Esileht - Loodus- ja terviseteaduste instituut - Õppejõud

Õppejõud

__thumb_-2-tIIU KOFF.jpg

Tiiu Koff

Tiiu Koff on geoökoloogia professor ja vanemteadur ökoloogia keskuses. Ta peab loenguid paleogeograafiast, Eesti territooriumi ja inimasustuse arengust, uutest ideedest loodusteadustes. Olles ökoloogia doktoriõppekava juht on tema vastutusel ka paljud doktoriõppe ained. Ta on ka Maateaduste ja Ökoloogia doktorikooli nõukogu liige.

Teaduslikud huvid on seotud õietolmuanalüüsiga, meetodiga, mis seob nii geoloogiat kui botaanikat ja mida saab rakendada erinevates teadusvaldkondades nagu paleokliima, paleoökoloogia, paleolimnoloogia. Terve ja jätkusuutliku eluviisi fookusvaldkonnas uurib ta kolleegidega erinevaid kompetentse, mis koos võimaldaksid panustada inimeste heaolu ja tervise parandamisse. Nii osaleb ta Käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuse töörühmas, et välja töötada psühho-füsioloogiline metoodika inimese taju uuringuteks looduslikus ja linnakeskkonnas.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Reimo Rivis

__thumb_-2-Reimo Rivis.jpg

Loodusgeograafia dotsent Reimo Rivis on üle poole oma elust olnud moel või teisel seotud Tallinna Ülikooli ja tema eelkäijatega. Õppima asus 1993. aastal, mil asutuse nimes oli veel Pedagoogika. Läbis üsna ühtlase jadana õppesüsteemi 5+2+4 aastat. Selle õppe käigus omandas igast loodusteaduste valdkonnast üsna palju ja kõige rohkem geoteadustest. Kaks nädalat peale 2005. aasta jaanuari tormi kaitses oma väitekirja (PhD), mis keskendus samuti merele ja tema suhetele rannaga.

Reimo Rivise teaduslikeks huvideks on lisaks mainitud randade dünaamikale veel ranniku- ja muude maastike areng, rannaelupaigad, ruumianalüüsi meetodid, geoteaduste metodoloogia ja geograafia didaktikaga. Ülikoolis õpetama hakkas juba magistriõpingute ajal ning erinevaid nimetusi õppeaineid ja erinevaid välipraktikaid on selle ajaga kogunenud paarkümmend; südamelähedasemad on talle Eesti maastikud, loodusgeograafia välipraktika, globaalökoloogia, geoinformaatika, õppeekskursioonid.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Margus Vetsa

__thumb_-2-margus vetsa1.jpg

Margus Vetsa on keskkonnakorralduse õppesuuna lektor jäätmehoolduse valdkonnas.

Teaduslikud huvid: ringmajandus, tootjavastutus, jäätmehoolduse korraldamine erinevatel tasanditel, jäätmealane kommunikatsioon, globaalsed jäätmeprobleemid, õigusloome jäätmehoolduses ja jäätmepoliitika, jäätmehoolduse strateegiline planeerimine.


Hannes Tõnisson

Hannes Tõnisson on Ökoloogia keskuse  vanemteadur. Ta on osalenud rohketes rahvusvahelistes ja riigisisestes projektides mis on hõlmanud enda alla nii alusuuringud alates randade geoloogiast ja seda mõjutavatest teguritest kuni ökosüsteemiteenuste määratlemise ja hindamiseni. Omab ulatuslikku rahvusvahelist võrgustikku, mis on seatud peamiselt rannikualade uuringutega. On teostanud kümneid rakenduslikke projekte koostöös ettevõtetega, mis on olnud eelkõige seotud looduse poolt põhjustatavate riskide hindamise ja maandamisega.

Teaduslik huvi: Hannes Tõnissoni peamine uurimisvaldkond on tänapäevased rannaprotsessid, rannikualade areng minevikus, ekstreemsete sündmuste uurimine nii minevikus kui tänapäeval, erinevate klassifikatsioonide arendamine ja sobitamine erinevatesse piirkondadesse, ökosüsteemiteenuste kontseptsiooni arendamine ja georadari metoodika arendamine ja kohandamine erinevate uurimisprobleemidega tegelemiseks.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Mihkel Kangur

__thumb_-2-Mihkel kangur.jpg

Mihkel Kangur on jätkusuutliku arengu dotsent ja vanemteadur. Üliõpilasena uuris Mihkel Kangur jääaja järgset taimkatte arengut Eestis kasutades õietolmuanalüüsi. Selle uurimise metoodika edasiarenduse ja rakendamise kohta kaitses 2005. aastal doktoritöö. Juba õpingute raames osales ta rahvusvahelistes võrgustikes, mis uuris Euroopa taimkatte muutuseid. Sellise koostöö raames ilmus 2013. aastal artikkel, kus näidati, et tõenäoliselt on viimase 2000-3000 aasta jooksul inimene avaldanud Eesti taimkattele olulisemat mõju kui kliima.

Hilisemad uuringud on seda seisukohta ainult kinnitanud. Selle artikli järel süvenes temas veendumus, et inimkonna poolt tekitatava keskkonnamõju leevendusi ei saa pakkuda vaid loodusteadlased, vaid need lahendused sünnivad vaid läbi inimese käitumise muutuste. Seetõttu on ta viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu küsimustele ning peab olulisimaks just selle valdkonna hariduse edendamist.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Vaata kõiki LTI õppejõude ja töötajaid