Esileht - Tallinna Ülikooli Kirjastus - Sarjad - Bibliotheca - Controversiarum

Controversiarum

assmann_n.jpg

ISBN 978-9985-58-834-5
Pehme köide
240 lk
Ilmumisaasta 2017

Moosese eristus ehk Monoteismi hind
Jan Assmann
Raamatu järelsõnaks Marek Tamme intervjuu Jan Assmanniga
Saksa keelest tõlkinud Olavi Teppan

10 €

Osta e-poest

Jan Assmanni 2003. aastal ilmunud raamat “Moosese eristus” käsitleb pööret inimkonna ajaloos, mille järel asuti vastandama ainuõige ainujumala usku kõigile ülejäänutele. Samas toonitab autor, et “Moosese eristuse” tähendus pole mitte niivõrd monoteismi ja polüteismi eristamises, vaid eristuses tõese ja väärusu, õige jumala ja ebajumalate, teadmise ja teadmatuse, usu ja uskmatuse vahel. Või nagu ta ise on öelnud: “Selmet rääkida mono- ja polüteismist, oleks korrektsem viidata välistavale ja mittevälistavale religioonile, või veel parem, teoloogiale.”

Assmann näitab samuti, et “Moosese eristus” ehk monoteistlik pööre märgib pööret ka religioonimeediumis: üleminekut rituaalilt tekstile. Assmann ei unusta samuti monoteismi poliitilist mõõdet, sest üleminek ainujumala kummardamisele tingib senise võimukorralduse ringimängimise. Pole kahtluski, et Assmanni tööd, sh “Moosese eristus” on lubanud väga oluliselt revideerida seniseid arusaamu religiooniajaloost ja mõista kuivõrd oluline muutus oli inimkonna ajaloos judaistlik pööre monoteismi suunas. Assmanni raamat on kirjutatud laiale haritud lugejaskonnale arusaadavas keeles ja pakub kindlasti mõtlemisainest paljudele. Seni on see tekitanud mitmel pool maailmas väga elavat vastukaja, ilmunud on ka mitmeid kogumikke, milles Assmanni monoteismi ajaloo vaadete üle innukalt vaieldakse.

“Moosese eristus ehk Monoteismi hind” (“Die Mosaische Unterscheidung oder Der Preis des Monotheismus”) on järjekorras teine teetähis Assmanni uurimistööde tsüklis, mida alustas 1997. aastal algselt inglise ja aasta hiljem saksa keeles ilmunud monograafia “Moses the Egyptian: The Memory of Egypt in Western Monotheism” (eesti keeles “Egiptlane Mooses. Mälestus Egiptusest Lääne monoteismis”, 2017).Nüüdsest on mõlemad tekstid saadaval ka eesti lugejale.

Jan Assmann (snd 1938) on tänapäeva tuntumaid egüptolooge ja kultuurimälu uurijaid. Ta töötas alates 1976 kuni emeriteerumiseni 2003 Heidelbergi ülikooli egüptoloogia professorina, 2005 valiti ta Konstanzi ülikooli religiooniajaloo ja üldise kultuuriteaduse auprofessoriks. Assmanni väga mahukas looming, mis hõlmab ligemale poolsada monograafiat, pea sama palju toimetatud koguteoseid ja u 500 teadusartiklit, jaguneb laias laastus kolme valdkonna vahel: egüptoloogia, religiooniajalugu ja kultuurimälu uuringud.

anti-oidipus_n.jpg

ISBN 978-9985-58-829-1
Pehme köide
620 lk
Ilmumisaasta: 2017

Anti-Oidipus. Kapitalism ja skisofreenia
Gilles Deleuze, Félix Guattari
Prantsuse keelest tõlkinud Mart Kangur
Toimetanud Margus Ott

16,80 €

Osta e-poest

„Anti-Oidipus“ (1972) on esimene köide prantsuse filosoofide Gilles Deleuze’i ja Félix Guattari mõjukast teosest „Kapitalism ja skisofreenia“. Autorid kritiseerivad siin psühhoanalüüsi, mis käsitab teadvustamatust teatrina ja surub iha perekondlikku raami ja näitavad, et teadvustamatus on pigem tehas, kus toodetakse iha masinlikke voole ja lõikeid. Nad kirjeldavad ühiskonna arenemist primitiivse territoriaalse masina ja barbaarse despootliku masina juurest tsiviliseeritud kapitalistliku masinani, mis kõik voolud dekodeerib ja deterritorialiseerib. 
Prantsuse filosoof Michel Foucault on nimetanud „Anti-Oidipust“ sissejuhatuseks mittefašistlikku ellu.

Gilles Deleuze (1925–1995) oli prantsuse filosoof, kes kirjutas mitmeid olulisi töid nii filmi, arhitektuuri, poliitika kui ka kunsti teemadel. Félix Guattari (1930–1992) oli prantsuse semiootik, filosoof ja psühhoanalüütik, kellelt muu hulgas pärineb ka “ökosoofia” kontseptsioon.

kristeva_n.jpg

ISBN 978-9985-58-827-7 
Pehme köide
278 lk
Ilmumisaasta: 2017 

Võõrad iseendale
Julia Kristeva
Prantsuse keelest tõlkinud Kaia Sisask

12,70 €

Osta e-poest

Prantsuse filosoof, kirjanik ja psühhoanalüütik Julia Kristeva käsitleb oma essees „Võõrad iseendale“ (1988) nüüdismaailmas üha olulisemaks muutuvat küsimust: kuidas suhtuda mujalt tulnutesse, võõrastesse.

Kristeva käsitleb ksenofoobia küsimust nii ajaloolisest kui ka tänapäevasest vaatenurgast: vaatluse all on võõrad antiigis ja keskajal, valgustusajal, Prantsuse revolutsiooni päevil ja nüüdisaja Euroopas (eelkõige Prantsusmaal). Ta võtab vaatluse alla suurkujud, kes on mõtisklenud võõruse üle (nt Rabelais, Montaigne, Erasmus, Montesquieu, Diderot, Kant, Herder, Camus ja Nabokov).

Kristeva käsitlus on kokkuvõttes psühhoanalüütiline ja tugineb Freudi seisukohale „ebaõdusust tekitavast võõristusest“, nentides tervikliku identiteedi võimatust ja indiviidi sisemist mitmetiolekut ning jõudes järeldusele, et võõraviha tuleks kanaliseerida arusaamisesse, et me kõik oleme võõrad ka iseendale.

bauman-raud_n.jpg

ISBN 978-9985-58-823-9
Pehme köide
228 lk
Ilmumisaasta: 2016 

Iseduse praktikad
Zygmunt Bauman ja Rein Raud
Inglise keelest tõlkinud Olavi Teppan 

14,20

Osta e-poest


Kuidas kujuneb inimese arusaam oma kohast maailmas? Kas elame ajas, kus minaloome viisid on põhjalikult muutumas? Annab uus tehnoloogia meile rohkem vabadust või meelitab see meid hoopis vabadustest loobuma? Kuidas kujuneb isedus? Järgib see samu universaalseid kujunemismustreid kõigis inimestes, kultuurides ja vanuserühmades? Või on identiteet siiski sotsiokultuuriline konstruktsioon, mida ei olegi võimalik väljaspool tema ajaloolist konteksti lõpuni mõista? 

See on valik olulisematest küsimustest, millel peatuvad Rein Raud ja Zygmunt Bauman värskes dialoogilises uurimuses "Iseduse praktikad". Mõttevahetus toob lugejani aina uusi seoseid, mis ületavad ajalisi, ruumilisi ja erinevate mõttesüsteemide vahelisi piire. Usk dialoogi võimalikkusse ja möödapääsmatusse on ka raamatut läbivaks sõnumiks.

"Iseduse praktikad" on hea ja ladus sissejuhatus identiteediuuringutesse, pakkudes harivat lugemist kõigile, kel teema vastu huvi.

Rein Raud (snd 1961) on Tallinna Ülikooli vanemteadur. Tema peamisteks uurimissuundadeks on ühiskonnateadused ja kultuur, sügavuti tegeleb ta Aasia kultuuri- ja ideedelooga.

Zygmunt Bauman (snd 1925) on sotsioloog ja Leedsi ülikooli emeriitprofessor. Tema peamiseks huvivaldkonnaks on kaasaegne kultuur ja selle toimemehhanismid. Baumani uurimused ületavad elegantselt valdkondadevahelisi piire. 

gros_n.jpg

ISBN 978-9985-58-820-8 
Pehme köide
231 lk

Kõndimise filosoofia
Frédéric Gros
Prantsuse keelest tõlkinud Mari Tarendi

Läbi müüdud

“Kõndimise filosoofia” (2009) on Frédéric Gros` (s. 1965) tuntuim teos, milles autor mõtiskleb muuhulgas erinevate kõndimisviiside – palverändlus, matkamine ja uitamine – üle, vaagib kuulsate kirjameeste kõndimisharjumusi ning rõhutab, et kõndimine ei ole sport.

""Kõndimise filoosoofiat" ei saa rahulikult lõpuni lugeda. Tekib tahtmine kõndida. Väike tiir toas, siis õues, seejärel juba tänavale ja edasi, kuhu jalad viivad," on raamatut iseloomustanud tõlkija ja luuletaja Hasso Krull.

Frédéric Gros (s. 1965) on prantsuse filosoof, Pariisi Poliitikauuringute Instituudi professor, kes on spetsialiseerunud kaasaegsele prantsuse filosoofiale, iseäranis Michel Foucault’ vaimsele pärandile. Gros’ põhiliste uurimisteemade hulka kuuluvad psühhiaatria ajalugu, karistusfilosoofia ning sõja ja kuuletumise/mittekuuletumise problemaatika.

burkert_n.jpg

ISBN 978-9985-58-818-5 
Pehme köide
272 lk

Kreeklased ja Idamaad. Homerosest maagideni
Walter Burkert
Saksa keelest tõlkinud Jaan Lahe
Järelsõna Mait Kõiv

15,20 €

Osta e-poest

Teoses “Kreeklased ja Idamaad” arutletakse Vana-Kreeka kultuuriliste kontaktide üle muistse Mesopotaamia, Egiptuse, Pärsia jt tsivilisatsioonidega, ilma mille mõjudeta poleks Vana-Kreeka kunagi tõusnud oma arhetüüpset kuulsust väärivale kõrgusele. Autor illustreerib kreeklaste ja idamaade kontakte rohkete värvikate näidetega ja muudab oma raamatu lugemise tõeliseks avastusretkeks õhtumaise tsivilisatsiooni algete juurde.

Professor Walter Burkert (1931–2015) on maailma üks tuntumaid ja tunnustatumaid klassikalisi filolooge, kes on kirjutanud erinevates keeltes arvukaid raamatuid ja artikleid antiikkultuurist ja -religioonist. Tänu temale on ka laiema publiku hulka jõudnud arusaam, et ei ole võimalik rääkida eraldi klassikalisest Kreekast ja Idamaadest, vaid need piirkonnad arenesid koos tuhandeid aastaid kestnud kultuurivahetuse käigus. „Kreeklased ja Idamaad“ on esimene eesti keelde tõlgitud Walter Burkerti teos.

võgotski_n.jpg

ISBN 978-9985-58-816-1
Pehme köide
176 lk

Laste loovus ja kujutlusvõime. Mäng ja selle osa lapse psüühilises arengus
Lev Võgotski
Vene keelest tõlkinud Enn Siimer
Järelsõna Kirill Maslov

Läbi müüdud

20. sajandi ühe väljapaistvama psühholoogi Lev Võgotski (1986–1934) tööde vastu on tänapäeval taas huvi tekkinud. Vaid 38-aastaselt tuberkuloosi surnud teadlase tegevus eeskätt arengupsühholoogias, aga ka esteetikas ning defektoloogias on pälvinud laialdast teaduslikku vastukaja. Teda on nimetatud ka psühholoogia Mozartiks. Võgotski laiendas oluliselt ettekujutust lapse vaimse arengu psühholoogiast, hakates bioloogiliste tegurite kõrval tähtsust omistama ka sotsiaalkultuurilistele faktoritele.

L. Võgotski (1986–1934) töö „Laste loovus ja kujutlusvõime. Mäng ja selle osa lapse psüühilises arengus“ kujutab endast nii teoreetilist kui ka praktilist käsitlust laste loovuse ja mängu olemusest ning selle arendamise võimalustest laste erinevatel arenguperioodidel. Teos on mõeldud nii lastega tegelevatele pedagoogidele kui ka käsitletavatest probleemidest huvitatud lastevanematele.

vägi_n.jpg

ISBN 978-9985-58-808-6
Pehme köide
470 lk

Vägi. Väekirjad I
Margus Ott

Läbi müüdud

Margus Oti teos "Vägi" on algupärane filosoofiline maailmatõlgendus, mis sõlmib kokku erinevaid mõttetraditsioone ja teadusharusid ning annab uusi vahendeid, milles saame oma emakeeles olemise ja maailma üle mõtiskleda. Keskseks mõisteks Oti filosoofias saabki vägi

Raamatus esitatakse teatav ontoloogia ehk muundumisõpetus. Selle järgi käsitletakse üleüldist evolutsiooni ning esmajoones seda, kuidas tekivad keerukamad olemisvormid, sh inimene ehk keelevahekord. Viimasel peatutakse pikemalt ning puudutatakse seda olemisvormi ühiskondlikust ja individuaalsest perspektiivist: kuidas hoida ja kasvatada ühiselulist ja isiklikku väge. Teoses uuritakse niisiis väe avaldusi looduses, ühiskonnas ja indiviidis.

Margus Ott kaitses doktorikraadi filosoofia erialal Tallinna Ülikoolis, Eesti Humanitaarinstituudis 2014. aastal. Ta on erinevates ülikoolides andnud romanistika, filosoofia ja sinoloogia eriala loenguid. On vahendanud eesti keelde lääne mõtlejaid: Deleuze (nt „Erinevus ja kordus“), Spinoza („Eetika“), Bergson (nt „Aine ja mälu“) ja Jullien („Tõhususe traktaat“) ning käsikirjaliselt ka katkendeid erinevate ajastute Hiina filosoofidelt.

lyotard_n (2).jpgISBN 978-9985-58-788-1
Pehme köide
148 lk

Postmodernsusest lastele
Jean-François Lyotard
Prantsuse keelest tõlkinud Mirjam Lepikult
Saatesõna Rein Raud 

12,90 €

Osta e-poest

Prantsuse filosoof ja kirjanduskriitik Jean-François Lyotard (1924–1998) on lääne 20. sajandi üks tähtsamaid mõtlejaid. Ta on andnud olulise panuse tänapäeva keelefilosoofiasse, esteetikasse ja sotsiaalteadustesse. Lyotard oli esimene, kes tõi mõiste „postmodernism“ filosoofilisse diskussiooni, samuti pärineb temalt teooria „suurtest narratiividest“. Tema tuntuim teos on 1979. aastal ilmunud "Postmodernne olukord".

Lyotard’i „Postmodernsusest lastele. Kirju aastaist 1982–1985“ (esmatrükk 1986) koosnebki autori ajavahemikus 1982–1985 reaalsetest kirjutatud kirjadest. Adressaatideks on noored filosoofid, sealhulgas ka mõnede autori kolleegide lapsed. Raamatu keskmeks on kriitiline, kuid liigset keerulisust vältiv analüüs modernsusest, mille alguseks peab autor 18. sajandi lõppu. Tema hinnangul on viinud modernsus, mille peamiseks ideeks on olnud inimkonna emantsipatsioon, paradoksaalsel moel ratsionalismi kaudu totalitarismini. Niisiis pühendub raamat postmodernsuse selgitamise kõrval suuresti ka modernsuse dekonstrueerimisele.

Teos käsitleb ka aktuaalseid pedagoogilisi küsimusi, nagu filosoofia õpetamine ja selle funktsioon.

Kirjavahetus on suurepärane ja kompaktne sissejuhatus Lyotard’i filosoofiasse, ühtlasti esimene Lyotard’i teose tõlge eesti keelde.

ginzburg_n.jpg

ISBN 978-9985-58-784-3
Pehme köide
197 lk

Ükski saar pole saar: Neli pilguheitu inglise kirjandusele globaalsest vaatenurgast
Carlo Ginzburg
Inglise keelest tõlkinud Aet Varik
Intervjuu autoriga Marek Tamm

12 €

Osta e-poest

Carlo Ginzburgi „Ükski saar pole saar” pakub neli erudeeritud, säravat ja sügavalt isikupärast sissevaadet inglise kirjanduslukku. Autorile iseomasel moel on ta välja valinud tekstid, mis teda inspireerivad, et seejärel kaevuda nende tekstide ajaloolisse konteksti ja dialoogi teiste tekstidega ning kokkuvõttes pakkuda välja „saareülene vaade inglise kirjandusele”, nagu ta ise oma lähenemist iseloomustab.

Carlo Ginzburg (snd. 1939) on itaalia ajaloolane, üks tuntumaid ja mõjukamaid tänapäeval, kelle loomingu põhiosa on pühendatud nõiauskumuste uurimisele varauusaegses Euroopas. Selle kõrval on tema sulest ilmunud ka tähelepanuväärseid käsitlusi kunstiajaloost, kirjandusest, poliitikast ja ajalooteoreetilistes küsimustes.

Carlo Ginzburg õpetas pikka aega Bologna Ülikoolis ja California Ülikoolis Los Angeleses, viimases on ta praegu emeriitprofessor.

Raamatule on lisatud kultuuriajaloolase Marek Tamme intervjuu autoriga.

__thumb_-2-latour_n.jpg

ISBN 9789-985-58-777-5
Pehme köide
280 lk 

Me pole kunagi olnud modernsed
Bruno Latour
Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar
Järelsõna Silver Rattasepp 

11,40 €

Osta e-poest

Bruno Latouri "Me pole kunagi olnud modernsed" näitab meile, et meie, modernsuses kasvanud ratsionaalsete inimeste maailmapilk pole mitte ainumõeldav ega isegi mitte täpseim kõigist, vaid oluliselt kallutatud teatavate meelevaldsete kultuuriliste otsuste tõttu, mis meile tunduvad justkui loomulikud. Aga tegelikult ei ole. Maailm, mida Latour meid selle asemel märkama kutsub, on midagi hoopis muud: võrgustike, hübriidide ja üksteisessesulavuste toimiv kogum, mis on korraga kohalik ja globaalne, looduslik ja inimlik - selline, nagu ta on, mitte selline, nagu ta näib.

Pariisi Poliitikauuringute Instituudi professor Bruno Latour (s. 1947) on tänapäeva filosoofilise mõtlemise kõige tundmatum superstaar. Ta on ülimalt mõjukas, laialdaselt tsiteeritud ja viidatud autor, teaduse- ja tehnikauuringute peamisi eestvedajaid, et mitte öelda alusepanijaid, kelle huvialad ulatuvad laboritöö antropoloogilistest uuringutest kunsti, religiooni, seadusandluse ning teinekord isegi raudteesüsteemide ja muu säärase valda, kõik pandud originaalsesse ja ainulaadsesse filosoofilisse raami. 

debord_n.jpg

ISBN 9789-985-58-765-2
Pehme köide
187 lk 

Vaatemänguühiskond
Guy Debord
Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar

9,90 €

Osta e-poest

Guy Ernest Debord (1931–1994) oli prantsuse marksistlik filosoof, filmirežissöör ja üks 20. sajandi teise poole avangardkunsti peaideolooge. Oma leppimatuses igasuguse vaimse, sotsiaalse või kunstilise etableerumise suhtes on ta tänapäevani suureks autoriteediks paljudele kultuuriteoreetikutele ja -praktikutele.
Peateoses „Vaatemänguühiskond” (1967) esitab Debord teeside vormis poeetilis-loosungliku käsitluse vaatemängust kui moodsa ühiskonna eneseküllasest kontrollimehhanismist, tehes seda kriitilises dialoogis varasema marksistliku traditsiooniga.
Debord’i nägemuse päevakajalisust 21. sajandi algul kinnitab paljude kriitikute hinnang, et oma täielikus hiilguses ja viletsuses on vaatemänguühiskond tõeks saamas alles nüüd, uue meedia plahvatuslikust arengust kantud hiliskapitalistlikus kultuurilises tegelikkuses.

panofsky_n.jpg

ISBN 978-9985-58-760-7
Pehme köide
188 lk

Gooti arhitektuur ja skolastika
Erwin Panofsky
Pierre Bourdieu saatesõnaga
Inglise keelest tõlkinud Ene-Reet Soovik, prantsuse keelest tõlkinud Kaia Sisask
Toimetanud ja kommenteerinud Anneli Randla

10,90 €

Osta e-poest 

Erwin Panofsky (1892–1968) on üks 20. sajandi nimekamaid kunstiajaloolasi, ikonoloogilise meetodi rajaja ja viljeleja. Tema kasutatud meetodid, mille tuumaks on kunstiteoste tähenduse seostamine ajastu maailmavaatega, on vaatamata diskursusemuutustele kunstiajaloolaste seas jätkuvalt populaarsed.

“Gooti arhitektuur ja skolastika” (1951) on üks Panofsky poleemilisemaid töid, milles ta ühendab kõrgkeskaja filosoofiast tuletatud mõtteviisi arhitektuursete vormide arenguga. Omas ajas innovaatilise lähenemise tõttu kuulub see teos kunstiajaloo historiograafia tüvitekstide hulka. „„Gooti arhitektuur ja skolastika“ on ikonoloogia rakendamise näidistekst: gooti ehituskunstis avaldus autori arvates keskaegse skolastika süsteem. Vaatamata sellele, et Panofskyt on suhteliselt lihtne tänapäeva perspektiivist kritiseerida, pole ikonoloogia oma aktuaalsust minetanud. Seetõttu kuulub Panofsky õpetatud kunstiteoste lähilugemine kindlasti ka täna iga uurija metodoloogilisse “tööriistakotti”,“ on raamatu kohta märkinud Eesti Kunstiakadeemia professor Krista Kodres.

Eestikeelsele väljaandele on lisatud Pierre Bourdieu põhjalik järelsõna, raamatu on toimetanud ja kommentaaridega varustanud Anneli Randla.

pistrik_n2.jpg

ISBN 978-9985-58-755-3 Pehme köide
288 lk

Pistriku talvekarje: esseed Joseph Brodsky poeetikast ja surmast
Mihhail Lotman 
Luuletused vene keelest tõlkinud Mihhail Lotman ja Maria-Kristiina Lotman

10,50 €

Osta e-poest

Luuletaja, esseist, draamakirjanik Joseph Brodsky (Jossif Aleksandrovitš Brodski, 1940–1996) jättis sügava jälje nii vene- kui ka inglisekeelsesse kirjandus ja kultuurimaailma. Ta osales intensiivselt Ameerika ja eriti New Yorgi intellektuaalses elus ning suutis Susan Sontagi sõnaul seda oluliselt muuta. Brodsky luulemaailma iseloomustab erakordne pinge ühelt poolt Erose ja Thanatose ning teiselt poolt Kleio ja Urania, st ruumi ja aja vahel. Kõik asjad, sündmused ja kujundid Brodsky luules asuvad selles jõuväljas. Raamatus on käsitletud erinevates žanrites ja eri vaatenurkadest Brodsky poeetika tähtsamaid külgi. Esmatrükiga võrreldes on teos kolmandiku võrra mahukam. Põhjalikumalt on käsitletud mere ja eriti taeva teemat, samuti on lisatud essee Brodsky armastusloost ja tema armastusluulest.

willi0cd7146101af77e2f00314f13e7b7973.jpg

ISBN 978-9985-58-752-2 Pehme köide
152 lk

Moraal
Bernard Williams
Inglise keelest tõlkinud Tiiu Hallap

10 €

Osta e-poest

Inglast Bernard Williamsit (1929-2003) peetakse 20. sajandi teise poole üheks juhtivaks moraalifilosoofiks, sageli nimetatakse teda selle „antiteoreetilise“ liini esindajaks. Williamsi esimene raamat „Moraal” („Morality” 1972) ongi hea sissejuhatus nii autori enda mõtlemisse kui ka mitmete moraalifilosoofia probleemide juurde üldisemalt.

Oma ilmumisajal oli „Moraal“ suunatud angloameerika moraalifilosoofia tolle hetke peavoolu vastu, mis nägi eetikat peaaegu ainult metaeetika ja semantikana. Usuti, et filosoofi ülesanne on analüüsida üksnes moraali keelt, mitte “moraliseerida” ega isegi moraalinorme puhastada või aksiomatiseerida. Kuigi hilisemad aastakümned on olnud tunnistajaks praktilise või rakendusliku eetika taassünnile, kehtib ka praegusaja moraalifilosoofia kohta Williamsi üks kriitilisi põhiteese: teooriad on oma olemuselt skemaatilised ning kipuvad silmist kaotama elurealiteetide sügavust ja detaile. Williamsi "Moraal" on tänaseni laialt tsiteeritud teos.

Levina9da8a46c50abf54149516851f3a9cdb.jpg

ISBN 978-9985-58-746-1 Pehme köide
368 lk

Teisiti kui olla ehk teispool olemust
Emmanuel Levinas
Prantsuse keelest tõlkinud Kaia Sisask

10 €

Osta e-poest

„Teisiti kui olla ehk teispool olemust“ (Autrement qu'être ou au-delà de l'essence) on teos, mida peetakse prantsuse mõtleja Emmanuel Levinasi (1906-1995) üheks põhiteoseks „Totaalsuse ja lõpmatu“ (Totalité et infini) kõrval. Autor arendab siin edasi ning mitmel pool korrigeerib oma „Totaalsuses ja lõpmatus“ avaldatud seisukohti, tõenäoliselt mõjutatuna ka viljakast dialoogist Jacques Derridaga. Raamatus "Teisiti kui olla ehk teispool olemust" püüab Levinas tõlkida eetikat filosoofia keelde, olles samas teadlik selle ülesande võimatusest. Eetiline käsk pärineb teiselt poolt olemist ja olemust, teiselt poolt igasuguseid totaalsusi ja seega ka teiselt poolt keelt. Sellegi poolest on võimalik kuulda olemises ja keeles selle käsu kaja, mis pühendab mu teisele inimesele ja mida on võimalik ignoreerida vaid süümepiinade hinnaga. Selline filosoofia pole Levinasi sõnul mitte tarkuse armastus, vaid armastuse tarkus - õigluse teenistuses.

Strukt.jpg

ISBN 978-9985-58-745-4 Pehme köide
256 lk

Struktuur ja vabadus 1: Semiootika vaatevinklist. 1.1. Tartu–Moskva koolkond
Mihhail Lotman

11 €

Osta e-poest
Osta e-raamatuna

„Tartu–Moskva koolkond“ on esimene köide semiootik Mihhail Lotmani valikteostest, mis on koondatud pealkirja alla „Struktuur ja vabadus“. Esimene köide sisaldab autori uurimusi semiootika alustest ja Tartu koolkonna tähtsamate mõistete ülevaadet. Sissejuhatuses vastab Lotman muuhulgas küsimusele, mis on semiootika. Samas aga on raamatus palju autori originaalseid tulemusi ja mõisteid, nagu nt semiootilise süsteemi väli, semiootiline reduktsioon jt. Raamat on mõeldud kõigile huvilistele ega vaja spetsiaalset ettevalmistust.

igavudc615e39a44603c686f37f1e9c108365.jpg

ISBN 978-9985-58-739-3 Pehme köide
248 lk

Igavuse filosoofia
Lars F. H. Svendsen
Norra keelest tõlkinud Jaan Pärnamäe

Läbi müüdud

Norra filosoofi, Bergeni Ülikooli professori Lars F. H. Svendseni (s. 1970) teos „Igavuse filosoofia“ lahkab kaasaegse Lääne ühiskonna üht levinud vaimset seisundit, igavust – selle loomust, kust see alguse saab, kuidas ja miks see meid vaevab ning miks inimesed igavust ületada ei saa. Lars F. H. Svendsen kasutab oma analüüsis nii filosoofiat, kirjandust, psühholoogiat, teoloogiat ja popkultuuri. Raamat jaguneb neljaks. Esimeses osas kirjeldab autor igavuse üldiseid aspekte, teises esitatakse igavuse ajalugu, kolmanda keskmes on Martin Heideggeri igavuse-teemalised fenomenoloogilised uurimused ja neljas käsitleb, kuidas igavusega suhestuda või sellega hakkama saada.

auge_3264ad029605d89da25ba3b3d1838878.jpg

ISBN 978-9985-58-736-2 Pehme köide
140 lk

Kohad ja mittekohad. Sissejuhatus ülimodernsuse antropoloogiasse
Marc Augé
Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar, sisutoimetaja ja intervjuu autoriga Marek Tamm

9.00 €

Osta arvega

Marc Augé (sünd. 1935) on tänapäeva üks kõige nimekamaid prantsuse antropolooge, 1992. aastal ilmunud “Kohad ja mittekohad. Sissejuhatus ülimodernsuse antropoloogiasse” on tema tuntuim ja tõlgituim teos. „Kohad ja mittekohad“ on praeguseks juba klassika staatuses antropoloogiline käsitlus tänapäeva Lääne ühiskonna põhijoontest, mis koonduvad Augé jaoks “mittekoha” mõistesse: “mittekohad” on anonüümsed transiitpaigad, mida moodsas ühiskonnas on üha enam ja kus üha enam inimesi veedab üha enam aega: lennujaamad, supermarketid, kiirteed jne. Augé teos on ühtaegu tabav ja vaimukas diagnoos kaasaegsele Lääne ühiskonnale, ent ühtlasi oluline teoreetiline panus aruteludesse moderniseerimise üle.

Derri.jpg

ISBN 978-9985-58-728-7 Pehme köide
237 lk

Surma and
Jacques Derrida
Prantsuse keelest tõlkinud Mart Kangur

13.00 €

Osta e-poest

"Surma and" on 20. sajandi ühe mõjukaima prantsuse mõtleja Jacques Derrida (1930-2004) hilise loomeperioodi tähtteos.

Derrida vaatleb uurimuses kingi või anni mõistet ja selle seoseid ajaloo, poliitika, filosoofia, religiooni ja kirjandusega. Raamat analüüsib andmise võimalikkust ja võimatust, samuti vastutuse mõistet ning elu ja surma andi. Teos, mida sageli peetakse Derrida religioosseimaks mõtiskluseks, keskendub ühtlasi Kierkegaardi käsitlusele Aabrahami ja Iisaki loost.

Juli.jpg

ISBN 978-9985-58-729-4 Pehme köide
328 lk

Tõhususe traktaat
François Jullien
Prantsuse keelest tõlkinud ja kommenteerinud Margus Ott

12.10 €

Osta e-poest

Pariisi Diderot' ülikooli professor François Jullieni (snd 1951) teos uurib ida ja lääne mõtlemise põhimõttelist erinevust ning võimalikku dialoogi nende vahel. Jullien analüüsib lääne ja hiina tsivilisatsioonide erinevaid tegutsemismalle sõjapidamises, poliitikas ja diplomaatias.

Autor näitab, kuidas õhtumaised mõtteskeemid, mis tunduvad meile endasmõistetavad ja üldinimlikud (vahend-eesmärk, teooria-praktika, plaan-teostus), ning nendest johtuvad ideaalid ja käitumismustrid (uljus, kangelaslikkus, soodne võimalus, jumalik vahelesekkumine) on ainult üks maailma mõistmise viise.

Radam.jpg

ISBN 978-9985-58-716-4 Pehme köide
240 lk

Essee sõprusest
Toomas Raudam

Läbi müüdud

Raamatus “Essee sõprusest” kirjeldab Raudam inimeste ja ideede üllatuslikke kohtumisi. Kas Derrida suhtles oma lähedase sõbra Agambeniga pärast nende vihast vaidlust sõpruse tähenduse üle? Kas Heidegger palus kunagi vabandust oma Hitleri režiimi ajal tehtud ennatlike järelduste ja hirmuäratavate tegude eest? Kas Hitler tunnistas end süüdi selles, et eksitas maailmakuulsat filosoofi nii sügavalt? See, mis pole kunagi juhtunud, on siinses teoses tavapärane. Raamatust võib leida lühikese ülevaate sõpruse mõiste arenemisest alates ajast, kui Aristoteles pani kirja saatusliku lause „Oh, mu sõbrad...“

Allpool derridalike „võib-olla´te“ pinda on peidus liigutav lugu jutustaja enda perekonnast – hoolivast isast, armastavast emast ning nende pojast väikese lapsena, kes ei tahtnud elada.

Toomas Raudam on kirjutanud romaane, lühijutte, filmistsenaariume ja esseid. 2003. aastal anti Raudamile Eesti Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali preemia essee „Saint-Prousti vastu“ eest.

web.jpg

ISBN 978-9985-58-708-9 Pehme köide
170 lk

Poliitika kui elukutse ja kutsumus. Teadus kui elukutse ja kutsumus
Max Weber 

Hind 11 €

Osta e-poest

Tänapäevase sotsioloogia ühe rajaja Max Weberi kaks kuulsat loengut aastatest 1917 ja 1919, mis pole tänaseni kaotanud oma aktuaalsust. Eessõna prantsuse sotsioloogia suurkujult Raymond Aronilt.

 

Donsk.jpg

Armastus, vihkamine ja vastuseis
Leonidas Donskis

9 €

Osta arvega 

Kõige traagilisem ja ebameeldivam meie eluviisi juures on kalduvus kultiveerida hirmu, vihkamist ja vägivalda parema, rahumeelsema elu nimel; õnne, humaansuse ja armastuse nimel: me pöördume kurja poole, et luua head (nii me vähemalt arvame). Sellele traagilisele ja hukatuslikule suunale meie ühiselus on Leonidas Donskis suure sihikindluse ja erakordse selgusega pühendanud oma senise uurimistöö. Hulk saavutatust on esindatud selles raamatus.

Donskise avastused on võimsaks hoiatuseks kerkivate tormide eest, mis ähvardavad meie vabadusi, inimõigusi ja väärikust, mille meie eelkäijad on raskustega kätte võidelnud. Meile pakutakse nägemust võimalustest kaitsta inimkonda ja muuta elu veidigi turvalisemaks. Sellest teosest on palju õppida ja palju meelde jätta.

Zygmunt Bauman, Leedsi ülikooli emeriitprofessor