles, praegu on uurimisteemadeks varajane võõrkeeleõpe ning lõimitud aine- ja keeleõpe.

Merle Jung Eesti Teadusinfosüsteemis


Inglise keele õpetaja eriala

Suliko Liiv

__thumb_-2-sulikoliiv.jpg

Suliko Liiv on inglise keele professor. Ta töötab Tallinna ülikoolis alates 1976. aastast pärast Tartu ülikooli lõpetamist germaani-romaani filoloogi, inglise keele õpetaja kvalifikatsiooniga. Ta on õpetanud inglise keele ja kultuuri eriala üliõpilastele erinevaid kursusi: inglise-eesti kontrastiivlingvistikat, inglise keele ajalugu, inglise keele teooriat, ingliskeelsete maade ühiskonda ja kultuuri, inglise keele morfoloogiat ja süntaksi, teksti analüüsi jne. 

Suliko Liiv on juhtinud teadusprojekte, juhendanud bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid, korraldanud rahvusvahelisi konverentse ning osalenud ise paljudel rahvusvahelistel konverentsidel ettekannetega. Ta on olnud Filoloogiateaduskonna dekaan, Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi direktor, germaani-romaani filoloogia osakonna juhataja ja inglise keele õppetooli juhataja. Osalenud ülikooli nõukogu, senati, instituudi nõukogu töös ning juhtinud erinevaid komisjone. Esindanud Eesti Vabariiki Euroopa Nõukogu Kaasaegsete Keelte sektsioonis Strasbourgis ja Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskuses Grazis. On olnud Eesti Keelenõukogu liige, koostanud Eesti keele arengustrateegiat, samuti Eesti võõrkeelte strateegiat, koostanud Euroopa Keelemapi Eesti variandi. Koostanud ka inglise-eesti ja eesti-inglise sõnaraamatuid.

Uurimisvaldkonnad: kontrastiivlingvistika, kultuuridevaheline suhtluspädevus, võõrkeele õpetamise metoodika, keelepoliitika, leksikograafia. 

Suliko Liiv Eesti Teadusinfosüsteemis


Liljana Skopinskaja

__thumb_-2-Liljana Skopinskaja.jpg

Liljana Skopinskaja töötab inglise keele didaktika dotsendina Lääne-Euroopa suunal, kus ta õpetab inglise kui võõrkeele õpetamise didaktika, inglise keele leksikoloogia, etümoloogia ja fraseoloogia ning kultuuridevahelise suhtluspädevuse kursuseid BA ja MA tasemel. Lisaks tegeleb ta MA põhi- ja kõrvaleriala inglise keele õpetajate pedagoogilise praktika ja põhipraktika organiseerimisega. Ta on läbi viinud võõrkeeleõpetajate tasemeõppe- ja täiendõppekursuseid ja kultuuridevahelise suhtluspädevuse töötubasid nii Eestis kui ka Austrias (Euroopa Nüüdiskeelte Keskuses). Tema poolt koostatud inglise keele õppevahendeid üldhariduskoolidele ja täiskasvanutele on avaldatud Lätis, Leedus, Poolas, Venemaal ja Hiinas.

Teaduslikud huvid: võõrkeelte õpetamise didaktika, võõrkeeleõpetajate tasemeõpe  ja täiendõpe, kultuuridevaheline kommunikatsioon, võõrkeeleõpikute koostamine ja hindamine. Teadustöö võtmesõnad on mitmekultuurilisus, võõrkeeleõpe, õppemeetodid, õpistrateegiad, õpimotivatsioon, teksti ja ülesande autentsus, hindamiskriteeriumid.

Liljana Skopinskaja Eesti Teadusinfosüsteemis


Julia Tofantšuk

__thumb_-2-Julia-Tofantšuk.jpg

Julia Tofantšuk on briti kirjanduse dotsent. Ta on õpetanud nii praktilist inglise keelt (Teksti analüüs, Tänapäeva inglise keel C1-tasemel) kui ka kirjandust ja kirjandusteadust käsitlevaid kursusi (Inglise kirjanduse ajalugu, Maailmakirjandus, Sissejuhatus kirjanduseadusesse, Tänapäeva kirjandusteooriad, 20.-21.saj briti kirjandus, 20. saj briti naiskirjanikud, 19. saj briti kirjandus, 19. saj briti kunst) bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel. Ta on juhendanud bakalaureuse- magistri- ja doktoritöid  ning on panustanud BA, MA ja PhD õppekavade arengusse. Julia Tofantšuk on mitme erialase seltsi liige. 

Oma doktoritöös (2007) uuris Julia Tofantšuk identiteedikonstrueerimist kaasagsete briti naiskirjanike loomingus Eva Figesi, Jeanette Wintersoni ja Meera Syali näitel. Ta on avaldanud artikleid (sh Palgrave Macmillan, Peter Lang WV, VW Trier, Interlitteraria) ja esinenud ettekannetega soo- ja identiteediuuringute alal, on käsitlenud naisajaloo (Herstory) ja trauma teemasid, ökokriitikat ja ökofeminismi  Ta huvitub tänapäeva inglise keelt kõnelevate maade kirjandusest, identiteediuuringutest, diasporaa kirjandusest ja ökokriitikast, samas valdkondade lõimimise viisidest, nagu looduse ja kultuuri, kirjanduse ja kunsti vahekord. 

Julia Tofantšuk Eesti Teadusinfosüsteemis


Ene Alas

__thumb_-2-Ene-Alas.jpg

Ene Alas on inglise keele testimise dotsent. Ta on Tallinna ülikoolis töötamise kõrval õppinud ja töötanud ka Suurbritannias ja USA-s. Ene Alas kaitses magistrikraadi Readingi ülikoolis Inglismaal, teemaks akadeemiline kirjutamine, ja doktorikraadi Tallinna ülikoolis rakenduslingvistika alal. Ene Alase teadustöö põhisuunad on seotud keeleoskuse mõõtmise probleemistikuga ja üldise keeletestimisalase kirjaoskuse edendamisega, akadeemilise kirjutamise ja võõrkeeleõppega seotud pragmaatika teemadega. 

Lisaks on Ene Alas nõustajaks inglise keele riigieksami koostamisel ja selle tulemuste hindamisel Eestis ning sellest tulenevalt ka riigieksami läbiviijate koolitaja. Ene Alasel on keelepädevuse (IELTS) hindaja rahvusvaheline kvalifikatsioon.

Ene Alas Eesti Teadusinfosüsteemis


Prantsuse keele õpetaja eriala

Aleksandra Ljalikova

__thumb_-2-Aleksandra_Ljalikova.jpg

Aleksandra Ljalikova on prantsuse keele didaktika dotsent ning juhtivdidaktik TLÜ haridusinnovatsiooni keskuses. Pärast Tallinna pedagoogikaülikooli lõpetamist (2000) on ta omandanud magistrikraadi Rouen’i ülikoolis (2002), seejärel doktorikraadi (Cum Laude) Jean Monnet ülikoolis Prantsusmaal (2007) keeleteaduste alal. Tema doktoritöö on seotud väärtushinnangute konfliktidega välishindamises võõrkeeleõppes Eesti riigieksami näitel. Ta on GERFLINT-i liige (Rahvusvaheline Prantsuse Keele Teadus- ja Uuringuühing), kus ta on eelretsentseeritava rahvusvahelise ajakirja Synergies Pays riverains de la Baltique pea- ja/või kaastoimetaja. Aastal 2009 andis Prantsusmaa talle Prantsuse kunsti ja kirjanduse teenetemärgi rüütlikraadi.

Teaduslikud huvid: võõrkeele didaktika, õpetajakoolitus, hindamine võõrkeeleõppes, diskursusanalüüs, prantsuse teooriad, akadeemiline mobiilsus.

Aleksandra Ljalikova Eesti Teadusinfosüsteemis


Kateryn Rannu

__thumb_-2-Kateryn Rannu.jpg

Kateryn Rannu on prantsuse keele ja kultuuri didaktika õpetaja. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli prantsuse keele ja kirjanduse eriala, õppinud ajalugu Prantsusmaal Tours'is, François Rabelais nimelises ülikoolis ning omandanud magistrikraadi Prantsuse keele õpetaja erialal Tallinna ülikoolis.Prantsuse keelt on Kateryn õpetanud Tallinna ülikoolis ja Tallinna 21. koolis, samuti ka Põhja-Itaalias. 

Uurimistöös inspireerivad teda teemad, mis on seotud keele, kultuuri ja haridusega. Tema doktoritöö fookuses on mitmekeelsus ja -kultuurilisus, lõimitud aine- ja keeleõpe ning koostöö roll haridusmuudatuste elluviimisel. 

Kateryn Rannu Eesti Teadusinfosüsteemis 


Kaia Sisask

__thumb_-2-Kaia Sisask.jpg

Kaia Sisask on prantsuse kultuuri ja kirjanduse lektor, tõlkija ja toimetaja. Ta on tõlkinud prantsuse keelest nii ilukirjandusklassikuid (H. de Balzac, A. Gide, Stendhal, G. Giono) kui ka humanitaarteaduslikke ja filosoofilisi teoseid (M. Foucault. E. Lévinas, G. Bachelard, J. Kristeva, C. Lévy-Strauss, J. Le Goff, J.-P. Schmitt). Kaia Sisask on Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni liige.

Tema teaduslikud huvid puudutavad tõlkeproblemaatikat, kultuuridevahelist kommunikatsiooni ja prantsuse kirjanduse retseptsiooni Eestis. Teda huvitavad ka kultuurisümbolid kollektiivse identiteedi kujundamisel ja rahvusliku/kultuurilise enesemäärtlemise küsimused (vastavalt prantsuse ja eesti) tänapäeva kiiresti muutuvas väärtusteruumis.

Kaia Sisask Eesti Teadusinfosüsteemis


Kõik TÜHI õppejõud ja töötajad