Esileht - Haridusinnovatsiooni keskus - Haridusuuenduse kompetentsikeskuse projekt - Tutvustus

Tutvustus

Olukord Eesti haridussüsteemis

Nii PISA, PIAAC kui ka teised rahvusvahelised haridusvõrdlused osutavad: Eesti kool ja õpetajad on valdavalt nn „teadmiste otseülekande“ traditsiooni kandjad ning konstruktivistlikke õpetamispraktikaid rakendatakse vähe; õpilaste endi õpioskuste ja õpistrateegiate kujundamine pole fookuses. Lühidalt öeldes - mõtestamise, refleksiooni ja kriitilise vaate asemel domineerib ära õppimine. Ka ei paku Eesti kool piisavalt individualiseeritud õpimudeleid, ei arvesta õpilaste erinevusi võimekuses ja õpistiilides. Tulemuseks on tugev keskmine, aga vähe tippe, head teadmised, aga madal koolirõõm. Võrreldes teiste riikidega on oskuste langus pärast hariduse omandamist Eestis kiirem kui mujal.

Miks on projekti vaja?

Kujunenud olukorrast lähtuvalt seadis Eesti elukestva õppe strateegia eesmärgiks muuta Eestis levinud õpikäsitust, toetada kaasava, konstruktivistliku õpikäsituse juurdumist Eesti koolis – selle eesmärgi täitumisse panustab ka haridusuuenduse kompetentsikeskus. Õpikäsituse muutmine tähendab õpetaja-õpilase suhtepildi muutumist ning toetust õpivormide mitmekesisusele - uurimuslik, loov ja mänguline õpe, projektõpe, seiklusõpe, rühmaõpe, õuesõpe, pööratud klassiruum jms. Sihiks on arendada kõrvuti erialateadmistega oluliselt rohkem noorte sotsiaalseid oskusi ja isiksuslikke kvaliteete, panna nad juba õppetöö käigus ise otsustama ja vastutama. Strateegia näeb ette põhimõttelisi muutusi Eesti hariduses ja koolipraktikas, sisuliselt uue koolimudeli kujunemist.

Kuidas?

Projekti eesmärgi saavutamiseks on kavandatud töö neljas tegevussuunas: didaktikaarendus, koolikultuur, kõrgkoolididaktika ja partnerlussuhted. Iga tegevussuund sisaldab analüütilist komponenti (uue teadmuse loomist); arenduskomponenti (teadmuse mõtestamist, praktiliste lahenduste väljapakkumist) ja koolituskomponenti (teadmuse levitamist). Tegevused on ennekõike suunatud järgmistele õpikäsituse elementidele – liikumine koostöise ja kogemusepõhise õppe suunas; projekt- ja rühmapõhise õppe juurdumine; sotsiaalsete oskuste kujundamine.

Kellele?

Projektist saavad kasu:

  • Avatud koolitustel, seminaridel ja võrgustikes osalevad õpetajad ning haridusasutuste juhid; partnerkoolide võrgustikus ning kooliarendusprogrammides osalevate koolide puhul on kasusaajaiks suurem osa kooli personalist;
  • Tallinna ülikooli õppejõud ja üliõpilased, esmajoones õpetajakoolitusega seotud personal ja tudengid;
  • haridusarendajad, sh koolitajate koolitajad, haridusuuenduste eestvedajad;
  • Eesti haridusavalikkus, kuna projekti tulemused tehakse kättesaadavaks kõigile huvilistele.