Esileht - Haridusinnovatsiooni keskus - Keskusest - Keskuse ajalugu

Terviselabori tegemised

  • Terviselabori õppejõu Kersti Sireli didaktika-jõupingutused kandsid vilja: TLU korvpallinaiskond tuli Eesti meistriks!

sirel.jpg

naiskond.jpg


  • Magistrandid arendavad koostöös Tervishoiumuuseumiga haridusekspositsiooni.
  • Õppejõud Kersti Sirel  koolitas  korvpallitreenereid ja juhendajad, kellel ei ole kehakultuurialast eriharidust ja kes on läbinud abitreeneri (EKR tase 3) korvpallitreeneri koolituse ja/või omavad abitreeneri kutsekvalifikatsiooni korvpallis. Teemadeks olid korvpalluri individuaalne, grupiline ja võistkondlik tegutsemine ründe- (kiir-, varajane ja positsiooniline rünnak) ja kaitsemängus (mees-mees, maa-ala, segakaitse formatsioonid, pressing). Tutvumine erinevate koolkondade mängufilosoofiaga. Mängude jälgimine ja analüüs.
  • Uuringu Tervisedenduse tulemuslikkus Eesti koolides (TerVe kool) raames koostatakse Tartu Ülikooli partnerina soovitusmaterjale koolidele tervisedenduse tõhustamiseks.
  • Aprillikuus toimus labori arendusprojekti töötuba õpetajatele ja magistrandidele, milles tutvustati uut tervisekäitumise metoodikat, analüüsiti õppematerjali piloteerimise tulemusi, prooviti kohandatud õppematerjali. Ühiselt arendati õpetajatele suunatud uus treeningprogramm.
  • Koostöös  TEL koordinaatori Kristel Tamme ja partner Jyväskylä Ülikooliga arendati eakaaslaste metoodikal põhinevat treeningprogrammi koos õppevahendiga noortele, mida tutvustame uuel õppeaastal.

8. aprillil toimus koolitus „Ujumisest harrastajatele – treenimine ja võistlemine, tehnika ning taktika“,mille viib läbi ujumistreener Andres Olvik. Koolituse korraldavad koostöös Eesti Spordimeditsiini klaster SportEST ja TLÜ Terviseteaduste ja Spordi Instituut. Sisuks olid ujumisstiilide erinevad nüansid, taktikaline ettevalmistus võistlusteks ja paljud teised teemad.


27. veebruaril toimus HIK terviselabori IDEELABOR "Terviskäitumine ja tõenduspõhine ennetus". Didaktikaõppejõud Raini Stamm esitles võrkpallialaseid didaktilisi uuringuid, tutvustades kahte projekti: "Võrkpallurite hüppevõime arendamine" ja "Sidemängijate taktikalised otsused mängus". Korvpallididaktik Kersti Sirel rääkis kõrgharidusega korvpallitreenerite ettevalmistusest Eestis, tutvustas uute kursuste, õpingute ülesehitust, temaatikat ja selgitas erialaliitude suurt rolli  koolituse juurutamises. Viktor Saaron näitlikustas innovaatilist tehnikaõpetamise meetodit arvutiprogrammiga "Silicon Coach". Maie Alas andis ülevaate labori arendusprojekti raames valmivast innovaatilisest metoodilisest õppevahendist terviskäitumise mõjutamiseks. Lisaks Tallinna Ülikooli õppejõududele ja magistrantidele osalesid ideelaboris Tallinna linna võtme-tervisedendajad: Tallinna Haridusameti tervisedendaja Eve Levand ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tervisedenduse peaspetsialist Kadri Hunt. Tervishoiumuuseumi töötajad tulid tutvuma terviselabori tegemistega edasise koostöö planeerimiseks. Ideelaboris osalenud magistrandid otsustasid kokku tulla seminaril muuseumiga koostöö planeerimiseks, lepiti kokku esialgsed teemavaldkonnad. Tudengid avaldasid soovi filmida videoklippe muuseumihariduse edendamiseks. 28. märtsil toimus ideelabori osalise jätkuna metoodika-töötuba, kus osalejad said uue õppevahendi mustandi koolis testimiseks. 


Terviselabor osales Norra finantsmehhanismi 2009-2014 programmi "Rahvatervis" avatud taotlusvooru jaoks TLU projekti arendamise juhtgrupi tegevustes. Valmis projekt, mille juhtgrupi liikmed töötavad koos välisekspertide ja koolitajate koolitusgrupiga välja koolituskursused. Terviselabor töötab välja metoodilised materjalid kursuse "Noorte riskikäitumise ennetamine" jaoks. Töögrupis osalevad mitmed TLÜ instituudid. Kuna koostöö TLU instituutide vahel sujus hästi, arendasime projekti ka teise Norra rahastusprogrammi "Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis" vahendite taotlemiseks. Terviselabor tegeleb selles projektis koolidele suunatud treeningute didaktikaosa ja hindamisega. 


Meie didaktikaõppejõud Viktor Saaron koos Natalja Cherneykoga valmistas ette turnikava Naistepäeva puhul toimunud Eesti Meeste Turnipeo jaoks. Maksimumpunktid žüriilt teenis meie ülikooli meestekava "Turnitudeng". Vaata meeleolukat videofilmi. 


Programmi Eduko toel on valminud mustandversioon „INNOVAATILINE  TERVISKASVATUSE ÕPPEVAHEND“, mille väljundiks on koostöövõrgustiku teke. Kaugemaks suunaks on tervet käitumist võimaldav tõenduspõhine terviseharidus.

Innovatsioon leiab terviskasvatuses aset, kui õpetaja võtab omaks nn. tervendaja rolli ja loobub teadmiste edastaja rollist. Õpetaja mõjutab sellisel juhul kogu õpilase isiksust ja saavutab terviskasvatuse eesmärgi, käitumismõju. Kaasaegne terviskasvatus ei ole teadlikkuse tõstmine, vaid terviseharidus võib pakkuda palju enamat! Noor õpetaja satub enamasti ellujäämistasandile, enamik terviseharijaid aga toimetab vilumustasandil. Strateegiatasand võimaldab juba mõjutada tervisekäitumist, koostoimetasand on aga ideaal, tõeliselt innovaatiline lähenemine, kus õpetaja motivatsioon võimaldab võtta kogu õpilase isiksust mõjutava tervendaja rolli ja tegevuste keskpunktiks on õpilane.

Innovaatiline terviskasvatus toetub koostoimetasandile. Õpetajal endal läheks vähem efektiivsete õpetamisastmete läbimiseks väga palju aega, eriti kui pidada silmas, et tervise mõiste on paljude inimeste peas alles liiga kitsas. Kaasaegne terviskasvatus mõjutab juba alates 1993. aastast tervise füüsilist, intellektuaalset (teadmised-oskused) eetilist, saavutuslikku, emotsionaalset ja sotsiaalset aspekti läbi kriitiliste eluoskuste, hoiakute, riskikäitumiste kaitsefaktorite, lähikeskkonna kujundamise jt. Rahvusvaheline kogemus ütleb, et õpetajal endal on raske integreerida kõike tervisekäitumise mõjutamiseks vajalikku õpetamisprotsessi. Seetõttu tahame pakkuda õpetajale avarat metoodilist raamistikku terviskäitumise mõjutamiseks. Töötoad on planeeritud metoodika levitamiseks!


Koos Tartu Ülikooli, Jyväskylä Ülikooli ja Kristiine LOV-ga on loodud kvaliteeditöögrupp, mis teostas arendusprojekti vajaduste hindamise ja hakkab tulevikus nõustama kõikvõimalikes tervisedenduse ennetuse valdkonna küsimustes, sh. hindamisprotsessi planeerimine.