Esileht - Tallinna Ülikooli Kirjastus - Sarjad - Acta Universitatis Tallinnensis - Artes

Artes

kirme_n (2).jpg

ISBN 9789-985-58-78-12
Pehme köide
389 lk

Peatükke Eesti muusikakriitikast enne 1944. aastat
Koostanud Maris Kirme
Autorid Maris Kirme, Maret Tomson, Reelike Tükk

14,30 €

Osta e-poest

 „Peatükke Eesti muusikakriitikast enne 1944. aastat“  on esimene siinse muusikakriitika analüütiline käsitlus. Raamatu üldiseks eesmärgiks on selgitada välja enne 1944. aastat kirjutatud eesti muusikakriitika kui institutsiooni peamised parameetrid; selle funktsioneerimise mehhanismid, sõltuvus valitsevast ideoloogiast, mõjutatus maitseotsustustest ja riigivõimust, kriitika ideed ja väärtushoiakud ning nende teisenemine seoses poliitiliste olude muutumisega. Samuti vaadeldakse kriitika poeetikat, arvustajatele omast sõnavara.

Raamat sisaldab Eesti muusikakriitikast neli analüütilist käsitlust, kusjuures kõrvuti eesti lehtedega on vaadeldud ka Tallinna saksakeelse lehe arvustusi. Autorid näitavad, et muusikakriitika ei ole lihtsalt muusikateoste ning nende interpretatsiooni ajakirjanduslik vastukaja, publikut esindav „hääl“, vaid mitmekihiline iseseisev tekst. 

kodres_n.jpg

ISBN 9789-985-58-776-8
Pehme köide
304 lk 

Esitledes iseend. Tallinlane ja tema elamu varauusajal
Krista Kodres

22,90 €

Osta e-poest

Tänast Tallinna vanalinna iseloomustatakse tavaliselt kui keskaegse arhitektuuriga linna. Vaadeldes aga lähemalt võib märgata, et tegelikult pole „gooti“ fassaadidega majad – kunagised ühepereelamud – linnapildis sugugi ülekaalus. Samuti pole täpne levinud arvamus, nagu olnuks keskajale järgnevad paar sajandit toonases Revalis arhitektuuri- ja kunstivaesed. Tegelikult muutusid ka pärast Hansa Liidu hiilgeaega 15. sajandil Tallinna elamud üsna põhjalikult: teravatipuliste viiludega fassaadidele raiuti uusi aknaavasid ja lisati parajasti moodsaid värviküllaseid detaile ning nii mõnigi varakas linlane võttis ette oma maja radikaalsema ümberehituse, kaotades viilu ning pöörates hoone katuse hoopis tänava poole längu. Kõige enam puudutasid 16.-18. sajandil teostatud visuaalsed muutused aga hoonete õuesid ning elamu sisemust: eluruum laienes tubasid tänava ja hoovi poole juurde ehitades ning võttes kasutusele seniseid laokorruseid, kogu elamispind muutus varasemast enam funktsionaalselt piiritletuks, ruumid said valgemaks, mugavamaks, kaunimaks ja rikkalikumalt sisustatuks. Linn oli oma majade kaudu niisiis pidevas muutumises, kuigi selle tänavakude jäi suuresti samaks.

Kas, mis põhjustel ja kuidas toimus Tallinna elamute ümberkujundamine varauusaja esimestel sajanditel, ongi raamatu „Esitledes iseend. Tallinlane ja tema elamu varauusajal“ huvikeskmes. Miks ja kuidas lasid elamute omanikud kaunistada majaseinu raidkivide ja maalingutega ning millal ja kuidas leidis Tallinna tee valevate sammastega antiigijuureline orderiarhitektuur? Kuidas suhestusid omavahel vanad ja uued arhitektuuri- ja kunstivormid ning miks taheti ikka ja jälle oma maja üle- või ümbekaunistada? Mispärast oli vaja muuta ka elamu planeeringut, kuidas see teostus? Mida kogu suur pere, kuhu kuulusid ka majakondsed, neis ruumides tegi? Missugust mööblit ja muid sisustusesemeid muretseti ja miks selle peale raha raisati? Mida maailti ruumide lagedele ja seintele ja miks? Kuidas ja kust tulid teadmised ja surve visuaalsete muutuste teostamiseks?

Uurimuse järeldustepoole olulisemaid tõdemusi on, et jõukas tallinlane, olgu ta siis kaupmees või aadlimees oli „rahvusvaheline mees“, kelle jaoks oma kodu arendamine ja kaunistamine tähendas seisusekohast käitumist, mille juurde kuulus varauusajal ka tähelepanu ja raha kulutamine „välistele asjadele“.

Femi.jpg

ISBN 978-9985-58-753-9 Pehme köide
237 lk

Working with Feminism: Curating and Exhibitions in Eastern Europe
Koostaja-toimetaja Katrin Kivimaa
Autorid: Angela Dimitrakaki, Katrin Kivimaa, Katja Kobolt, Izabela Kowalczyk, Pawel Leszkowicz, Suzana Milevska, Bojana Pejic, Rebeka Põldsam, Mara Traumane, Airi Triisberg, Hedvig Turai.

8 €

Osta e-poest

Artiklikogumik, mille autorite hulka kuuluvad nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas töötavad kunstiteadlased ja kuraatorid, peegeldab kasvavat huvi feministliku kureerimise kui praktika vastu, mida iseloomustab eripärane rahvusülene ajalugu ja poliitika. Enamiku Ida-Euroopa riikide puhul saab feministlikust kuraatoripraktikast ja näitustest hakata rääkima alates 1990. aastatest, mil selle tekke tegid võimalikuks radikaalsed muudatused kunstielus ja -ideoloogias ning mida tingisid postsotsialistliku üleminekuaja muutused ja väljakutsed. Mitu artiklit uuribki seda ajalugu rahvuslike või regionaalsete juhtumiuuringute kaudu. Sama olulist rolli mängivad kogumikus teoreetilisemad käsitlused, mille eesmärgiks on mõtestatada feministliku ja teiste poliitiliselt laetud kuraatoripraktikate (nt queer-kureerimise) praegust olukorda ja tulevikuperspektiive. Lisaks artiklitele on raamatus kaks intervjuud, mis keskenduvad 2009. ja 2010. aastal toimunud suurnäitusele „Gender Check“ Viinis ja Varssavis ning 2011. aastal Tallinna Kunstihoones toimunud esimesele rahvusvahelisele queer-näitusele Eestis.