Esileht - Loodus- ja terviseteaduste instituut - Õppejõud

Õppejõud

Reimo Rivis

__thumb_-2-Reimo Rivis.jpg

Loodusgeograafia dotsent Reimo Rivis on üle poole oma elust olnud moel või teisel seotud Tallinna Ülikooli ja tema eelkäijatega. Õppima asus 1993. aastal, mil asutuse nimes oli veel Pedagoogika. Läbis üsna ühtlase jadana õppesüsteemi 5+2+4 aastat. Selle õppe käigus omandas igast loodusteaduste valdkonnast üsna palju ja kõige rohkem geoteadustest. Kaks nädalat peale 2005. aasta jaanuari tormi kaitses oma väitekirja (PhD), mis keskendus samuti merele ja tema suhetele rannaga.

Reimo Rivise teaduslikeks huvideks on lisaks mainitud randade dünaamikale veel ranniku- ja muude maastike areng, rannaelupaigad, ruumianalüüsi meetodid, geoteaduste metodoloogia ja geograafia didaktikaga. Ülikoolis õpetama hakkas juba magistriõpingute ajal ning erinevaid nimetusi õppeaineid ja erinevaid välipraktikaid on selle ajaga kogunenud paarkümmend; südamelähedasemad on talle Eesti maastikud, loodusgeograafia välipraktika, globaalökoloogia, geoinformaatika, õppeekskursioonid.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Mihkel Kangur

__thumb_-2-Mihkel kangur.jpg

Mihkel Kangur on jätkusuutliku arengu dotsent ja vanemteadur. Üliõpilasena uuris Mihkel Kangur jääaja järgset taimkatte arengut Eestis kasutades õietolmuanalüüsi. Selle uurimise metoodika edasiarenduse ja rakendamise kohta kaitses 2005. aastal doktoritöö. Juba õpingute raames osales ta rahvusvahelistes võrgustikes, mis uuris Euroopa taimkatte muutuseid. Sellise koostöö raames ilmus 2013. aastal artikkel, kus näidati, et tõenäoliselt on viimase 2000-3000 aasta jooksul inimene avaldanud Eesti taimkattele olulisemat mõju kui kliima.

Hilisemad uuringud on seda seisukohta ainult kinnitanud. Selle artikli järel süvenes temas veendumus, et inimkonna poolt tekitatava keskkonnamõju leevendusi ei saa pakkuda vaid loodusteadlased, vaid need lahendused sünnivad vaid läbi inimese käitumise muutuste. Seetõttu on ta viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu küsimustele ning peab olulisimaks just selle valdkonna hariduse edendamist.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


__thumb_-2-tIIU KOFF.jpg

Tiiu Koff

Tiiu Koff on geoökoloogia professor ja vanemteadur ökoloogia keskuses. Ta peab loenguid paleogeograafiast, Eesti territooriumi ja inimasustuse arengust, uutest ideedest loodusteadustes. Olles ökoloogia doktoriõppekava juht on tema vastutusel ka paljud doktoriõppe ained. Ta on ka Maateaduste ja Ökoloogia doktorikooli nõukogu liige.

Teaduslikud huvid on seotud õietolmuanalüüsiga, meetodiga, mis seob nii geoloogiat kui botaanikat ja mida saab rakendada erinevates teadusvaldkondades nagu paleokliima, paleoökoloogia, paleolimnoloogia. Terve ja jätkusuutliku eluviisi fookusvaldkonnas uurib ta kolleegidega erinevaid kompetentse, mis koos võimaldaksid panustada inimeste heaolu ja tervise parandamisse. Nii osaleb ta Käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuse töörühmas, et välja töötada psühho-füsioloogiline metoodika inimese taju uuringuteks looduslikus ja linnakeskkonnas.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Oliver Tomingas

__thumb_-2-Oliver Tomingas(2).jpg

Oliver Tomingas on klimatoloogia ja meteoroloogia lektor. Ta on varem töötanud loodusgeograafia teadurina Tartu ülikoolis ja geograafiaõpetajana Kadrina Keskkoolis. Oliveri teadusliku uurimistöö peamisteks suundadeks on olnud Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja selle mõju Eesti ilmastikule, atmosfääri tsirkulatsiooni indeksite koostamine Eesti jaoks, Eesti kliima modelleerimine, Tallinna soojasaare uurimine ja mikrokliima. Lisaks lektoritööle on Oliver kirglik kalamees, ta on kirjutanud luuletusi ja juhendanud kooliteatrit.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Kalle Truus

__thumb_-2-Kalle Truus.JPG

Kalle Truus on anorgaanilise ja üldkeemia dotsent. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia erialal ja kaitsnud doktorikraadi Orgaanilise Keemia Instituudis Moskvas.

Kalle Truusi teaduslikud huvid on seotud erinevate looduslike ühendite keemilise struktuuri ja analüüsi probleemidega. Ta on uurinud Läänemere ja Vaikse ookeani vetikate polüsahhariidide struktuuri, taimealkaloide ja jälgelementide sisaldust merevees. Ta on tegelnud keemianomenklatuuri arendamisega ja kirjutanud (enamasti koos kaasautoritega) mitmeid raamatuid, sealhulgas ülikooliõpiku „Elementide keemia“. Ta on juhtinud Riiklikku vetikaprogrammi ja olnud mitmete Eesti Teadusfondi grantide hoidja. Viimastel aastatel on Kalle Truus keskendunud psühhoaktiivsete seente ja jugapuu vähivastaste alkaloidide analüüsi probleemidele.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Suure osa ainetest viivad läbi TLÜ õppejõud, teadurid ning kraadiõppurid.

Vaata kõiki LTI õppejõude ja töötajaid