Esileht - Haapsalu kolledž - Kuhu edasi?

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased

__thumb_-2-KristjanUlst.jpg

Kristjan Ulst

Fanvestory OÜ kaasasutaja ja tehniline juht, ettevõtja

TLÜ Haapsalu kolledži rakendusinformaatika andis mulle mitmekülgsed baasteadmised erinevatest infotehnoloogia valdkondadest. Sõbralik ning kokkuhoidev kollektiiv inspireeris omandama ning koheselt ka rakendama uusi teadmisi. Juba esimesel aastal alustasin teadmiste praktiseerimist esimeste klientide näol.
Minu õpingute algust kuni tänase päevani iseloomustab kõige paremini USA kaitseministri Donald Rumsfeld-i tsitaat:
"On olemas teada-tuntud teadmised; me teame, et me teame. On olemas teada-tuntud mitteteadmised; me teame, et on mõningaid teadmisi, mida me ei tea. Kuid on ka teadmata mitteteadmised; need, mida me ei tea, et me ei tea."
Õpinguid alustades olin ma arusaamal, et mul on mõningane teadmistepagas omandatavast valdkonnast juba olemas. Teadsin ja tunnetasin oma teadmiseid ja oskuseid. Ülikooli lõpetades olin ma küll palju juurde omandanud, kuid saanud ka arusaama kõigest sellest, mida ma veel ei oska.
Tänaseks, olles omandamas magistrikraadi äriinfotehnoloogia erialal, juhtides kiirelt kasvavat iduettevõtet, võin selgelt väita, et kõige olulisem on endale lahti mõtestada tsitaadi viimane lause.
Minu sõnum tänastele sisseastujatele on see, et olge julged ja pealehakkamist täis, unistage suurelt, ning mis kõige tähtsam, katsuge olla praktilised.


__thumb_-2-MariiRyytli.png

Marii Eliise Rüütli
MARKUS Software projektijuht

Rakendusinformaatika on minu jaoks lahti mõtestatult “arvutiteadus praktiliselt”. Üks peamisi põhjuseid, miks otsustasin Haapsalu kasuks oligi see, et tegemist oli väga praktilise õppekavaga. See tähendas seda, et kogu õpitu tuli kohe praktikasse panna. Olin selleks ajaks aru saanud, et puhtalt teooriast ei piisa mitte ühegi õpingu juures. Uusi omandatud teadmisi saab kinnistada ainult läbi praktika, seejuures kolistades kõik võimalikud ämbrid läbi.

Informaatika õpingute käigus meeldis mulle kõige enam see, et arvuti tegi seda, mida ma tal palusin teha. Kui ta tegi midagi valesti, siis asi polnud selles, et tema ei saanud minust õigesti aru, vaid mina kommunikeerisin end temale valesti. Sama suhtlemise põhimõtet püüan ka igapäevaselt klientidega rakendada. Kui nemad ei mõista minu öeldut, siis asi pole selles, et nad pole piisavalt taibukad ITs, vaid mina olen liiga keerukalt olukorda selgitanud. Inimestega igapäevaselt suheldes tulebki aru saada, et indiviidid on erinevad ning igaühega neist tuleb rääkida nende “keeles”.


__thumb_-2-JannoKriiska.jpg

Janno Kriiska
On-site müügi ja teeninduse allüksuse juht, Telia Eesti AS

Õpingutest Haapsalus on ennekõike meeles personaalsus, mis õppima asunud noorele IT huvilisele osaks sai. Õppegrupid olid just paraja suurusega! Õppejõududel oli aega ning tähelepanu igale tudengile ja samas oli meid piisavalt palju, et erinevad ideed ja vaatenurgad pääseksid esile. Lisaks õppejõudude igakülgsele toele on kolledži tudengite kasutuses suurepärased õpitingimused. Õppisin kolledžis veel ajal, kui nii minul kui ka enamus kursusekaaslastest polnud kodus ei arvutit ega normaalset internetiühendust. Seega oli äärmiselt oluline, et saime koolis kasutada arvutilaboreid ja kogu seadmete parki ka õppetöövälisel ajal. Just need õhtused üheskoos veedetud tunnid ning kodu-, grupi- ja kursusetööde kallal pusimised andsid meile kõigile nii palju juurde. Meeldis ka see, et õppetöö ei jäänud liialt teoreetiliseks – loenguid viisid sageli läbi praktikud ja omal alal tuntud spetsialistid ning ka praktilise töö maht oli küllaltki suur. See andis selgema arusaamise tuleviku töö reaalsest olemusest. Võib öelda, et mulle hakkas Haapsalus suisa sedavõrd meeldima, et kuigi jätkasin peale lõpetamist IT-juhtimise magistriõppega Tallinnas, siis jäin veel aastateks kolledžiga seotuks. Andsin oma panuse õppekava arendusse ning seisin selle eest, et IT-valdkonna õpe oleks Haapsalu Kolledžis nii riiklikult kui ka rahvusvaheliselt akrediteeritud.

Tänaseks töötan Eesti suurimas telekomi ettevõttes ning juhin IT spetsialistide ning tehnikute toimetamist meie klientide juures üle vabariigi. Puutun kokku väga paljude telko ning IT valdkonna inimestega ning tajun üha selgemalt, kuivõrd olulised on teoreetiliste teadmiste kõrval praktilised oskused. Seega julgustan õppima asudes valima rakenduslikke erialasid, mis võimaldavad juba esimese 3 õpinguaastaga spetsialiseeruda ning omandada tööturule sisenemiseks vajalikke oskusi. Samas loob rakenduslik õpe kõik eeldused õpingute jätkamiseks magistriõppes.


Millistel erialadel võib tööd leida?

Tööd leiavad rakendusinformaatika eriala lõpetanud nii programmeerijate ja tarkvaraarendajatena kui ka kujundajate ja disaineritena reklaami- ja disainibüroodes ning tarkvara arendavates firmades. Lisaks võimaldavad õpingute käigus omandatud erialased baasteadmised töötada IT-spetsialistidena väga erinevates ettevõtetes. Üks on kindel: informaatika eriala lõpetanutel on tööturul suur konkurentsieelis!

Õppekava lõpetanu võib tööd leida näiteks järgnevatel ametitel:

  • Tarkvaraarendaja
  • Programmeerija
  • Infosüsteemide arendaja
  • 3D disainer
  • Graafiline disainer
  • Mängude kujundaja
Edasiõppimisvõimalused

Õpinguid on võimalik jätkata kõikidel Eesti ja välisülikoolide poolt pakutavatel magistriõppekavadel, mis annab võimaluse kitsamalt spetsialiseeruda soovitud suunal.