Esileht - Rakvere kolledž

REGI projekti tegevused ja tulemused

22.05.2017

TLÜ Rakvere kolledž osales ligi kahe aasta vältel koos partneritega Kesk-Läänemere programmi projektis „REGI – Reacting to Growing Immigration – Strengthening social inclusion of Estonian migrant families in Finland and Estonia“, mis keskendus kasvavast tööalasest väljarändest põhjustatud sotsiaalsetele probleemidele ja nende ennetamisele siin ja sealpool Soome lahte.

__thumb_-2-regi_lop.jpg

Täname kõiki, kes on REGI projektis kaasa löönud! 18. mail TLÜ Rakvere kolledžis toimunud lõpuseminaril võtsime kokku nii siin kui sealpool Soome lahte tehtu.

Projekt REGI suurim Edela-Soomes ja Turus saavutatud tulemus on Eestist pärit sisserändajate ja nendega seotud väljakutsete ning probleemide mõistmine senisest oluliselt laiemal skaalal. Samuti varasemast tihedam koostöö Eesti ja Soome professionaalide vahel.

Projekti alguses Turus läbi viidud küsitlus andis olulise sisendi edaspidisteks tegevusteks, viidates peamiselt info- ja toetusvajadusele. Näiteks vajavad Soomes elavad eestlased rohkem teavet töö- ja puhkeajaga seotud õiguslikes küsimustes, kooli- ja koolitussüsteemist, paremat keeleoskust.

Neist vajadustest lähtuvatelt töötati välja spetsiaalne koolitussari, kuhu kaasati üliõpilased, ametiasutuste esindajad jt. Koos täiskasvanutega oli oluline kaasata ka lapsi. Analüüsitud teadmine viidi ka ametiasutusteni, kelle töötajad olid tänulikud olulise sisendi eest, sest sageli arvatakse, et kultuurilise läheduse tõttu saavad eestlased ise hakkama. Paljudest kitsaskohtadest aga ei olnud asjatundjatel aimugi.

Lisaks eestlastele korraldatud mitmekesistele sündmustele loodi eriline raamat “Vigurivända kaks kodumaad”, mida saab laste puhul kasutada sillana Soome ja Eesti vahel hargnenud pere vahel. Lisaks annab see täiskasvanutele nõu praktilistes ja kultuurilistes küsimustes.

Ka Eestis andis REGI projekt oma panuse eeskätt probleemide lahendamisel ja väljakutsete mõistmisel, mis on seotud tööalase rändega. Koolitasime sotsiaalvaldkonna spetsialiste ja (lasteaia)õpetajaid märkama tööalase rändega seonduvaid väljakutseid, enne kui need kasvavad probleemideks. 2016. a alguses Lääne-Virumaal läbi viidud arvamusküsitlus näitas, et sotsiaaltöötajail on väga suur huvi ja vajadus juriidilise ning õigusliku teabe järele, mis kaasneb tööalase rändega hargmaises peres (toetused, hüvitised, pensionid, lastega seonduvad õiguslikud aspektid jpm).

Saadud sisendi toel panime kokku projekti teemaga seonduva  koolitusprogrammi, mille läbimine pakkus spetsialistidele hea võimaluse erialaseks enesetäienduseks, omandada uusi teadmisi ja oskusi, ülevaadet erinevate juhtumite lahendamisest nii Eesti kui Soome poolel, vahetada kogemusi Eesti ja Soome professionaalidega ning leida vajalikke kontakte, kuhu pöörduda küsimuste korral.

Kokku täiendas oma teadmisi viie koolituspäeva jooksul 74 valdkonna spetsialisti, kelle seast 25 inimest osales kahes või enamas moodulis. Osalenute seas oli sotsiaalpedagooge, sotsiaalvaldkonna spetsialiste kohalikest omavalitsustest, Töötukassast, Sotsiaalkindlustusametist, Lääne-Virumaa Rajaleidja keskusest, kooli- ja lasteaiaõpetajaid.

Kohalike omavalitsuse töötajate jaoks oli selline kogemuste vahetamine väga vajalik ja informatiivne. Osalenud spetsialistid pidasid väga oluliseks hargmaiste perede temaatika jätkamist, kuna taoline sotsiaalne probleem puudutab nüüdseks juba väga paljusid.  „Kõik oleneb ka sellest, kuidas meil Eesti asjad edasi arenevad. Kas pered hakkavad Soomest tagasi tulema või jätkub sinna kolimine.“ Oluline on koostöö jätkumine ja kontaktide säilimine Soome poolega, et vajadusel algatada uusi projekte. 

Rakvere kolledži eestvedamisel viidi läbi hargmaistele peredele suunatud ürituste sari „Armastan sind kaugelt“. Nelja teemaõhtut juhtis TLÜ Rakvere kolledži lektor, psühhoterapeut ja Gordoni perekooli koolitaja Pille Murrik.

„Inimene on sotsiaalne olend ja vajab omasugustega suhtlemist. Hargmaiste perede teemaõhtud andsid võimaluse jagada oma kogemusi ning osa saada teiste omadest. Oluline oli, et sai kodust välja tulla ja lapsed kaasa võtta, lastega tegeleti ja neil oli vahva. Väsitav on ju, et mehe äraolekul puudub võimalus lapsevanema rollist ja vastutusest puhkust saada. Arutasime, kuidas sündisid hargmaisust loovad otsused, millistele raskustele osati ennetavalt mõelda, mis oli ootamatu. See oli eriti oluline neile, kes alles kaaluvad, kas nõustuda mehe töötamisega välismaal. Fookuses oli suhtlemine nii lastega kui mehega ning osalenute tagasiside põhjal võib öelda, et vestlused aitasid teadvustada nii enda kui pereliikmete vajadusi, vähendada tavapäraseid suhtlemisvigu ning õppida tajuma ja mõistma olukordi ka mehe ja laste vaatenurgast. Osalenud tegutsevad teadlikult oma suhte heaks (partneri ärakuulamine, positiivse tagasiside andmine, aja võtmine paarina jms). Rõõmustas, kui avatult ja aktiivselt osalejad vestlustes osalesid“ rääkis Murrik.

Teemaõhtutel osalenute tagasiside oli väga positiivne. „Näen nüüd palju suuremat pilti“ lausus üks. Lisaks soovitakse võimalusel hargmaiste perede teemaõhtute jätkumist Rakvere linna eestvedamisel, et jagada omavahel kogemusi ja leida tuge. 

Vaata galeriid