Esileht - Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum - Ajalugu

Ajalugu

__thumb_-2-057 F8566-11.jpg

Tänase Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi (EPAM) eelkäija, Tallinna Linna Pedagoogiline Muuseum (TLPM), asutati 18. jaanuaril 1922. aastal Tallinna Algkooliõpetajate Kesk- raamatukogu baasil. Direktoriks määrati Aleksei Janson, kes oli ka algkooliõpetajate raamatukogu üheks asutajaks 1892. aastal.

1918. aastal iseseisvunud Eesti Vabariigis oli rahvuskooli ülesehitamiseks ja selle sisulise töö parandamiseks vaja anda õpetajaskonnale senisest tõhusamat metoodilist ja praktilist abi. Samuti oli noores riigis koolidel suuri probleeme õppevahendite muretsemisega. TLPMi missiooniks algusaastatel oligi toetada Tallinna koolide tööd, laenutades neile õppevahendeid (tabeleid, katseriistu jm). Järgmistel aastatel lisandus muuseumitöötajate entusiastliku tegevuse tulemusena veel ka õppevahendite ja õpilastööde näituste korraldamine, erinevate loengute ja õpilaste töötubade organiseerimine. Valmistama asuti ka õppevahendeid. Tehti loodusvaatlusi ning koostati herbaariume. Tegevust alustas suvine ekskursioonijaam Kadriorus, mis korraldas linnalastele väljasõite loodusesse. TLPM toetas koolikinode rajamise ideed, muuseumi initsiatiivil hakati edastama ka kooliraadio saateid.

TLPM alustas tegevust Estonia puiestee 8 asuvas hoones, praegu Tallinna Keskraamatukogule kuuluvas majas, kuid varsti andis teravalt tunda ruumikitsikus. 1927. aastal kolis muuseum Sakala tn 23 asuvasse hoonesse, kus tema kasutusse anti maja I korrus. Avaramate ruumide saamisega muutus muuseumi tegevus märksa viljakamaks. Sisustati õppeklass-laboratoorium, kus hakati korraldama näidistunde, demonstratsioone, praktikume ja loenguid. Õppevahendite ruumid sisustati ühtlasi õppekabinettideks. Hommikupoolikul ja pärastlõunal anti tunde õppeklassis ja kabinettides, õhtuti töötasid muuseumis õpetajate ainesektsioonid. Raamatukogu juures avati lugemislaud. TLPMi väljapanekuid külastasid õpetajate ja õpilaste ekskursioonid kogu Eestist. Õpilasi huvitas eriti akvaariumide tuba, kuid suurt huvi pakkusid ka lindude ja loomade topised.

1928. aastast alustas tegevust lektoorium, kus arutati ning tutvustati uusi pedagoogilisi töid, demonstreeriti uudseid õppevahendeid, korraldati koosviibimisi ja peeti teaduslikke loenguid. 1934. aastal asutati muuseumi juurde puuvilja- ja juurviljaaed, mis kujunes üheks õppebaasiks Tallinna koolidele. 1930. aastate keskpaigas sai muuseum enda käsutusse ka Sakala tn 23 hoone II korruse. TLPM ei olnud enam koht, kust koolidele üksnes laenutati õppevahendeid, vaid ta oli kujunenud eesrindliku pedagoogilise mõtte keskuseks Eestis. TLPMi eeskujul asutati pedagoogiline muuseum Tartus (1922) ja Pärnus (1937).

1945. aastal reorganiseeriti muuseum Vabariiklikuks Õpetajate Täiendusinstituudiks (VÕT), kelle käsutusse jäi ka osa TLPMi poolt aastatega kogutud materjalidest. Suur osa varadest (kivimid, topised) aga anti üle Loodusmuuseumile, Noorte Naturalistide Jaamale ja koolidele, osa raamatuid keskraamatukogule. Lisaks oli osa kogudest sõjas hävinud või laiali kantud.

VÕTi direktor Endel Pirni algatusel asuti 1960. aastate algul muuseumi taasloomise eesmärgil koguma haridusloolisi dokumente, fotosid, memuaare, antikvaarseid õpikuid ning kooliinventari, mille baasil  taasasutati 1. juunil 1983 Pedagoogikamuuseum. Direktoriks nimetati Endel Pirn (1921–1987). Muuseumile eraldati üks klassiruum (54 m2) Gümnaasiumi tn 4 hoones (praeguse Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi hoone). Mõned aastad hiljem eraldati muuseumile samas hoones veel üks klassiruum ning 1991. aastal täiendavalt ruum Sakala  tn 21 majas.

Aastal 1993 nimetati Pedagoogikamuuseum ümber Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumiks. Samal aastal oli muuseum saanud endale uued ruumid Pronksi tn 3 hoone neljandal korrusel.

1999. aastal kolis EPAM Raadiku tn 8 asuvasse majja. 1999. aastast tegutseb arhiivmuuseum Tallinna Ülikooli koosseisus. Aastatel 2005 - 2010 asus muuseum Narva mnt 29 ruumes, alates 2010. aastast paikneb aga TLÜ Ajaloo Instituudi hoones Rüütli tänaval. 1987. aastast 2006. aasta sügiseni oli muuseumi direktor Ilmar Kopso. Seejärel töötas aasta direktori kohusetäitjana Mare Torm ning 2007. aasta septembrist on direktor Veronika Varik.