Esileht - Haridusinnovatsiooni keskus - Haridusuuenduse kompetentsikeskuse projekt - Tegevussuunad

Tegevussuunad

Projekti eesmärgi saavutamiseks on kavandatud töö neljas tegevussuunas: didaktikaarendus, koolikultuur, kõrgkoolididaktika ja partnerlussuhted. Kavandatud tegevuste kõige olulisemaks mõjuks on muutunud õpikäsituse levik Eesti haridusruumis, selle järjest laiem omaksvõtt nii koolijuhtide, õpetajate, õppejõudude kui õppurite poolt. Ühesõnaga – liikumine Eesti elukestva õppe strateegias seatud eesmärkide suunas.  

Didaktikaarendus

Uuenenud õpikäsitusele vastavaid praktikaid on täna maailmas katsetamisel palju, ent oluline on õppimine juba olemasolevast kogemusest. Esimese tegevussuuna raames toimub maailma parimate praktikate koondamine ja analüüsimine koos nende Eesti haridusavalikkusele kättesaadavaks tegemisega. Paralleelselt maailmakogemuse analüüsi ja üldistamisega toimub ka Eesti didaktikaalase kompetentsi arendamine. Tegevuse peamiseks eesmärgiks on õppejõudude, õpetajate ning üliõpilaste koostöös toetada valdkondade üleste metoodikate, õpistrateegiate ning programmide väljatöötamist ning nende õpetajakoolituse õppekavadesse ja õpetajate täiendusõppesse sisseviimist, samuti õppurite individuaalseid eripärasid arvestavate meetodite ja lähenemiste kasutamist.

I tegevuse monitooringu töörühma juht on Mati Heidmets ja didaktikaarenduse töörühma juht Katrin Poom-Valickis.

Koolikultuur

Muutunud õpikäsitus pole ainult uuenenud klassiruumi praktika. Kogu kooli organisatsioonikultuur ja juhtimismudel peab toetama muutusi õpikäsituses. Lähtudes transformatiivse-transaktsioonilise juhtimise mudelist, töötatakse välja koolile sobivad ning muutuva õpikäsituse juurdumist toetavad juhtimismudelid ja kooliarendusele suunatud projektide stsenaariumid. Toetudes maailmapraktikale ning kooli kui organisatsiooni muutumistrendidele, pakutakse ja testitakse Eestile sobivaid koolimudeleid, mis parimal viisil toetavad muutunud õpikäsituse juurdumist.

II tegevuse koolikultuuri töörühma juht on Eve Eisenschmidt.

Kõrgkoolididaktika

Muutused õpikäsituses pole vaid üldhariduskoolide teema, samavõrra puudutab see ka kõrgkoole. Kaasaegse õpikäsituse ideoloogia ja praktika juurutamine kõrgharidusõppesse, ennekõike õpetajakoolitusse, on eeldus, et hakkaksid toimuma muutused ka teistel haridustasemetel. Kolmanda tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse läbi uuenenud õpikäsitusest lähtuvaid kõrgkoolididaktika kursusi, arendatakse välja õppejõudude, koolitajate ja haridusarendajate professionaalse arengu süsteem.

III tegevuse kõrgkoolididaktika töörühma juht on Reili Pae.

Partnerlussuhted

Selleks, et uus teadmine ja praktika jõuaks tegelikku kooliellu, ei piisa ülikooli seinte vahel toimuvast arendustegevusest või tavapärasest koolitamisest. Õpetajate hinnangul on mõjusaimad enesetäiendamise vormid ühiselt õppevara väljatöötamine, teiste koolide külastamine, töögruppides ja uurimisrühmades osalemine, seetõttu on oluline õpetajatele ja koolijuhtidele anda võimalus osaleda professionaalsetes koostöövõrgustikes, kus on võimalik harjutada uute praktikate rakendamist ning vastastikku headest praktikatest õppida. Tegevussuuna raames kujundatakse sisulised koostöösuhted ülikooli ja uuenemisteele asunud koolide vahel, arendatakse välja partnerkoolide ja õppejõudude temaatilised õpigrupid, töötatakse välja vastastikuste vaatluste ja kogemuste jagamise süsteemid ning viiakse läbi tegevusuuringuid ja arendusprojekte. Samuti kujundatakse välja partnerlussuhted haridusuuendusse panustava ettevõtluse ja kolmanda sektoriga.

Partnerlussuhete töörühma juht on Kristi Vinter.