Esileht - Rakvere kolledž

REGI projekti koolitusprogramm sotsiaalvaldkonna spetsialistidele oli edukas

29.03.2017

Taust - tööalasest väljarändest põhjustatud sotsiaalsete probleemide kasv

Kiiresti muutuvas maailmas muutuvad ka peremudelid. Eestis on palju peresid, kus pereisa või -ema töötab Soomes või mõnes teises riigis, pereliikmed aga elavad Eestis. Sellist 21. sajandile iseloomulikku mudelit, kus ühe pere elu- ja töökorraldus on jagunenud mitme maa vahel, nimetatakse hargmaiseks pereks. Kiired muutused on tekitanud probleeme nii inimestele kui ka sotsiaalsüsteemidele nii Soomes kui ka Eestis.

Kui üks või mõlemad vanemad kolivad peres (enamasti töö asjus) teise riiki, on see suur muutus. Et toime tulla ja kohaneda muutusega sellises ulatuses, on vaja tõhusat tugivõrgustikku. On vaja tõsta teadlikkust ja koolitada spetsialiste märkama probleemide tekkimist ja neid lahendama, kui vanem(ad) või kogu pere kolib välismaale.

TLÜ Rakvere kolledž osaleb koos partneritega Kesk-Läänemere programmi projektis „REGI – Reacting to Growing Immigraton –Strengthening social inclusion of Estonian migrant families in Finland and Estonia“, mis keskendub kasvavast tööalasest väljarändest põhjustatud sotsiaalsetele probleemidele ja nende ennetamisele siin ja sealpool Soome lahte. Projekti juhib Turu Ametkõrgkool, partneriteks on TLÜ Rakvere kolledž, Edela-Soome Eest Keskus ja Läänemere piirkonna Tervislike Linnade Liit. Projekt tegevusi toetab Euroopa Regionaalarengu Fondi Kesk-Läänemere Programm 2014-2020. Projekt viiakse ellu 01.09.2015-31.08.2017.



Koolitusprogramm Lääne-Virumaa sotsiaalvaldkonna spetsialistidele

REGI projekti eesmärk on anda oma panus probleemide lahendamisel ja väljakutsete mõistmisel, mis on seotud tööalase rändega. Sotsiaaltöötajaid koolitatakse märkama tööalase rändega seonduvaid väljakutseid, enne kui need kasvavad probleemideks.

Olukorra kaardistamiseks ja sihtgrupini jõudmiseks viisime 2016. a alguses Lääne-Virumaa koolide personali ja maakonna sotsiaalvaldkonna spetsialistide seas läbi arvamusküsitluse, mõistmaks kas ja kuidas perede hargmaisus nende kutsetöös ilmneb. Selgus, et sotsiaaltöötajail on väga suur huvi ja vajadus juriidilise ning õigusliku teabe järele, mis kaasneb tööalase rändega hargmaises peres (toetused, hüvitised, pensionid, lastega seonduvad õiguslikud aspektid jpm). Saadud sisendi toel panime kokku projekti teemaga seonduva koolitusprogrammi, millest oli võimalik osa võtta Lääne-Virumaa sotsiaaltöötajatel, õpetajatel ja teistel valdkonna spetsialistidel (lastekaitsetöötajad jt), kes kasvava tööalasest väljarändest põhjustatud sotsiaalsete probleemide ja nende ennetamisega siin ja sealpool Soome lahte oma igapäevatöös kokku puutuvad. Koolitusprogramm koosnes viiest koolituspäevast (st oli moodulitena) ning viidi läbi Rakveres sügis-talvisel perioodil 2016/17. Iga koolituspäev käsitleb üht kindlat temaatikat.

Koolitusprogrammi läbimine pakkus spetsialistidele hea võimaluse erialaseks enesetäienduseks, omandada uusi teadmisi ja oskusi, ülevaadet erinevate juhtumite lahendamisest nii Eesti kui Soome poolel, vahetada kogemusi Eesti ja Soome professionaalidega ning leida vajalikke kontakte, kuhu pöörduda küsimuste korral. 

Koolituspäevade kokkuvõtteid saate lugeda:
1. mooduli kokkuvõte„Hargmaiste perede lastel tekkivate probleemide varajane märkamine“. 
2. mooduli kokkuvõte: Mida peaks teadma teise riiki tööle asudes?
3. mooduli kokkuvõte: "Spetsialistidele tutvustati Soome haridussüsteemi"
4. mooduli kokkuvõte: "Süsteemne mõtlemine kui vahend perede aitamisel"
5. moodul kokkuvõte: "Elu Soomes - tegelikkus versus ettekujutused"

Kokku täiendas oma teadmisi viie koolituspäeva jooksul 74 valdkonna spetsialisti, kelle seast 25 inimest osales kahes või enamas moodulis. Osalenute seas oli sotsiaalpedagooge, sotsiaalvaldkonna spetsialiste kohalikest omavalitsustest, Töötukassast, Sotsiaalkindlustusametist, Lääne-Virumaa Rajaleidja keskusest, kooli- ja lasteaiaõpetajaid.

 

Osalenute tagasiside oli tunnustav

Koolitusel osalenute tagasiside oli väga positiivne. Pea kõigi spetsialistide igapäevatöös esineb juhtumeid/probleeme, mis haakuvad REGI projekti temaatikaga, st tööalasest väljarändest põhjustatud probleemide ja nende ennetamise ja lahendamise võimalustega. Vastanud hindasid koolitusprogrammi teemade valikut oma eriala ja ameti seisukohalt kõrgelt ja leidsid, et kõik käsitletud teemad olid vajalikud ja huvitavad ning omandatud uusi teadmisi saab edukalt igapäevatöös rakendada ja seeläbi ka hargmaiseid peresid paremini toetada. Tunnustust pälvisid ka kõik koolitajad. 

Eriti oluliseks peeti koolituspäevi, kus võrreldi Eesti ja Soome erinevaid süsteeme: haridust, sotsiaalkindlustust, sotsiaalhoolekannet. „Minu ametikohalt vaadates olid koolitused väga vajalikud, kuna teemad olid asjakohased ja puudutavad igapäeva tööd. Kogetu avardas minu silmaringi, saan õpitut edasi anda oma kolleegidele ning läheneda edaspidi klientidele teadlikumalt, anda nõu ja soovitusi“ tõdes üks osaleja. „Esinejad olid väga professionaalsed ja andsid hea pildi tegelikust elust,“ lisas teine. „Minu jaoks olid olulisemad teadmised erinevuste osas Eesti ja Soome toetuste ja hüvitiste maksmise süsteemis. Saime ka kontakte ja infot, kust probleemide korral abi ja nõu küsida. See on väga oluline, sest piiriüleseid juhtumeid tuleb aina juurde.“  „Eesti ja Soome haridussüsteem erineb oluliselt. Seda on hea teada ja oma kliente ka sellest teavitada. Oli hea, et lektor oli eestlane ja oskas võrrelda kahe riigi koolisüsteeme ning elukorraldust. Kasuks tulid ka ilmekad näited ja inimeste tegelikud kogemused Soome eluga kohanemisel,“  lausus üks spetsialist.

„Hea meel oli näha, et REGI projekti koolitustel on palju osavõtjaid, mis näitab, et neid oli väga vaja,“ tunnustas teine. Oluline on ennetustööks ja lahenduste otsimiseks tähelepanu pöörata probleemide tagamaadele ja nii mõnigi tõdes, et ei osanud varem vaadata hargmaiste perede olukorda sel määral lapse seisukohast.

„Koolitus andis hea ülevaate tegelikust elust Soomes ja elust, mille osas on meedia vahendusel tekkinud hoopis teine ettekujutus. Sain hea ülevaate kahe riigi kultuurilistest erinevustest, seal ettetulevatest võimalikest raskusest, võimalustest, seaduste erinevusest ja riigitoest“ mõtiskles üks osaleja.

Kohalike omavalitsuse töötajate jaoks on selline kogemuste vahetamine väga vajalik ja informatiivne. Osalenud spetsialistid peavad väga oluliseks hargmaiste perede temaatika jätkamist, kuna taoline sotsiaalne probleem puudutab nüüdseks juba väga paljusid.  „Kõik oleneb ka sellest, kuidas meil Eesti asjad edasi arenevad. Kas pered hakkavad Soomest tagasi tulema või jätkub sinna kolimine.“ Oluline on koostöö jätkumine ja kontaktide säilimine Soome poolega, et vajadusel algatada uusi projekte.