Esileht - Rakvere kolledž - Hõbeakadeemia - Esinejad 2015/2016 - 6.05.2016 Tunne ja Mari-Ann Kelam

6.05.2016 Tunne ja Mari-Ann Kelam

__thumb_-2-kelam.jpg

TLÜ Rakvere kolledži Hõbeakadeemia loengusarja selle hooaja viimased külalised olid 6. mail Europarlamendi saadik Tunne Kelam ja Mari-Ann Kelam. Tunne Kelam kõneles kuulajaile 9. aprillil saabuva Euroopa päeva eel aktuaalsel teemal - „Mida suudab väike riik Euroopas?“

Tunne Kelami sõnul on Eesti riigi põhiülesanne tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. Samas ei suuda riik üksinda tagada rahvuse säilimist.

Kelam peatus pikemalt ajalool. „Ajalugu on võitluste ja sõdade ajalugu. Peale II Maailmasõja lõppu oli vaja tagada rahu Euroopas. Selleks loodi Euroopa Majandusühendus. Kaks võtmetegurit olid: 
1) piiride avamine, ressursside ja võimaluste ühine kasutamine. Esmajärjekorras käis see süsi ja terase kohta, mida siis jagati riikide vahel mitte ei kasutatud üksteise vastu. 
2) demokraatia (diktatuuri vähendamine) – võimude lahusus, vabad valimised.

Kõik algas 6 riigiga, tänaseks kuulub Euroopa Liitu 28 riiki,“ selgitas ta.

Kui Eesti avaldas soovi saada Euroopa Liidu liikmeks, oli loosung „Eesti huvide eest Euroopas“. Aja jooksul tekkis küsimus, et kus nende huvide eest seista? Olime ühinemisläbirääkimistel saavutanud rohkem, kui taotlesime. Vaenlasi ju ei olnud. Eestist on Euroopa Liidu Parlamendis 6 esindajat, rahvaarvu järgi võiks olla 3. Eesti ja teiste väikeriikide huvid on Euroopa Liidus proportsionaalselt väga hästi tagatud. Euroopas on tänu Euroopa Liidule olnud üle poole sajandi rahuaega. Mure on rohkem Lääne-Balkani riikide pärast. Nad soovivad ühineda Euroopa Liidu ga ja sealse stabiilsuse huvides peab Euroopa Liidu väga targalt tegutsema.

On olnud hirm, et Euroopa Liidu sulatab rahvad kokku. Seda ei saa juhtuda, kuna riikide siseasjadesse ei saa   Euroopa Liidu sekkuda. Euroopa Liidu probleem on hoopis hajusus – on 28 riigi valitsused, kellega Euroopa Liidu peab kõik ühiseid otsuseid kooskõlastama.

Tunne Kelami sõnul algab iga revolutsioon muutusest inimeses endas: „Ükski juht ei suuda üksinda midagi muuta. Riik on ühishuvi, meie kõigi ühine huvi.  Tammsaare ütles, et meil ei saa juttu olla demokraatia kriisist, meil ei olegi veel demokraatiat. Demokraatia on vastutus ja kohustus, mitte lihtsalt vaba elamine. Demokraatia vajab suurt meiepoolset panust“.

„Eesti jaoks on tähtis, et oleksime tuntud, meil oleks hea maine ja usaldus. Olulised on isiklikult tasandil kontaktid. Hapu nägu ja kannataja rolli loomine ei aita. Hakkad teretama, naeratama, küsima teiste murede kohta, elad neile kaasa, mäletad sünnipäevi, hakkad tänama.  See viib edasi!“ võttis külaline oma sõnavõtu kokku.

Mari-Ann Kelam lisas, et igaüks meist saab Eestit aidata, kui jagab teavet Eesti kohta. „Jaga pilte, räägi välismaal olles, kus ja mis on Eesti, suhtle Eestit külastavate välismaalastega. Naerata teistele ja naerata endale!  Hommikut alusta sellega, et naeratad enda peegelpildile ja tuju lähebki heaks!“