Esileht - Loodus- ja terviseteaduste instituut - Õppejõud

Õppejõud

Kokku on õppekava erinevates moodulites olevate ainetega seotud enam kui 70 õppejõudu ja teadlast. Valik õppejõududest, kellega võid õppekavale õppima asudes kokku puutuda on järgnev:

Jätkusuutlik areng:

Mihkel Kangur

__thumb_-2-Mihkel kangur.jpg

Mihkel Kangur on jätkusuutliku arengu dotsent ja vanemteadur. Üliõpilasena uuris Mihkel Kangur jääaja järgset taimkatte arengut Eestis kasutades õietolmuanalüüsi. Selle uurimise metoodika edasiarenduse ja rakendamise kohta kaitses 2005. aastal doktoritöö. Juba õpingute raames osales ta rahvusvahelistes võrgustikes, mis uuris Euroopa taimkatte muutuseid. Sellise koostöö raames ilmus 2013. aastal artikkel, kus näidati, et tõenäoliselt on viimase 2000-3000 aasta jooksul inimene avaldanud Eesti taimkattele olulisemat mõju kui kliima.

Hilisemad uuringud on seda seisukohta ainult kinnitanud. Selle artikli järel süvenes temas veendumus, et inimkonna poolt tekitatava keskkonnamõju leevendusi ei saa pakkuda vaid loodusteadlased, vaid need lahendused sünnivad vaid läbi inimese käitumise muutuste. Seetõttu on ta viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu küsimustele ning peab olulisimaks just selle valdkonna hariduse edendamist.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Toomas Trapido

__thumb_-2-Toomas Trapido.jpg

Toomas Trapido on jätkusuutliku arengu õppejõud. Ta on viimased 25 aastat teadlikult püüdnud aru saada loodusest, inimesest ja evolutsioonist. Sellel teekonnal on ta õppinud Tartu Ülikoolis bioloogiat, arendanud Eestimaa Looduse Fondi, vaimustunud Elisabet Sahtourise suurepärasest evolutsiooni loost ehk raamatust “Maailmatants”, mille koos kaaslastega ka eesti keelde tõlkis ja on sel teemal ka hulga loenguid pidanud. Ta on üks ökokogukondade liikumise ja Gaia haridusprogrammi Eestisse toojatest ja siin juurutajatest. On õppinud ja läbi viinud palju grupiprotsesse, eelkõige avatud ruumi meetodil, aga lähtudes ka põlisrahvaste tavadest ja viimase aja loovjuhtimise meetoditest.

Teadustöö põhisuunaks on Gaia haridusprogrammi mõjude uurimine.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Bioloogia:

Tõnu Ploompuu

__thumb_-2-Tõnu ploompuu.jpg

Tõnu Ploompuu on botaanika ja mükoloogia lektor, Eesti parim botaanik mükoloogide seas ja parim mükoloog botaanikute seas. On hästiuuritud elustikuga Eestile leidnud juurde nii soontaimede, sammalde kui seente uusi liike ja tähelepanuvärseid vorme. Floristiliste ja fungistiliste käsitluste kõrval armastab uurida ka Eesti kooslusi – omadega rappa minna, pärandkooslusi lahata, teiste rikutud elupaikades selgust saada, inimeste jäetud kaudseid jälgi otsida. Viimastega seostub ka inimese elukeskkonna mõtestamine, linnaruumi toimimise käsitlemine.

Teiseks suunaks tema tegevuses on evolutsiooni probleemide teoreetiline lahendamine. Elu tekke ja oluliste organismirühmade tekkeks vajalike muutuste kirjeldamine, barjääride ja nende võimalike ületusteede täpsustamine. Geneetilised muutused evolutsioonis on informatsiooniliselt põhimõttelt samasugused kui seda on inimese sotsiaalsetes infosüsteemides toimuvad, sellest tuleneb inimese sotsiaalsete süsteemide evolutsiooni käsitlemine. Viimasest lähtuvalt ei ole Tõnul võimalik suud kinni hoida, kui poliitikud hakkavad perpetum mobile kasutamist inimestele kohustuslikuks muutma.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Kairi Tammoja

__thumb_-2-Kairi Tammoja.jpg

Kairi Tammoja on süsteemibioloogia lektor ning alates aastast 2015 kureerib Tallinna Ülikoolis bioloogia õppekavasid. Ta on õppinud Karolinska Instituudis, Stocholmis ning ligi kümme aastat tegelenud teadustööga Euroopa Bioinformaatika Instituudis ja Cambridge Ülikoolis, Suurbritannias.

Kairi Tammoja teaduslikud huvid on seotud biomeditsiini ja bioinformaatikaga. Viimaste aastate projektid on keskendunud neuroloogiliste haiguste, nagu näiteks Parkinsoni tõbi, geneetiliste aluste uuringutele ning inimese mikrobioomi uurimisele. Nende kompleksete süsteemide uurimiseks kasutab ta järgmise põlvkonna sekveneerimise tehnoloogiaid ja ülegenoomseid ning bioinformaatika meetodeid. Kairi Tammoja teadustöö on ka täna seotud erinevate rahvusvaheliste teadusasutustega - tema tähtsamateks koostööpartneriteks on Luksemburgi Ülikooli  Biomeditsiinisüsteemide Keskus, Uppsala Ülikool ja Karolinska Instituut Rootsis, Cambridge Ülikool, Imperial College ja Euroopa Bioinformaatika Instituut Suurbritannias. Eesti-sisesed koostööprojektid on seotud  Ida-Tallinna Regionaalhaigla, Synlab Eesti, Põhja-Tallinna Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusega.

Lisaks teadustööle tegeleb ta loodusteaduste populariseerimisega olles kaasatud Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskuse ning Looduse Akadeemia tegevusse. Kairi Tammoja annab regulaarselt genoomika ning biomeditsiini teemadega seotud avalikke loenguid nii Eestis kui välisriikides.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Keemia:

Kalle Truus

__thumb_-2-Kalle Truus.JPG

Kalle Truus on anorgaanilise ja üldkeemia dotsent. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia erialal ja kaitsnud doktorikraadi Orgaanilise Keemia Instituudis Moskvas.

Kalle Truusi teaduslikud huvid on seotud erinevate looduslike ühendite keemilise struktuuri ja analüüsi probleemidega. Ta on uurinud Läänemere ja Vaikse ookeani vetikate polüsahhariidide struktuuri, taimealkaloide ja jälgelementide sisaldust merevees. Ta on tegelnud keemianomenklatuuri arendamisega ja kirjutanud (enamasti koos kaasautoritega) mitmeid raamatuid, sealhulgas ülikooliõpiku „Elementide keemia“. Ta on juhtinud Riiklikku vetikaprogrammi ja olnud mitmete Eesti Teadusfondi grantide hoidja. Viimastel aastatel on Kalle Truus keskendunud psühhoaktiivsete seente ja jugapuu vähivastaste alkaloidide analüüsi probleemidele.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Rando Tuvikene

__thumb_-2-Rando Tuvike.jpg

Rando Tuvikene on keemia vanemteadur ja dotsent. Ta on tegelenud merevetikate keemilise koostise uurimisega enam kui 12 aastat, kaitsnud sel teemal magistri- ja doktorikraadi Tallinna Ülikoolis ning läbinud järeldoktorantuuri Jaapanis.

Tema peamisteks uurimisteemadeks on puna- ja pruunvetikates esinevate tarretuvate polüsahhariidide  keemilise koostise ja omaduste vaheliste seoste selgitamine ning mereorganismidest pärinevate biomasside väärindamine. Samuti tegeleb ta taimsest ja mükoloogilisest materjalist pärinevate bioaktiivsete ainete uurimisega.

Rando Tuvikene on arendanud koostööd Jaapani, Hiina, Kanada, Taani, Norra ja Prantsusmaa teadlastega. Tema juhtimisel on läbi viidud mitmeid rakendusliku sisuga uuringuid, sh välja töötatud looduslike kosmeetikatoodete retsepte, arendatud tehnoloogilisi skeeme taimsete pigmentainete ja polümeeride ressursisäästlikuks ekstraktsiooniks ning uuritud võimalusi alternatiivsete õlleselitajate tootmiseks.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Füüsika:

Katrin Laas

__thumb_-2-katrin laas.jpg

Katrin Laas on optika ja astronoomia lektor ja annab loenguid ning praktikume nii füüsikas kui ka astronoomias. Astronoomia osas korraldab õppetöö ja huvitegevuse raames päris ehtsaid vaatluspraktikume ka teleskoopidega nii tähtede, planeetide ja süvataeva objektide vaatlemiseks kui ka Päikese uurimiseks. Amatöörastronoom on olnud ta üle 10 aasta. TLÜs kureerib Katrin Laas füüsika bakalaureuseõppekavasid, integreeritud loodusteadustes füüsika suunda ja füüsika kõrvaleriala.

Teadustöös on Katrin Laas kaitsnud oma doktoritöö teoreetilise füüsika stohhastiliste protsesside valdkonnas (stohhastiline ja murrulise tuletisega ostsillaatorid), kuid lisaks stohhastikale tegeleb ta ka kõrgtemperatuurilise plasma- ja materjalide uuringutes pinnadefektide multifraktaalanalüüsiga. Enesetäiendamist välislähetuste raames on toimunud nii Euroopas kui Aasias.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Erkki Soika

__thumb_-2-Erkki_Soika.jpg

Erkki Soika on stohhastiliste ehk juhuslike protsesside vanemteadur. Kõik kõrghariduse etapid (bakalaureusest kuni doktorikraadini) on Erkki omandanud Tallinna Ülikoolis ning tema doktoritöö käsitles juhuslike mõjude rolli ökoloogilistes süsteemides.

Teaduslik huvi on seotud matemaatika rakendamisega erinevates valdkondades, põhiliselt küll looduses toimuvate protsesside kirjeldamises diferentsiaalvõrrandite abil, ja koolifüüsika didaktikaga seotud problemaatikate lahti mõtestamine ja koostöös füüsika õpetajatega lahenduste leidmine. Erkki kuulub füüsika eksami ja õppematerjalide koostamise komisjoni (SA Innove) ning on mitmete õpilasteadustööde juhendaja ning füüsika olümpiaadide korraldusmeeskonna liige.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Geoökoloogia:

Reimo Rivis

__thumb_-2-Reimo Rivis.jpg

Loodusgeograafia dotsent Reimo Rivis on üle poole oma elust olnud moel või teisel seotud Tallinna Ülikooli ja tema eelkäijatega. Õppima asus 1993. aastal, mil asutuse nimes oli veel Pedagoogika. Läbis üsna ühtlase jadana õppesüsteemi 5+2+4 aastat. Selle õppe käigus omandas igast loodusteaduste valdkonnast üsna palju ja kõige rohkem geoteadustest. Kaks nädalat peale 2005. aasta jaanuari tormi kaitses oma väitekirja (PhD), mis keskendus samuti merele ja tema suhetele rannaga.

Reimo Rivise teaduslikeks huvideks on lisaks mainitud randade dünaamikale veel ranniku- ja muude maastike areng, rannaelupaigad, ruumianalüüsi meetodid, geoteaduste metodoloogia ja geograafia didaktikaga. Ülikoolis õpetama hakkas juba magistriõpingute ajal ning erinevaid nimetusi õppeaineid ja erinevaid välipraktikaid on selle ajaga kogunenud paarkümmend; südamelähedasemad on talle Eesti maastikud, loodusgeograafia välipraktika, globaalökoloogia, geoinformaatika, õppeekskursioonid.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Oliver Tomingas

__thumb_-2-Oliver Tomingas(2).jpg

Oliver Tomingas on klimatoloogia ja meteoroloogia lektor. Ta on varem töötanud loodusgeograafia teadurina Tartu ülikoolis ja geograafiaõpetajana Kadrina Keskkoolis. Oliveri teadusliku uurimistöö peamisteks suundadeks on olnud Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja selle mõju Eesti ilmastikule, atmosfääri tsirkulatsiooni indeksite koostamine Eesti jaoks, Eesti kliima modelleerimine, Tallinna soojasaare uurimine ja mikrokliima. Lisaks lektoritööle on Oliver kirglik kalamees, ta on kirjutanud luuletusi ja juhendanud kooliteatrit.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Infotehnoloogia:

Jaagup Kippar

__thumb_-2-Jaagup Kippar(2).jpg

Jaagup Kippar on Digitehnoloogiate instituudi tarkvaratehnika lektor. Põhierialana õppis loodusteadusi, hiljem informaatika didaktikat. Lisaks programmeerimisainetele veab Robootika ning Asjade interneti kursusi, tutvustab andmeanalüüsi võimalusi R-keeles. Üldhariduskoolis aitab õpilasi valmistuda informaatikaolümpiaadiks, samuti nõustab robootikateemade juures. Uurimistööna tegeleb keeletehnoloogiaga ning on ühtlasi õppijakeele korpuse programmeerija.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Romil Rõbtšenkov

__thumb_-2-Romil Rõbtšenkov.JPG

Romil Rõbtšenkov on tarkvaratehnika õpetaja ja Tallinna Ülikooli vilistlane, kes on lõpetanud nii Informaatika eriala bakalaureuse tasemel kui ka läbinud magistriõppe. Nüüd doktorantuuris võttis ta suunaks andmete agregeerimise ja visualiseerimise, et saaks neile tugineda otsuste tegemisel. Esialgseks sihiks võttis ta kõigi Eestis koolide digiküpsuse hindamise ja planeerimise lihtsustamise.

Õppejõuna üritab ta pidevalt ennast täiendada ning kasutada uusi tehnoloogiaid, rõhudes alati praktilise lõppväljundi saavutamisele. Õppetöös ei puudu kunagi tarkvaraarenduses levinud keskkondade ja heade praktikate kasutamine.

Hobi ja töö kokkulangevuse tõttu kavandab ja arendab ta suurema osa ajast erinevaid lahendusi, lähtudes kasutajakesksetest disainimeetoditest. Ülejäänud ajakasutus jaguneb pere ja erinevate sporditegevuste ning kultuurielamuste vahel.

GitHub jaLinkedIn 

Vaata kõiki LTI õppejõude ja töötajaid