Esileht - Rakvere kolledž - Hõbeakadeemia - Esinejad 2016/2017 - 27.01.2017 Marko Pomerants

27.01.2017 Marko Pomerants

Jaanuari Hõbeakadeemia loengus oli kuulajate ees Eesti Vabariigi keskkonnaminister Marko Pomerants. Loengu teemaks olid keskkonnaküsimused läbi vanasõnade. Alustuseks tõdes minister, et valupunktid on igal piirkonnal erinevad. Rakvere kuulajad tõstsid esile raudtee (Rail Baltic), põlevkivi, metsa, fosforiidi, GMO, tuulepargid.

__thumb_-2-marko pomerants.png

Minister tõi välja põhjused, miks on keskkonnakaitset vaja:

-          Vastutustundlik suhtumine keskkonda;

-          Loodusliku mitmekesisuse säilitamine, loodus on rahvuslik rikkus;

-          Hoolivus ja tulevikk suunatus.

Mida külvad, seda lõikad.

-          Keskkonda mõjutavatest teguritest on üks olulisemaid tööstus. Näiteks toiduainete tootmine on üks kolmest peamisest keskkonnaaste põhjustajast. Lisaks pakendid, mis kaasnevad toiduainete pakendamisega. Energiamahukates valdkondades  kuluvad järjest suuremad summad tootmise ökonoomsemaks muutmisele.

-          Inimese enda riskikäitumine. Ülejäänud maailmaga võrreldes on Eesti elanikud  keskkonnasäästliku eluviisiga. Palju räägitud kilekottide kasutamisest võib välja tuua, et Eesti kasutatakse inimese kohta  aastas keskmiselt 40 suurt ja 170 õhukest väikest kilekotti.

Tasa sõuad, kaugele jõuad.

-          Igaüheõigus annab Eestis võimaluse küllaltki vabalt looduses liikuda. RMK on riigimetsadesse rajanud heal tasemel matkarajad ja lõkkeplatsid.

-          Vesi, selle kasutamine ja puhtus. Eestis kasutatakse inimese kohta keskmiselt 80-90 liitrit vett päevas. Kraanist voolav vesi suurendab vee kulutamist. Võrreldes vee kuupmeetri hinda näeme, et 1m3 kraanivett maksab 1,32 eur ja 1m3 Eviani pudelivett maksab 1200 eur.

Lisaks joogiveele tegeletakse ka suplusvee kvaliteedi hindamisega. Eestis on 52 ametlikku supluskohta.

-          Looduskaitseks on rajatud kaitsealad ja rakendatakse ka liigikaitset (nt lendorav).

-          Kalandus.

-          Jäätmete liigiti kogumine on Eestis kohustuslik. Jäätmete käitlemisel on kolm võimalust: ladestamine prügimäel (ca 6% jäätmetest), kontrollitud põletamine, ringlusse võtmine (ca 30%). Eesmärgiks on ringlusse võetavate jäätmete hulga suurendamine. Hea näitena võib tuua Reet Ausi, kes valmistab tekstiilijäätmetest uusi riideid.

-          Välisõhk on piirkonniti erinev, kuid Eesti atmosfääriõhk on üks maailma puhtamaid.

Keskkonnakaitse puhul on ülioluline rahvusvaheline koostöö, sest õhk ja vesi on meil ühised.

Töö kiidab tegijat.

2010. aastal, looduskaitse juubeliaastal, hakati taas tunnustusena märkimisväärse tegevuse eest looduskaitses, välja andma looduskaitsemärki. Märke on kolm – kuldmärk, hõbemärk ja noortemärk. Samuti korraldab ministeerium konkurssi Aasta Keskkonnategu.

Minister Pomerants võttis räägitu kokku Aafrika vanasõnaga „Maailm ei kuulu meile, maa ei kuulu meile. See on meile usaldatud vara, mida me hoiame tulevaste põlvede jaoks.“

Kuulajate poolt esitatud küsimused ja mõtteavaldused keskkonnateemadel näitasid, et loodus ja selle hoidmine ei jäta kedagi ükskõikseks. 

Vaata galeriid