Esileht - Loodus- ja terviseteaduste instituut - Miks loodus- ja terviseteaduste instituut?

Miks loodus- ja terviseteaduste instituut?

  • Loodus- ja terviseteaduste instituut (LTI) on suuruselt kolmas Tallinna Ülikooli instituut. 
  • Meil on ligi 1300 tudengit, kes õpivad nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes
  • Tallinna Ülikooli loodusteaduste ja pedagoogikavaldkonna õpe toimub kesklinnas. Kehakultuuri ja tehnoloogiavaldkonna ainete õpetajate õpe toimub peamiselt Räägu õppehoones.
  • Õppekavad on akrediteeritud, teaduspõhised ja lähtuvad erialade kutsestandarditest – õpetajaks õppija saab lõpetamisel kaasa ka õpetaja kutse.
  • Õppekavades on palju erialadevahelist põimumist, mis aitavad kujundada praktilisi oskusi, ettevõtlikust ning loovust.
  • Oleme interdistsiplinaarne ja rahvusvahelise suunitlusega innovaatiline ja meeskonnatööle orienteeritud kooslus.
  • Me toetame tudengite mobiilsust rahvusvahelise kogemuse saamiseks, nii õppijana- kui praktika eesmärgil
  • Meil on kaasaegne õpikeskkond, kus on tipptasemel laborid ja töökojad.
  • Instituudi tugevuseks on õppekavade ja teadusvaldkondade heterogeensus, loodus- ja käitumisteadusi kombineerides saab luua huvitavaid ühisprojekte
  • Meie vastutada on ka terve ja säästva eluviisi kujundamine ülikoolis – peame olema ise eeskujuks teistele

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut viib läbi õppetööd kõrgharidustaseme kolmel astmel, täiendusõpet ning teadus-, arendus- ja loometegevust järgmistes akadeemilistes suundades:

Olulisemad uuringud 2016/2017 õppeaastal
  • Boriss Bazanov, Indrek Rannama, Kirsti Pedak. Tallinna Spordikooli saavutuseesmärgil treenivate noorsportlaste tugi-liikumiselundkonna seisundi ja üldkehalise baasvõimekuse hindamine ning spordialaspetsiifiliste harjutuskomplekside väljatöötamine.
  • Indrek Rannama. Eesti koondise jalgratturite funktsionaalse ja erialase võimekuse hindamine ning treeningprotsessi juhtimine 2017 aasta hooajaks valmistumisel.
  • Kirsti Pedak, Karin Baskin, Dr. Kristel Kalling. Funktsionaalsete häälehäiretega inimeste antropomeetriliste näitajate, kehalise aktiivsuse, töökeskkonna ja kopsufunktsiooni profiil.
  • Saima Kuu, Karin Baskin, Kirsti Pedak. 6., 8. Ja 10. klassi õpilaste kehalise võimekuse (painduvus, jõud, vastupidavus) hindamine ja selle seostamine üldise kehalise aktiivsuse, sportimise motivatsiooni, takistavate tegurite ja vigastustega.
Igaastased uuringud alates 2005

Jalgpallurite kompleksuuring, mille alusel optimeeritakse treeningprotsessi. Uuringu käigus mõõdetakse antropomeetrilised näitajad (kaal, pikkus, rasvaprotsent); hinnatakse vererõhku; tehakse põhjalik südame uuring (EKG, ehhokardiograafia, südametsükli faasanalüüs); sellele järgneb kesknärvisüsteemi uuring, kus mõõdetakse tavalist reakstsiooni aega ja liikumiskiiruse taju. Seejuures vaadatakse kuidas need näitajad muutuvad väsimus foonil (mõõtmised toimuvad rahuolekus ja peale max O2 tabimise testi). Veel tehakse rahuolekus perimeetria ning siis tuleb koormustest (O2max, anaeroobne lävi jne nagu tavaliselt). Kõikide andmete põhjal koostatakse iga sportlase individuaalkaart ja vajalikud soovitused.

Varasemad märkimisväärsed uuringud
  • Indrek rannama. Eesti U18 ja U23 koondise jalgratturite funktsionaalse ja erialase võimekuse hindamine ning treeningprotsessi juhtimine 2016 aasta hooajaks valmistumisel
  • Vladimir Kunitsõn. Eesti tippujujate tehnika täiustamise projekt. 2015-2016.
  • Stamm, Raini; Stamm, Meelis; Joao, Paolo Vicente. 5SD body build classification of 13-15-year-old male volleyballers for comparative assessment of their spiking performance during the Estonian championships in 2014.
  • Kaivo Thomson. New approaches in physical education for teaching motor skills in ballgames: how to take into consideration the cognitive style of the pupils. 2009.
Silmapaistvad tudengitööd
Huvitavamad artiklid viimastelt aastatelt
Ühe minuti loengud
Blogi

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi õppejõud ja doktorandid kirjutavad regulaarselt blogipostitusi päevakajalistel teadussaavutustest, ideedest ja muudel instituuti puudutavetel teemadel meie Loodusblogis.

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Tudengite õppetöövälist akadeemilist elu kujundavad enamasti TLÜ üliõpilasesindus ja LTI üliõpilasnõukogu. Väljaspool õppetööd on sagedasemateks ajaveetmisvõimalusteks osalemine Ülikooli esindusrühmades, mis tegelevad peamiselt spordi (esindusvõistkonnad), tantsu ja lauluga. Loe Tallinna Ülikoolis tegutsevate üliõpilasorganisatsioonide kohta lähemalt SIIT

Kehakultuuri eriala tudengid võtavad traditsiooniliselt osa nii Üliõpilaste suvemängudest kui ka Üliõpilaste talimängudest. Omal initsiatiivil kopereeruvad kehakultuuri tudengid rekreatsioonikorralduse eriala tudengitega erinevate ürituste, mis on eelkõige seotud aktiivse vaba aja veetmisega, organiseerimisel, korraldamisel ja läbiviimisel.