Esileht - TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskus - Toimunud seminarid

Toimunud seminarid

IET avatud seminar: Rahvastiku-uuringute fookused Tallinna ülikoolis

TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuse (IET) avatud seminaride sarja kolmes esimeses seminaris tutvustasid tippkeskusesse kaasatud demograafid, sotsioloogid ja riigiteadlased seniseid uurimissuundi ja peamiseid tulemusi.

Esimeses seminaris andsid Luule Sakkeus ja Allan Puur ülevaate demograafia keskuses viimastel aastatel läbiviidud rahvastiku-uuringute põhifookustest ja tulemustest. Demograafia keskuse teadustöö programmi keskmes on Eesti rahvastiku nüüdisareng, käsitletuna ruumilises ja ajalises võrdlusperspektiivis. Kui üldiselt peetakse rahvastikuprotsesse paljude teiste ühiskonnanähtustega võrreldes suhteliselt inertseteks, mille põhjapanevaks muutumiseks kuluvat aega arvestatakse põlvkondadega, siis viimase veerandsajandi kohta seda kindlasti öelda ei saa. Oleme olnud tunnistajaks ühele kõige dünaamilisemale etapile Eesti nüüdisajastumisele järgnenud rahvastikuloos. Rahvastikuprotsesside teisenemine on moodustanud ühiskonnas asetleidnud pöörde lahutamatu osa ning selle tulemusena on rahvastikupilt põhjalikult muutunud. Rahvastikutaaste üks põhikomponente on sündimus, mille suundumused hoiavad jätkuvalt üleval küsimust nüüdisaegse rahvastikuarengu pikaajalisest kestlikkusest. Demograafid tutvustasid erinevatele analüüsitulemustele tuginedes protsessis asetleidnud pöörde olulisemaid tahke (periood- ja põlvkonnasündimus, sünniajastus ja selle mõju, hoiakud), võrreldes Eestit Euroopa erinevate piirkondadega. Arutati ka sündimusalase poliitika eesmärgiseade, sihtrühmade ning teostuse üle.

Seminar toimus 12. oktoobril 2015

IET avatud seminar: Eluteeuuringud RASI-s

Teisel avatud seminaril tutvustasid Ellu Saar ja Marge Unt TLÜ rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuses (RASI) viimastel aastatel läbiviidud uuringuid ja nende olulisemaid tulemusi. RASI teadustöö keskmes on olnud Eesti hariduse ja tööturuprotsessid ajalises ja rahvusvahelises võrdluses. Üheks uurimisfookuseks on kumulatiivsus haridus- ja tööteel eesmärgiga analüüsida paremuse (halvemuse) akumuleerumise protsesse haridusteel ja töökarjääri kujunemisel neoliberaliseerumise tingimustes ja majanduskriisi kontekstis ning neist tingitud muutusi gruppide vahelises ebavõrdsuses sõltuvalt institutsionaalsest kontekstist. Teiseks fookuseks on olnud läbi aastate nii põlvkondade vaheline kui põlvkondadesisene sotsiaalne mobiilsus, hariduse roll selles ning sotsiaalse mobiilsuse taastootmist mõjutavad mehhanismid. Kolmandaks on RASI-s tegeletud haridusuuringutega, mis keskenduvad põlvkondade vahelisele hariduslikule taastootmisele ning elukestvale õppele. Neljas peamine fookus on tööturule lülitumine ning karjäärivõimalused sõltuvalt haridustasemetest ja erinevates vanusegruppides. Lisaks on mitmed uuringud lähemalt vaadanud ka tööturu ebakindluse mõju muudele sfääridele.

Seminar toimus 30. novembril 2015

IET avatud seminar: Eluteeuuringud riigiteadustes

Kolmas avatud seminar keskendus riigiteaduste lähenemistele heaoluriigile, selle valitsemisele ja elukaarepõhisusele. Anu Toots ja Triin Lauri tutvustasid nii baaskontsepte ja –metodoloogiaid riigiteadustes kui ka esitlesid viimaste uuringute tulemusi heaolupoliitikate valitsemise, koolivaliku- ja perepoliitika ning kodanikuhariduse valdkonnas, aga ka inimeste otsustusmehhanismide ja käitumise kohta erinevates valitsemissituatsioonides.

Seminar toimus 15. detsembril 2015


IET avatud seminar: ränne

IET avatud seminaride sari jätkus 2016. aastal veidi muutunud formaadis. Seminaride eesmärgiks sai aruteluplatvormide loomine interdistsiplinaarsuse mõtestamiseks erinevate sotsiaalteaduste võtmekontseptide põhjal. Selleks kutsutakse seminarile lühiettekandega esinema erinevate distsipliinide esindajaid, kes tutvustavad oma valdkonna teoreetilisi ja metodoloogilisi käsitlusi valitud teemal ning esitavad lühikokkuvõtte uuematest uurimistulemustest. Ettekannetele järgneb avatud diskussioon.
Jaanuarikuu avatud seminar keskendus interdistsiplinaarsuse mõtestamisele läbi rände mõiste. Seminari avanguks said sõna eri distsipliinide esindajad - demograafid, riigiteadlased ja sotsioloogid. Ettekannetele järgnenud diskussioon keskendus erinevate distsipliinide kokkupuudetele, ühisosale aga ka valitsevatele vastuoludele.
Luule Sakkeus Eesti demograafia keskusest rääkis rände rahvastikuarengulisest raamistikust ehk demograafilisest üleminekust, mis on universaalne - mida kõik maad ja rahvastikud läbivad rahvastikutaaste moderniseerumisel, ja mis seisneb kõrge sündimuse ja kõrge suremusega rahvastiku taasterežiimilt üleminekus uut laadi suhetega põlvkondade vaheldumisele madala suremus- ja madala sündimustasemega rahvastiku taasterežiimile. Demograafiline üleminek aga toob omakorda kaasa üleminekud teistes rahvastikuprotsessides, sh rändeülemineku ja mobiilsusrevolutsiooni ehk rahvastiku haridusstruktuuri, rahvastiku majandusstruktuuri põhimõttelise pöördumatu teisenemise. Teiseks tutvustas ettekanne Eesti rändearengut Euroopa kontekstis. Raivo Vetik, Leif Kalev ja Mari-Liis Jakobson ÜTI-st tutvustasid rände mõistet riigiteaduste vaatenurgast tuues näiteid nii varasemate kui käimasolevate empiiriliste uuringute tulemustest. Ellu Saar RASI-st esitles rände teoreetilisi käsitlusi sotsioloogias ja rahvusvahelisi rändeteemalisi uurimisprojekte, mille taotlemisel RASI on olnud üheks koostöö partneriks.

Seminar toimus 18. jaanuaril 2016


IET avatud seminar: Hariduse teoreetilised ja metodoloogilised käsitlused erinevates distsipliinides

Märtsikuu seminaridel keskenduti interdistsiplinaarsuse mõtestamisele läbi hariduse teema. Esimesel seminari tegid ettekande nelja distsipliini esindajad: Ellu Saar (sotsioloogia), Krista Loogma (haridusteadused), Eve Kikas (psühholoogia) ning Anu Toots ja Triin Lauri (riigiteadused), kes tutvustasid, mida ja kuidas hariduse teemal erinevates sotsiaalteaduste suundades uuritakse.

Ellu Saar rääkis haridusuuringutest sotsioloogias, mis keskenduvad sotsiaalsele ebavõrdsusele uurides sotsiaalse päritolu ja koduse keskkonna esmast ja teisest mõju nii haridusele juurdepääsule kui hariduse omandamisele. Empiiriliste uuringute tulemustel esitati ettekandes võrdlusi nii aja periooditi kui riigiti ning selgitati erinevate ressursside ja institutsioonide mõju ebavõrdsusele hariduses. Krista Loogma ettekanne „Uus hariduse ja õppimise teadus“ arutles hariduse ja õppimise kriisist – vastuoludest ideaali ja reaalsuse vahel ning tõstatas küsimuse haridusuuringute teooriate adekvaatsusest kiirelt muutuva haridustegelikkuse mõtestamiseks ning haridussüsteemi komplekssuse ignoreerimisest empiirilistes uuringutes. Anu Toots ja Triin Lauri ettekanne „Riigiteaduslik vaade haridusuuringutele: valitsedes haridus(poliitikat) lokaalsest globaalseni“ peatus esmalt haridusuuringute rollil riigiteadustes, kus nn tühjale väljale – reaalpoliitikas oluline, kuid akadeemilise suunana pikalt eiratud, on astunud võrdlev riigiteaduslik haridusuuringute koolkond, mis uurib millised ajaloolised, institutsionaalsed ja sotsiaalmajanduslikud mustrid seletavad tänaste haridussüsteemide korraldust ja haridustulemusi. Seejärel tutvustasid Anu ja Triin oma viimaste uuringute tulemusi, näidates millised on nii rahvusvaheliste organisatsioonide kui perede suurema rolli tõttu haridusvalitsemises esile tõusvad uued areenid. Eve Kikas tutvustas oma ettekandes „Haridusuuringud psühholoogi vaatenurgast“ milline on info vastuvõtmise ja töötlemise tähtsus õppimisel; kuidas võimete profiilid vastavad erinevat tüüpi ülesannetele; kui oluline on planeerimine, arutlemine ja järeldamine õppimisel ning milline on enesejälgimise/metatunnetuse, uskumuste ja motivatsiooni roll ja olulisus õppimisel. Samuti tõi ettekanne välja huvitavaid tulemusi longituudsetest uuringutest, mis on keskendunud õppimise protsessi uurimisele.
Teisel seminaril toimus ettekannete põhine diskussioon ja erinevaid distsipliine ühendavate võimalike uurimissuundade arutelu ning tulevikuplaanide seadmine ühisteks uuringuteks.

Seminar toimus kahes osas 7. märtsil 2016 ja 21. märtsil 2016


IET avatud seminar: Vananemine – erinevate distsipliinide vaatenurgast

Seminari eesmärgiks oli tutvustada erinevate distsipliinide teoreetilisi käsitlusi ja empiirilisi uuringuid vananemise teemal ning seejärel ühiselt arutleda peamiste erinevuste ja võimalike puutepunktide üle. Seminari juhatas sisse Luule Sakkeus demograafia keskusest, kes andis esmalt teoreetilise ülevaate vananemist mõjutavatest peamistest protsessidest ja seejärel tutvustas uuemaid dünaamilisi vananemismõõdikuid demograafias. Seejärel tegid Marju Medar ja Kersti Kriisk ÜTI sotsiaalkaitse suunalt lühiettekande omastehoolduse teemal, vaadates seda tervishoiuteenuste ja sotsiaalhoolekande kontseptsioonide seisukohalt. Kadri Täht rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskusest tutvustas lühidalt teoreetilisi käsitlusi ja empiirilisi uuringuid vanemaealiste tööturupositsioonist ja hiliskarjääridest ja Lauri Leppik demograafia keskusest rääkis rahvastikuvananemisest poliitikate aspektist, käsitledes sotsiaalkaitsesüsteemide kohandamist puudutava poliitikadebati sõlmküsimusi, praktilisi poliitikameetmeid ja teemakohase poliitikaanalüüsi uurimisfookusi.

Seminar toimus 26. septembril 2016

IET avatud seminar: Heaoluriigi dilemmad ja väljavaated

Seekordne seminar võttis fookusse heaoluriigi aktuaalsed dilemmad ja tuleviku väljavaated. Seminari juhatas sisse Anu Tootsi ja Triin Lauri ettekanne sotsiaalse investeeringu paradigma mustritest Euroopas. Sotsiaalsete investeeringute poliitikate normatiiv on võtmas heaoluriigi kirjanduses dominantset rolli. Segitati selle tekkimise kontseptuaalseid ja empiirilisi tagamaid ning mõõtmisega seotud metodoloogilisi väljakutseid. Lisaks tutvustati enda hiljutist uuringut, mis analüüsib sotsiaalseid investeeringuid soodustavate heaolupoliitikate esile tõusu peamisi mustreid nii Põhja- kui Baltimaades. Erik Terk arutles oma ettekandes selle üle kuidas heaolupoliitikate muutused võiksid seostuda majandusstruktuuri moderniseerimise taotlustega, tutvustades nn jätkusuutliku heaolu ja arengu kontseptsiooni ning nende ultimatiivset rolli tuleviku poliitika kujunduses. Kaire Põder aga heitis mikro(ökonoomilse) vaate heaolule ehk vaagis sotsiaalse õigluse küsimusi läbi indiviidide eelistuste ja piirangute dilemma ning nende sõltuvust institutsioonidest. Ehk teisisõnu, institutsioonidel on pikas vaates võime meie eelistuste ja piirangute tasakaalu muuta, mistõttu seisned nende peamine tähtsus teatud käitumismustrite soodustamises või „kulukamaks“ muutmisel. Zsolt Bugarszki esitlus aga keskendus kogukonna olulisusele tänases heaoluloomes. Kuivõrd „klassikaline“ lähenemine heaolupoliitikatele on muutunud ülejõukäivaks ning ka ühiskond ise on muutunud nn nõrgalt seotuks, siis muutuvad oluliseks seda tüüpi lähenemised, mis rõhutavad kogukonna rolli heaolu pakkumises ning panustavad kogukonna kaasatusele ja võimestamisele.

Seminar toimus 28. novembril 2016.

IET ühendab sotsioloogid, demograafid ja riigiteadlased, et ühiselt algatada ja ellu viia kõrgetasemelisi interdistsiplinaarseid teadusprojekte erinevate põlvkondade ja sotsiaalsete rühmade eluteede kujunemise uurimiseks arvestades institutsionaalset ja sotsiaalset konteksti ning ühiskondade arengu rajasõltuvust. Avatud seminaride sarja eesmärgiks on tutvustada tippkeskusesse kaasatud teadurite seniseid uurimissuundi ning kaasata eluteeuuringute temaatilistesse aruteludesse teadureid teistest distsipliinidest, et leida ühishuve, millele edasises koostöös keskenduda.