Esileht - Haridusinnovatsiooni keskus - Keskusest - Keskuse ajalugu

Tehnoloogialabori tegemised

tehnotöötuba1(2).jpg

9.mail toimus KIMP festi raames HIK Tehnoloogialabori Martsipani töötuba, kus osalesid Gustav Adolfi Gümnaasiumi 6. klassi õpilased (klassijuhataja Kristiin Sidok). Õpilasi juhendasid käsitöö- ja kodundusõpetaja magistriõppe I kursuse tudengid.


5. mail toimus Tehnoloogialabori arendusprojekti "Protsessipõhise (ideest tooteni) projektõppe õppemeetodid käsitöö, kodunduse ja tehnoloogiaõpetuse tundides" raames TLU tööõpetuse osakonnas käsitöö ja kodunduse ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse tegevõpetajate ja projektirühma seminar. Arendusprojekti tiimi ning eriala üliõpilaste poolt projektõppe läbiviimist toetava näidisprojektide kavanditest koosneva materjali väljatöötamine oli selleks hetkeks jõudnud etappi, kus tegevõpetajatelt küsiti nende eksperthinnangut loodud materjalidele. Eksperthinnangu seminaril osales kuus tehnoloogiavaldkonna õpetajat Tallinna ning Tallinna lähiümbruse koolidest. 

Eelnevalt saadeti tegevõpetajatele loodud tugimaterjal lähemaks tutvumiseks ning oma arvamuse kujundamiseks. Ühisseminaril sai iga õpetaja sõna oma arvamuse, küsimuste ja parandusettepanekute esitamiseks. Tegevõpetajate üldhinnang loodud materjalile oli positiivne. Esmalt seetõttu, et kuigi projektõppele on riikliku õppekava tehnoloogia valdkonna ainekavas iga-aastaselt pühendatud ¼ õppest, siis pole kahjuks seni selle tarbeks õpetajale toetavaid materjale loodud. Sellega on kaasnenud segadus õpetajate hulgas: mis see projektõpe ikkagi on, kuidas seda läbi viia, hinnata jne. Antud küsimustele püüabki loodud tugimaterjal lihtsalt ja konkreetselt vastuseid pakkuda.

Eksperthinnangus toodi loodud materjali tugevustena muuhulgas välja näiteks näidisprojektide inspiratiivsust ja mitmekesisust, kust nii suuremate kui väiksemate koolide õpetajad saavad oma projekte planeerides võtta mõne iva või idee, mida kasutada või edasi arendada. Ühtlasi leidsid eksperdid, et materjal suunab mõtlema mitmele projektõppega seotud küsimusele, millele varasema kogemuse puudumisel ise ehk ei tulekski. Samas tegid õpetajad ka ettepanekuid, mille abil projektirühm antud materjali sisukamaks ja kasutajasõbralikumaks muutis.

Projektõppe läbiviimist toetav tugimaterjal valmib Eduko toel juunikuu alguses ning huvilised saavad sellega tutvuda eDidaktikumi kodulehel.


16-21. märtsil olid tehnoloogialaboril külas Skandinaavia kolleegid ning selle raames toimus mitmeid põnevaid üritusi.

  • 18 märtsil kell toimus tehnoloogialabori ideelabor "Skandinaavialik tööõpetus - kas tänane või eilne päev".
    Ideelaborids tutvustasid töö- ja tehnoloogiaõpetuse magistrantidele ja õppejõududele oma seisukohti ja Rootsi tööõpetuse sisu ja eesmärke Göteborgi ülikooli lektor PhD Peter Hasselskog ja Taani Kopenhaageni ülikooli õppejõud PhD Bent Illum. Külalised tutvustasid tööõpetuslikku disainiprotsessi ideest tooteni ja enda teaduslikke uurimisvaldkondi.
  • 17-21.märts andis PhD Bent Illum tööõpetuse tudengitele kursuse toorpuidutreimisest. Bent Illum on rahvusvaheliselt tuntud puidutreial ja õppejõud. Tudengid õppisid erinevaid puidutreimise tehnikaid ja valmistasid rea tooteid. Toorpuidu treimist tutvustas Bent Illum kui hästi lapsesõbralikku ja motoorikat arendavat puidutööd, mis sobib hästi ka tänapäeva töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundi.
  • 18. märtsil võtsid Eesti, Taani ja Rootsi esindajad osa tööõpetusealasest ümarlauast. Ümarlauas tutvuti üksteise teadustegevusega ja otsiti ühist platvormi teadusalaseks koostööks. Samas peeti oluliseks ka ülikoolide vaheliste kontaktide tugevdamist ja üliõpilasvahetuse käivitamist tööõpetuse valdkonnas Skandinaaviamaade ja Eesti vahel. Lepiti kokku, et alustatakse Erasmus lepingute sõlmimisest.

__thumb_-2-Illum1.JPG

__thumb_-2-illum2.JPG

__thumb_-2-illum3.JPG


8. jaanuaril toimus tehnoloogialabori arendusprojekti "Protsessipõhise (ideest tooteni) projektõppe õppemeetodid käsitöö, kodunduse ja tehnoloogiaõpetuse tundides" raames TLU tööõpetuse osakonnas ühisseminar käsitöö, kodunduse ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse tegevõpetajatele ning antud eriala üliõpilastele

Arendusprojekti tiimi ning üliõpilaste poolt projektõppe läbiviimist toetava näidisprojektide kavanditest koosneva materjali väljatöötamine oli selleks hetkeks jõudnud faasi, kus tegevõpetajate tagasiside, kommentaarid ning nõuanded olid vajalikud ja oodatud. 
Ühisseminaril tutvustati õpetajatele lähemalt loodud tugimaterjali ning kavandatud näidisprojekte. Seejärel viidi läbi arutelu rühmades, kus loodud materjalidele tegevõpetajate põhjalik tagasiside ning kommentaarid küsiti. Arutelude käigus sündis õpetajate ja üliõpilaste vahel töine sünergia. Selle tulemusel said seni teoreetilised ja pigem tagasihoidlikud üliõpilaste loodud näidisprojektide kavandid reaalses elus rakendatavaid, laste- ja noortepäraseid ning julgeid ideid juurde. Nii õpetajad kui üliõpilased jäid saavutatud tulemusega rahule - õpetajad tõid ülikooli ja ainealase arendustegevuse juurde reaalse koolielu kogemused ning üliõpilased said julgustust ja positiivset tagasisidet oma kavandatule. 
Projektõppele on uues tehnoloogia valdkonna ainekavas pühendatud 1/4 õppest, mille raames ainekava sõnastuse järgi "saavad õpilased igal õppeaastal õppegrupist sõltumatult valida kahe üheaegselt toimuva valikteema või ainealase projekti vahel ning igal aastal moodustab projektõppe osa ainest iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilaste eelnevaid teemaga seonduvaid oskusi ega teadmisi".

__thumb_-2-Tehnolabor 1.JPG

__thumb_-2-tehnolabor 2.JPG

__thumb_-2-Tehnolabor 3.JPG