Esileht - Loodus- ja terviseteaduste instituut - Õppekava ja -ained

Õppekava ja -ained

Peaerialad

Kehakultuuri õpetaja õppekava sisaldab kolme suuremat osa, milleks on pedagoogiline koolitus, erialaained ja koolipraktika. Õppekava täitmine lõpeb mahuka magistritöö koostamisega, mille eesmärgiks on arendada kriitilist ja analüütilist mõtlemist ning põhjendatud otsuste tegemist.

Pedagoogika moodul valmistab tudengi ette kooliõpetajatööks ja õpetab teda hakkama saama erinevate õpilastega varieeruvates tingimustes.

Erialaained võib jagada kaheks. Esimene osa täiendab õppuri didaktilisi oskusi kehalise kasvatuse õpetamisel ja teine osa annab lisateadmisi inimese keha toimimise ning treeninguga kaasnevate ohtude kohta. Valikainete puhul saab tudeng ise otsustada kas arendab lisaks veel oma treenerioskusi või täiendab ennast ürituste korraldamise alal.

Õppevormi kirjeldus

Õppetöö tsükliõppes toimub kaks korda kuus, enamasti reedest pühapäevani ja viis korda aastas nädalaste õppesessioonidena üldhariduskoolide vaheaegadel. Lisaks on vaja sooritada 6 praktikapäeva koolides neljapäeviti või reedeti esimese õppeaasta mõlemal semestril.

Esimene sessioon on augusti viimasel nädalal. Palun tutvu ASIO-tunniplaaniga või tunniplaani infoga siin.

Praktika
  • Esimese õppeaasta praktika (ained Õpetajakoolituse praktika I ja II) toimuvad kuuel päeval semestri jooksul Tallinna Ülikooli praktikakoolides.
  • Tegevõpetajad sooritavad esimese õppeaasta sügissemestri praktika samuti täismahus ning Tallinna Ülikooli praktikakoolides Tallinnas ja Harjumaal.
  • Enne praktikale minekut on vajalik tervisetõend.

Praktikapäevad sügissemestril:

  • Neljapäevad: 21. september, 5. ja 19. oktoober, 2., 16. ja 30. november 2017
  • Infotund praktikakorralduse kohta toimub 30.08. kell 10.00, ruum A-543
Olulised erialaained, kõrvalerialad
  • Kehalise kasvatuse didaktika - on nii öelda A & O õppeaine, selleks, et saada kehalise kasvatuse õpetajaks. Selle läbimine annab palju ideid, oskusi ja teadmisi tulevases õpetajatöös hakkama saamiseks.
  • Spordibioloogia - vaatleb inimorganismi kui arendatavat substraati. See aine käsitleb organismi võimekuse võimalusi ja analüüsib selle suunamist läbi treeningprotsessi.
  • Sportliku treeningu õpetus - käsitleb kõike, mis on treeninguga seotud, nagu koormused, väsimus ja taastumine. Koos õppejuga võetakse läbi kehalise võimekuse erinevad aspektid ning sportlase taktikaline ja tehniline ettevalmistus. Lisaks eelnevale õpetatakse siin ka treeningefekti testima ja analüüsima.
  • Spordivigastuste rehabilitatsiooni alused - annab ülevaate vigastuste tekkimise põhjustest ja nende ennetamise võimalustest. Aga kui vigastus on juba juhtunud, siis siinne õpetus aitab neile oskuslikult läheneda ning teeb selgeks erinevate taastusrežiimide iseärasused ja võimalused.

Tutvu õppekavaga