Esileht - Maastiku ja kultuuri keskus - Projektid

Projektid

Kultuurimuutused: tähendusloome teoreetilised väljad ja mehhanismid - Hannes Palang

Projekti peamine eesmärk on analüüsida ruumilisuse, tekstuaalsuse ja rahvuse “rändavaid mõisteid” kultuurilise tähendusloome seisukohalt. Tähendusloome funktsionaalse “kohana” näeme me kultuuriruumi (culturescape) kui kollektiivse tähenduseloome praktikate võrgustikke, mis hõlmavad kollektiivsete tähenduste loomist, levitamist, kasutamist ja hoidmist ühiskonnas. Me loodame välja selgitada, kuidas uued ja vanad tähenduseloome mudelid vastastikuseid positsioone kultuuriruumi muutumise käigus mõjutavad. Samuti kavatseme me integreerida erinevad distsiplinaarsed lähenemised üheks epistemoloogiliseks strateegiaks, mis selgitaks nende kultuurisõlteliste tähendusloome protsesside loomust, mis argielus igapäevaselt toimivad ja tänu millele inimesed asju ja sündmusi kollektiivsete tähenduste vahendusel kogevad.

Lähemalt siit.

Kõnnitud linnamaastikud: sotsiaalmateriaalsed aspektid jalgsiliikumisest ning selle regulatsioonidest Tallinnas - Tauri Tuvikene

Selle inimgeograafilise projekti eesmärk on paremini mõista linnas kõndimisega seonduvate juriidilised ja sotsiaalsete normide vahelist koos- ja ebakõla ning füüsilise ja ühiskondlik-kultuurilise maastiku mõju sellele. Olgugi, et uuringud jalgsiliikumisest on kiirelt arenenud viimasel kümnendil, vaadates erinevaid kõndimise tingimusi ja kehalisi praktikaid, on sellistes uurimustes siiski veel vähe pööratud sotsiaalteaduslikku tähelepanu tavapärastele regulatsioonidele, mis püüavad jalgsiliikumist mõjutada.

Lähemalt siit.

Tööohutuse poliitökonoomia tööstuses: sotsiaalantropoloogiline perspektiiv - Eeva Kesküla

Projekt uurib, miks juhtuvad tööstuses vigastused ja õnnetused ning kuidas neid sotsiaalselt toodetakse. Uurimus vaatab tööohutuse ning vigastuste omavahelisi seoseid kaevandamises sotsiaalantropoloogilisest perspektiivist. Põhinedes poliitökonoomilisel lahenemisel, eeldab projekt, et töökaitse pole kunagi neutraalne, vaid on ajalooliselt ja sotsiaalselt konstrueeritud kapitali ja tööjõu omavahelises võitluses. Projekt arendab aga sotsioloogilist lähenemist edasi, väites, et analüüsi kese ei peaks olema ainult tootmisprotsessil, vaid võtma arvesse kogukondade ja korporatsioonide perspektiivi ja omavahelisi suhteid ning lisaks poliitökonoomilisele raamistikule tuleks keskenduda igapäevastele praktikatele.

Lähemalt siit.

SustainBaltic - Tarmo Pikner

Projekti „SustainBaltic" eesmärgiks on koostada rannikualadele ruumilise arengu plaanid, mis hõlmaksid kooskõlaliselt looduskeskkonna säilitamise ning inimtegevusega seotud sotsiaalse- ja majanduskeskkonna arendamise vajadusi, samuti sujuvat ning kavandatud ruumikasutust ranniku- ja mereruumi vahel.

Lähemalt siit.

Kultuurilised muutused ja konfliktid: teoreetiline mudel - Rein Raud

Projekti eesmärk on töötada välja kultuurliste muutuste ja konfliktide mudel arendades edasi metoodikat, mille põhimõtted on esitatud mu raamatus "Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture". Globaliseerumisprotsessi käigus on iseenesest positiivsed arengud (demokratiseerumine, dekoloniseerumine, infotehnoloogiline progress jm) põhjustanud informatsiooni ülevoolu, millega seda informatsiooni haldavad institutsioonid ei suuda toime tulla. Teiselt poolt on poliitiliste, majanduslike ja ökoloogiliste probleemide ja nendega kaasnenud ebavõrduse ja ebakindluse levik vallandanud laiad migratsioonilained ja ühtlasi toonud kaasa ksenofoobia ja natsionalismi leviku mitmel poole "esimeses maailmas". Tekkinud situatsiooni ei ole võimalik adekvaatselt analüüsida ainult sotsiaalsete protsesside kontekstis, mistõttu kavatsen selle uurimiseks välja arendada mudeli, mis vaatleks neid ühenduses kultuurivälja sisemise dünaamikaga.

Lähemalt siit.

Varasemad projektid
Kultuuriteooria tippkeskus - Hannes Palang

Projekt ühendab Eesti kõrgetasemelised kultuuriteooria ja empiiriliste kultuuriuuringute rühmad interdistsiplinaarseks keskuseks. Sellesse on koondunud 8 lõimuva temaatikaga uurimisrühma: semiootika, arheoloogia, etnoloogia, folkloristika, nüüdiskultuur, maastiku-uuringud, kultuurikommunikatsiooni uuringud ja religiooniuuringud. Keskuse töö peamisteks ülesanneteks on (a) võrdlevate kultuuriuuringute edendamine ning Eesti kultuuriajaloo unikaalse materjali esitamine interdistsiplinaarsete tõlgendusmudelite kaudu; (b) kultuuri metodoloogilise ja teoreetilise uurimistaseme tõstmine ning selle jätkusuutlikkuse tagamine Eestis; (c) erialasid ühendava kultuurisüsteemide ja –protsesside uurimise metodoloogia loomine.

Projekti juhtpartner on Tartu Ülikool

Lähemalt siit.

Euroopa maastikupärandi jätkusuutlik tulevik: maastiku funktrioonide ja väärtuste mõistmine, korraldus ja kaitse - Hannes Palang

European cultural landscapes are valued as everyday living environment, countryside, heritage, scenery with aesthetic and recreational qualities and unique biodiversity, and as a source of ecosystem services that they provide to society. Cultural landscapes, however, are undergoing rapid and fundamental transformations across Europe, mainly as a result of an on-going polarization of land use, with abandonment and rural exodus on the one hand, and intensification and (peri-) urbanisation on the other. So far, substantial challenges have inhibited the design of effective responses to safeguard cultural landscape values. The proposed HERCULES project strives for the empowerment of public and private actors to protect, manage, and plan for sustainable landscapes of significant cultural, historical, and archaeological value at local, national, and pan-European scales. By applying and developing innovative technologies and tools for assessing and mapping cultural landscapes, the project will (a) synthesise existing knowledge on drivers, patterns, and outcomes of persistence and change in Europe’s cultural landscapes; (b) perform targeted case studies to develop in-depth insights on dynamics and values of cultural landscapes; (c) develop a typology of cultural landscapes and scale-up case study insights using observations and landscape modelling; (d) develop visions for re-coupling social and ecological components in cultural landscapes and translate them into policy and management options; and (e) design and implement a community-based Knowledge Hub for Good Landscape Practice and demonstrate it with land users, agencies, SMEs, and citizen associations. HERCULES comprises European universities, SMEs, NGOs, and a research institute that are leaders in landscape science and practice. The project follows the European Landscape Convention’s call for transdisciplinary research and involves all actors with stakes in cultural landscapes of historical and archaeological value.

Lähemalt siit.

Hargla kihelkonna areheoloogiamälestiste ja ajalooliste looduslike pühapaikade inventeerimine - Marju Kõivupuu

Hargla (võru keeles Harglõ) on Eesti üks väikseimaid ja lõunapoolsemaid ning ajaloolise Võrumaa kõige läänepoolsem kihelkond, mis moodustati Karl XI korraldusel 1694. aastal Koivaliina (läti Gaujiena, saksa Atzele või Adzele), Urvaste ja Karula kihelkonna maadest, põhjuseks kakseelne kogudus ning keerulised loodusolud. Koiva (läti Gauja, saksa Aa) ja Mustjõe kevadine ning sageli ka sügisene üleujutus muutis ühenduse pidamise Koivaliinaga praktiliselt võimatuks.

Lähemalt siit.