Esileht - Ökoloogia keskus - Teadusprojektid - EMP projektid

EMP projektid

__thumb_-2-EMPlogo.jpg

  • Ranniku elupaigad

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) poolt rahastatav projekt "Ranniku (maismaaliste) elupaikade (Loodusdirektiivi I lisa: 1210, 1220, 1230, 1310, 1620, 1640, 2110, 2120, 2130, 2140, 2190 ja 2320) soodsa seisundi kriteeriumite ja seiremetoodika väljatöötamine" kestab 2014. aasta maist 2016. aasta aprillini.

EMP finantseerib väga mitmesuguseid tegevusi Eestis, sealhulgas Keskkonnaministeeriumi kaudu mitmeid keskkonnalaseid projekte. Ökoloogia Instituudi poolt juhitud projekt on keskkonnaprogrammi "Integreeritud mere ja siseveekogude korraldamine" üks allprogrammidest.

Projekti peamiseteks eesmärkideks on:

  • töötada välja kaheteistkümne rannikuelupaiga soodsa seisundi hindamise kriteeriumid
  • töötada välja samade elupaikade seiremetoodika ning viia läbi referentsseire

Lisaks põhieesmärkidele uuendadakse elupaikade ruumiandmebaasi, korraldadkse koolitusi ja luuakse veebi- ning mobiilne rakendus.

Projekti lühiiseloomustus:

Eestis ei ole süstemaatiliselt Loodusdirektiivi I lisa rannikuelupaiku seiratud ning vastav ruumiandmestik tugineb pigem eksperthinnangutele. Erinevatel põhjustel ei ole rannikuelupaikade jaoks, mis on maastikuliselt noored või üsna dünaamilised, välja töötatud soodsa seisundi hindamise kriteeriume. Projekti raames töötatakse välja maastikulist situatsiooni arvestav rannikuelupaikade optimaalne ning kestlik seiremetoodika. Väljatöötatav seiremetoodika hakkab suures osas arvestama nende elupaikade soodsa seisundi kriteeriumite hinnanguid. Projekti käigus kaasatakse huvitatud rannaaladega seotud osapooli (riik, omavalitsused, ettevõtjad, elanikud, maaomanikud ja –haldajad, puhkajad) avalikustamistegevusse, mille tulemusena paraneb keskkonnateadlikkus ning otsustajad saavad kvaliteetse (teadusliku) sisendi planeeringutesse ja arengukavadesse. Projekt panustab pikemas perspektiivis läbi keskkonnateadlikkuse tõusu, elupaikade soodsate pindalade ja soodsa seisundi säilimise kaudu paremasse rannikumere keskkonda ning integreeritud mere- ja rannaalade majandamisse.

Projektijuht ja koordinaator
Reimo Rivis
e-kiri: Reimo.Rivis....at....tlu.ee


Elupaiku tutvustav veeb:
 https://rannikuelupaigad.planet.ee

  • Merekeskonna ökosüsteemipõhine korraldanine

Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2009–2014 programm „Integreeritud sise- ja mereveekogude majandamine" (EMP) poolt rahastatav projekt “Hinnangu andmine merekeskkonna ökosüsteemipõhiseks korraldamiseks Soome lahe merepõhja ja setete näitel”(SedGoF)

Kestvus: 2014. aasta juulist 2016. aasta aprillini.

Projekti juht: Eesti Geoloogiakeskus
Sten Suuroja s.suuroja....at....egk.ee

Partnerid:

  • Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut
  • Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut
  • Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut
  • Norra Geoloogiateenistus.

Eesmärk:
Projekti eesmärgiks on Soome lahe merepõhja ja selle keskkonnaseisundit kirjeldava andmemudeli koostamine, kasutades tänapäevaseid GIS vahendeid, mille põhjal esitatakse ettepanekud seireks ja keskkonnaseisundi muutuste hindamiseks. Konkreetsed alad valitakse välja olemasoleva andmestiku süstematiseerimise järel tehtava analüüsi tulemusel.

Kasu ühiskonnale:
Koostatavad andmekihid suurendavad otsustajate teadlikkust, võimaldades seeläbi Soome lahe merepõhja integreeritud majandamist. Lisaks sellele aitavad projekti käigus antavad teaduslikult põhjendatud hinnangud merekeskkonna seisundile ja seiremeetmete väljatöötamiseks kaasa merepõhja jätkusuutlikule kasutamisele ning seeläbi merepõhja ökosüsteemide hea seisundi saavutamisele või säilimisele. Projektiga pakutakse välja ka võimalikud meetmed EL merestrateegia kohasesse meetmekavasse.
Merestrateegia raamdirektiivis kirjeldatud põhimõtetele vastav hinnang mere- ja sisevee ökosüsteemipõhise korraldamise kohta Soome lahe (Eesti mereala Osmussaare-Hanko jooneni) merepõhja kasutamise ja merepõhjasetete  moodustumise näitel tugineb projekti käigus saadavatele väljunditele (tulemustele, kusjuures kõik koostatavad kaardid on mõõtkavas vähemalt 1:200000).

Projekti tulemusena on loomisel:

    • olemaolevat geoloogilist materjali sisaldav andmebaas;
    • aluspõhja geoloogiline- ja kvaternaari setete kaart koos seletuskirja ning andmekihtidega;
    • merepõhja geomorfoloogiline kaart koos seletuskirja ja andmemudeliga;
    • maavarade kaart ja seletuskiri;
    • raua-mangaani (Fe – Mn) leviku kaart ja seletuskiri;

Projektijuht ja koordinaator
Hannes Tõnisson

  • Ökosüsteemiteenuste määramise metodoloogia

Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2009–2014 programm „Integreeritud sise- ja mereveekogude majandamine" (EMP) poolt rahastatav projekt "Mere ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metodoloogia väljatöötamine" kestab 2014. aasta juulist 2015. aasta detsembrini.

Projekti juht: Peipsi Koostöö Keskus
Aija Kosk,  aija.kosk....at....ctc.ee

Partnerid:

  • Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut
  • Tartu Ülikool
  • Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut
  • Säästva Eesti Instituut
  • Keskkonnaagentuur
  • Norwegian Institute for Nature Research 

Eesmärk:
Projekti üldine eesmärk on aidata kaasa veekogude elurikkuse vähenemise ning ökosüsteemide kahjustamise peatumisele Euroopa Liidus, toetades ökosüsteemide ja nende teenuste säilimist ja taastamist Eestis. 

Eesmärgi täitmiseks:

  • töötatakse välja mere ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metodoloogiad,
  • koostatakse keskkonnaindikaatorite nimekiri ökosüsteemiteenuste seireks,
  • leitakse valitud veekogude ökosüsteemiteenuste väärtused,
  • koostatakse soovitused kaudsete hindamismetoodikate rakendamiseks veekogude ökosüsteemiteenuste väärtuse leidmisel. 

Ökosüsteemi teenused:
Ökosüsteemi teenus on loodusliku või poolloodusliku ökosüsteemi poolt ühiskonnale pakutud kaup ja/või teenus.

Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon on sotsiaal-majanduslik konstruktsioon, mis vaatleb looduslikke ja poollooduslikke ökosüsteeme kui kaupade ja teenuste pakkujaid ühiskonnale. Ökosüsteemiteenusteks nimetataksegi niisuguseid kaupu ja teenuseid, mida ökosüsteem pakub ühiskonnale ja mis rahuldavad inimeste vajadusi otseselt või kaudselt ning toetavad inimkonna elu Maal. Näiteks varustab järve ökosüsteem ühiskonda toiduga (kala, veetaimed jne), reguleerib vee kvaliteeti (puhastab järve sattunud reovett kuni ületatakse järve isepuhastusvõime), pakub liigilist mitmekesisust (veetaimede ja –loomade liigirikkus ja liikide areng) ning rekreatsioonivõimalusi. Ökosüsteemiteenuste kadumine toob kaasa suuri kulutusi alternatiividele (nt heitgaaside süsiniku sidumine, üleujutuste ohjamine ning puhta vee ja õhu tagamine tehniliste vahendite ja tehnoloogiliste võtetega). Ehkki tänapäeval moodustavad kultuur ja tehnoloogia inimese ja keskkonnamuutuste vahele puhvri, on inimkond siiski sõltuv ökosüsteemiteenuste kättesaadavusest.

Täpsem info:
http://www.ctc.ee/kaimasolevad-projektid/ecosystem-services

Projektijuht ja koordinaator
Jaanus Terasmaa

Projekti aruanded

http://www.ctc.ee/kaimasolevad-projektid/ecosystem-services/aruanne