Esileht - Haridusinnovatsiooni keskus - Meie meedias

Meie meedias

Siit leiad HIK-iga seotud meediakajastused.

Huvitaja. Kunsti õpetamine

15. juuni 2017, Vikerraadio

Millal ja kuidas suunata last kunsti poole ja kuidas ergutada tema kujutlusvõimet? Kuidas toetada lapse kunstilist arengut? Mis roll on kunstiõpetusel laste arengus ja kas joonistamisoskus on kaasasündinud või õpitav? Stuudios on  HIK-i didaktik ja kunstiõpetuse didaktika dotsent Edna Vahter.

Kas liigsest kiitusest võib ka kahju sündida?

13. juuni 2017, Terevisioon

Kompetentsikeskuse projekti didaktikaarenduse suuna didaktikute töörühma juht Katrin Poom-Valickis rääkis Terevisioonis sellest, millisel hetkel on kiitus motiveeriv ja kas ka liigsest kiitusest võib kahju sündida.

Kristi Vinter: nutivaimustuse varjatud ohud lapsele

6. juuni 2017, Postimees

"Nutivahendi soetamisega koos tuleks lapsega kohe kokku leppida reeglid ning järgida neid ka ise. Kehtestage tehnoloogiavaba aeg, milleks võib olla tund pere koosolekuks, ühine nutivaba lõunasöök, nutivaba puhkepäev, nutita perepuhkus või muu tegevus, kus nutivahendid ei haagiks pereliikmeid teineteisest lahti." Niimoodi kirjutab kasvatusteadlane ja kompetentsikeskuse projekti partnerlussuhete suuna juht Kristi Vinter Postimehe arvamusportaalis. 

Centre for Innovation in Education - Experiences of Educational Change in Estonia

Juuni 2017, The Learning Teacher Magazine

HIK-i partnerlussuhete koordinaator Maarja Hallik rääkis ajakirjale HIK-i tegemistest. 

Professor Heidmets: elu ootab meilt rohkem oskust ja võimekust midagi koos teha

25. mai 2017, Delfi

Viimaste aastate kõige olulisem põhimõtteline muutus õppimises ja õpetamises on haridusinnovatsiooni keskuse juhi Mati Heidmetsa sõnul selles, et õppur ise peab tarkuse ja teadmiste loomisel rohkem osalema: lugema, otsima materjale, seda ka väljastpoolt kooli, tegema koostööd. Võimalused selleks praeguses digimaailmas ju järjest laienevad.

Koostöine õpetamine – ajavõit ja paremad tulemused

19. mai 2017, Õpetajate Leht

Muutunud õpikäsituse üks võtmesõnu on koostöö, sealhulgas õpetajate koostöö. Mida see tähendab? Eesti koolis mõeldakse õpetajate koostöö all tavaliselt ainekava ühist väljatöötamist, ühekordse ühisürituse planeerimist ja läbiviimist, ainealaste metoodiliste küsimuste arutamist, materjalide omavahel jagamist jms. Tegelikult on koostöine õpetamine märksa sisukam ühistegevus, kirjutab HIK-i haridusarendaja Pille Slabina

Kui ainetunnid kaovad, mis siis asemele tuleb?

28. aprill 2017, Õpetajate Leht

Raivo Juurak kirjutab projektõppest, milles ka HIK-il oluline roll täita on. 

Õppimise hämaraladel

26. aprill, Haridusblogi

Psühholoogi, Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teaduri Grete Arroga rääkis kurvameelsetest noortest, õppimise ja õpetamise olemusest ning inimese suhestumisest linnakeskkonnaga Ulvar Käärt (ajakiri “Horisont”).

Huvitaja. Eksamiteks valmistumine ja kirjaoskus

20. aprill, 2017, Vikerraadio

Stuudios on meie partnerkoolide võrgustiku juht, eesti kirjanduse ja kirjandusdidaktika lektor Priit Kruus, kellega kõneleme eksamiteks valmistumisest ja üldisest kirjaoskusest.

Kust tuleb koolirõõm, mis paneb õpetaja silma särama?

13. aprill 2017, Õpetajate Leht

Haridusinnovatsiooni keskuse poolt läbi viidud uuringust selgus, mis teeb õpetajad ja õpilased rõõmsaks. Kõige olulisem õpetaja silmasära ennustaja on õpetaja tajutud mõjukus, samuti osalemine uuenduslikus koolimeeskonnas ning õpilasi kaasava õpetamismudeli kasutamine. Seal, kus õpetajad on rõõmsad ja rahul, on ka õppurite koolirõõm suurem, kirjutab HIK-i analüütik Kirsti Rumma

Huvitaja. Noored ja internet

6. aprill 2017, Vikerraadio

Palju räägitakse, et tänapäeva noored on kokku kasvanud nutiseadmetega ja nad on teistsugused, justkui oleks neile kõik uus loomuomane. Kas see ka tegelikult nii on või on see kõigest müüt? Teise teemana arutleme, mis on internetis noorte jaoks head. Saatekülaline on Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi direktor ja kompetentsikeskuse projekti partnerlussuhete töörühma juht Kristi Vinter.

Plekktrumm: Kristi Vinter

3. aprill 2017, Plekktrumm

Palju on arutletud selle üle, kui palju peaks haridust kohandama muutuva maailma ja tema vajadustega. Mida tähendab kasvamine ja missugune koht selles võiks olla koolil? "Plekktrummil" on külas kasvatusteadlane ja haridusuuenduse kompetentsikeskuse projekti partnerlussuhete töörühma juht Kristi Vinter.

UDL on ameeriklaste MÕK, ainult et palju konkreetsem

31. märts 2017, Õpetajate Leht

23. märtsil toimus Tallinnas Noored Kooli ja TLÜ korraldatud konverents „Muutuv õpikäsitus – kuidas see klassiruumis välja näeb?”. Seal oli kesksel kohal just UDL ehk siis teatud mõttes ameeriklaste MÕK. Konverentsi peaesineja James Basham, Kansase ülikooli eripedagoogika dotsent, tutvustas UDL-i peamisi põhimõtteid ja tõi näiteid nende rakendamise kohta. 

Kuidas läheb, õpikäsitus?

24. märts 2017, Õpetajate Leht

Kuidas läheb, õpikäsitus? Vastuse annab haridusinnovatsiooni keskuse juhataja Mati Heidmets: "Suures plaanis tähendab õpikäsituse muutumine liikumist kolmes suunas. Esiteks liikumist nii kooli, õpetaja kui ka õppuri suurema otsustusõiguse ja tegevusvabaduse suunas. Teiseks eemaldumist individualistlikust tegevusmudelist, seda nii õpilane-õpilane, õpetaja-õpilane, õpetaja-õpetaja kui ka õpetaja-koolijuht suhetes. Kolmandaks, liikumist kindlate ja püsivate tarkuste äraõppimisest ja ülesütlemisest õpitu suurema mõtestamise ja ka kriitilise hindamise suunas."

Huvitaja. Kehalise kasvatuse tunnid

23. märts 2017, Vikerraadio

Kehaline kasvatus kui õppeaine ei ole just alati noorte hulgas populaarne. Miks on see nii ja kuidas tund koolis huvitavaks ning arendavaks teha, et sellest ka kasu oleks? Stuudios on Eneli Põld - Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse didaktik. 

Muutuv õpikäsitus tõi kokku mitusada huvilist

23. märts 2017, Õpetajate Leht

Tallinna ülikoolis peetud konverentsil „Muutuv õpikäsitus ‒ kuidas see klassiruumis välja näeb?” osales peaaegu 200 huvilist.

Kasvatusteadlane Kristi Vinter: vaimsete häiretega laste arv on drastiliselt kasvanud

11. märts 2017, Arter

Pärast sotsiaalmeedias leviva mänguga liitumist on üle saja Venemaa noore teinud enesetapu ning see asi võib levida ka Eestisse. Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi juht ja kasvatusteadlane Kristi Vinter, kes on aastaid uurinud, mis toimub laste peas, leiab, et enesetapumängude taga on nii vanemate kui ka õpetajate tegemata töö. Vinteri sõnul on koolikatsed esimesse klassi arutud ning kui internet asendab lapsehoidjat, peavad vanemad suutma selgitada palju varem ja palju rohkem.

Mina, ja õpetaja?!

8. märts 2017, Haridusblogi

"Eesti õpetaja keskmine vanus on 48 aastat. Eesti õpetajatest on alla 30-aastaseid vaid 7%. Paneme kaks ja kaks kokku – ja me kujutame hästi ette, mis kümmekonna aasta pärast saama hakka. Juba kuulemegi, kuidas kaugelt kostab häirekella kuma. See läheneb, läheneb. Nüüd kõmiseb juba päris kõvasti. Aga see pole lihtlabane paanika, mis meid haarab. See on mure eesti õpetajate demograafilise kriisi pärast," kirjutab partnerkoolide võrgustiku juht Priit Kruus

Haapsalus oli esimene minihäkaton

28. veebruar 2017, Lääne Elu

22. veebruaril oli Haapsalu kutsehariduskeskuses Läänemaa esimene minihäkaton (Garage48 formaadist inspireeritud ajurünnak), mille fookuses oli seekord haridus.

Grete Arro ja Kati Aus: laste psühholoogilise abiga piirdudes jäädakse sümptomitega tegelemise juurde. Me peame rääkima õppimisest

16. veebruar 2017, Delfi

"Selle asemel, et püüda kooli teha väliselt ja väliste vahendite mõttes uudseks, oleks suur abi põhjalikest teadmistest selle kohta, mida ikkagi õppimine ja areng endast neurobioloogilisel ja kognitiivsel tasandil kujutab, ning kuidas keskkond õppimise juhtimist toetab ja takistab," kirjutavad HIK-i teadurid Grete Arro ja Kati Aus Delfi arvamusportaalis.

Huvitaja. Noored ja meedia

16. veebruar 2017, Vikerraadio

Seekord on vaatluse all noored ja meedia: kuidas õpetada lapsele meedia näitel, mis on hea ja mis halb, õige või vale; kuidas selgitada lapsele teleris nähtut, millised on meedia mõju ohud ja võimalused? Saatekülaline on Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi direktor ja kompetentsikeskuse projekti partnerlussuhete töörühma juht Kristi Vinter.

Kutsehariduskeskuses saavad ideemaratonil kokku sadakond Läänemaa koolinoort ja õpetajat

16. veebruar 2017, Läänlane

Haapsalu kutsehariduskeskuses toimub 22. veebruaril esimest korda mini-hackathon ehk ideemaraton. Üritusele on oodatud umbes 100 Läänemaa koolinoort ja nende õpetajat. Haapsalus toimuva mini-hackathoni viib läbi Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskus (HIK) koos vabatahtlikega ja kohalike koostööpartneritega

Huvitaja. Kuidas kasvata lapsi sõnakuulelikeks?

9. veebruar 2017, Vikerraadio

Mis on sõnakuulelikkus ja kuidas kasvatada lapsi sõnakuulelikeks? Millised protsessid võivad olla sõnakuuleliku käitumise taga ning kuidas vältida hirmuvalitsust ja arendada isemõtlemist? Stuudios on haridusinnovatsiooni keskuse teadur Kati Aus.

Kristi Vinter: Kuidas teha hea paremaks ehk õppimisest teise nurga alt

31. jaanuar 2017, edasi.org

15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi mõõtva PISA rahvusvahelise uuringu tulemuste valguses, mis viis möödunud aasta lõpus Eesti Euroopa tippu, on hakatud enam rääkima hariduse väärtustamisest Eesti ühiskonnas ning sellest, kui oluline on tublide Eesti õpetajate kõrval head haridust hindavate lapsevanemate roll, kirjutab kompetentsikeskuse projekti partnerlussuhete töörühma juht Kristi Vinter.

Milline ruum soosib õppimist, milline lõõgastumist?

27. jaanuar 2017, Õpetajate Leht

HIK-i teadur Grete Arro kirjutab Õpetajate Lehes õppimise ruumist: "On oluline, et koolid lähtuksid õppekeskkonna kujundamisel õpilase vajadustest ja looksid ruumi, mis arendab, innustab ja toetab õppimist ning õpetamist."

Huvitaja. Lapse areng

12. jaanuar 2017, Vikerraadio

Kuidas areneb terve laps? Milline on lapse õppimisvõime, liikumis- ning puhkamisvajadus? Kui oluline on käeline tegevus, kuidas seda arendada? Millised on ohud ja vead, mida laste ületreenimisel tehakse ning kuidas märgata ja soodustada lapse arengut? Stuudios on Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur ja psühholoog Grete Arro

Mati Heidmets, Eve Eisenschmidt: PISA test kinnitab, aga me ise justkui ei usu – Eesti on haridusriik

6. detsember 2016, Postimees

"Eesti noor põlvkond väärib liikumist tarkade murelike maailmast tarkade särasilmade riiki! See on mastaapne väljakutse, millele tasub õlg alla panna." Nii kirjutavad haridusinnovatsiooni keskuse juhataja Mati Heidmets ning kompetentsikeskuse projekti üks suunajuhte Eve Eisenschmidt Postimehes.

Huvitaja. Õpetajate ja õpilaste heaolu

1. detsember 2016, Vikerraadio

Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadurid viisid õpetajate ja õpilaste seas läbi uuringu, küsides muu hulgas, mis paneb õpetaja silma särama ja kust tuleb õpilaste koolirõõm. Uuringu tulemustest räägib saates haridusinnovatsiooni keskuse didaktikaarenduse suuna juht Mati Heidmets.

Teibi Torm ja Eve Eisenschmidt: mida on viimased kümme aastat hariduses muutnud?

5. oktoober 2016, Postimees

Haridusuuenduse kompetentsikeskuse projekti üks suunajuhte Eve Eisenschmidt leiab Postimehes ilmunud arvamusartiklis muuhulgas, et eri huvigruppide ja õpetajate koostöös jõuame vaikselt haridusmuudatuste murdepunkti.

Priit Kruus: õpetaja väljakutse on teha õpilasele koolis käimine meeldivaks harjumuseks

1. september 2016, Linnaleht

Meie partnerkoolide võrgustiku juht, aastaid emakeeleõpetajana töötanud ja praegu tulevasi õpetajaid koolitav Priit Kruus leiab, et õpetajate palkadest olulisemgi on see, kuidas inimesed ennast õppimise ja õpetamise käigus tunnevad.