Esileht - Tallinna Ülikooli Kirjastus - Sarjad - Perioodika

Perioodika

SAA 6_n.jpg
ISSN 2228-0669
Pehme köide
309 lk
Ilmumisaasta: 2016 

Eesti sõjaajaloo aastaraamat 6 (12) 2016
Ida-Euroopa pärast I maailmasõda: sõjad pärast sõja lõppu ja rahvusriikide armeede sünd impeeriumide varemetel
Toimetaja: Toomas Hiio 

10 €

Osta e-poest

Eesti sõjamuuseumi ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse ühisväljaandena ilmuv ajakiri Eesti sõjaajaloo aastaraamat on jõudnud kuuenda numbrini. Aastaraamatu 2016. aasta köite 12 artiklit käsitlevad Ida-Euroopa riikides pärast I maailmasõja lõppu toimunud sõdu ja tülisid territooriumide pärast, paramilitaarsete relvaüksuste rakendamisega seotud küsimusi, uute riikide ja nende relvajõudude sündi ja teisi teemasid. Aastaraamatus leidub ka pikem arvustus, mitu kaarti ja hulk illustratsioone. Käesoleva numbri artiklite autorid on pärit Itaaliast, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Serbiast, Ukrainast ja Eestist.

Phil Est_n.jpg

ISSN 2504-6616
Pehme köide
199 lk
Ilmumisaasta: 2016 

Philologia Estonica Tallinnensis I (2016)
Keelekontaktide ja mitmekeelsuse keelelised, sotsiaalsed ja kognitiivsed aspektid
Linguistic, Social and Cognitive Aspects of Language and Multilingualism 
Peatoimetaja: Reili Argus
Toimetaja: Anna Verschik

7,90 €

Osta e-poest

Rahvusvahelise autorkonnaga kogumiku Philologia Estonica Tallinnensis tänavuseks teemaks on „Keelekontaktide ja mitmekeelsuse keelelised, sotsiaalsed ja kognitiivsed aspektid”. Ükski keel ei eksisteeri teistest keeltest isoleeritult ja kontaktivabalt; iseasi, kas see on uurija jaoks perifeerne asjaolu või vastupidi, uurimise põhiobjekt. Suurem osa artiklitest käsitlevad kontaktsituatsioone, kus üks osaline on eesti keel.

Lea Meriläineni, Helka Riionheimo, Päivi Kuusi ja Hanna Lantto artikkel annab ülevaate tõlkelaene käsitlevatest teooriatest. Tõlkelaenudele makedoonia-inglise kakskeelses kõnes läheneb kontaktlingvistika seisukohalt Jim Hlavac. Virve Vihmani ja Jim Hlavaci artiklid testivad kontaktlingvistikas tuntud teoreetilisi mudeleid ning tõdevad, et keelekontaktide protsessis sünnivad uuendused, mis ei järgi kummagi keele ükskeelset grammatikat. Anette Ross käsitleb Eestis elavate romade murret teiste roma keelekujude kontekstis. Mitmekeelsele virtuaalsele suhtlusele keskenduvad Kristiina Praakli artikkel, mis analüüsib Soomas elavate eestlaste suhtlusrühma pragmaatika seisukohalt, ning Helin Kase uurimus inglise keele mõjust eesti moeblogides. Elīna Joenurma uurib koodikopeerimismudelist lähtudes eesti-läti kakskeelset kõne, pöörates tähelepanu mõlemasuunalisele mõjule. Daria Bahtina-Jantsikene ja Ad Backus käsitlevad eesti-vene retseptiivset kakskeelsust, kasutades eksperimentaalset metodoloogiat.

Kogumik sisaldab nii eesti- kui ingliskeelseid artikleid.

revalensia 3_n.jpg

ISSN 2346-5824  
Pehme köide
271 lk
Ilmumisaasta: 2016

Slavica Revalensia III (2016) (vene keeles)
Toimetaja: Grigori Utgof
Autorid: Aleksei Balakin, Daria Dorving, Sergei Dotsenko, Fjodor Dvinjatin, Jevgenia Khazdan, Julia Krasnosselskaja, Semjon Leonenko, Larissa Naiditš , Maria Posledova, Anna Rubtsova, Marina Salman, Gabriel Superfin, Pavel Uspenski, Jelena Zemskova. 

6 €

Osta e-poest


Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. Slavica Revalensia kolmandas numbris ootavad lugejat 12 seniavaldamata teksti. Nende hulgas on näiteks Fjodor Dvinjatini uurimus Aleksander Puškini “От меня вечор Леила…” (1835–1836) luuleteksti struktuurist, Julia Krasnosselskaja artikkel rendi ideest Lev Tolstoi ühiskondlikes algatustes 1857. aastal, Marina Salmani uuring vene 19. sajandi kirjanduse asjatundja Julian Oksmani (1895–1970) elu varasemast perioodist ning Jevgenia Khazdani artikkel sellest, kuidas Vene Kunstiajaloo Instituudi töötajad nende töökoha hiljutise „optimeerimise” katsele reageerisid.

Artiklite resümeed on eesti ja inglise keeles.

revalensia 2_n.jpg

Pehme köide
ISSN 2346-5824
232 lk
Ilmumisaasta: 2015

Slavica Revalensia II (2015) (vene keeles)
Toimetaja Grigori Utgof
Autorid: Andrei Kostin, Aleksei Balakin, Anna Gubergrits, Anna Dolinina, Marina Salman, Olga Demidova, Dmitri Nikolajev, Vladimir Toporov, Sergei Šindin 

10 €

Osta e-poest

Slavica Revalensia on 2014. aastal Tallinna Ülikoolis asutatud rahvusvaheline slaavi uuringutele keskenduv teadusajakiri. Ajakiri on eelretsenseeritav ning selles on kolm rubriiki: „Uuringud ja materjalid”, „Kriitika” ja „Bibliograafia”.

Slavica Revalensia teises numbris ootavad lugejat 9 seniavaldamata teksti. Nende hulgas on näiteks Aleksei Balakini uurimus Fjodor Dostojevski autorsuse küsimustest, Anna Dolinina ja Marina Salmani artikkel Ossip Mandelštami luuletuse “Я вернулся в мой город, знакомый до слез…” tundmatust variandist, Olga Demidova artikkel Marcel Prousti ja James Joyce’i retseptsioonist vene eksiilkirjanduses sõdadevahelisel perioodil ning silmapaistva Vene filoloogi Vladimir Nikolajevitš Toporovi (1928–2005) teaduslik autobiograafia (Mihhail Dõnini ning Tatjana Civjani publikatsioon).

revalensia 1_n (2).jpg

Pehme köide
220 lk 

Slavica Revalensia I (2014)
Toimetaja: Grigori Utgof 
Autorid: Pavel Uspenski, Andrei Fedotov, Sergei Dotsenko, Irina Belobrovtseva, Semjon Leonenko, Marina Salman, Giuseppina Larocca, Boris Orehhov, Sergei Shaulov, Romen Nazirov, Aurika Meimre, Kirill Zubkov

10 €

Osta e-poest

Slavica Revalensia on rahvusvaheline ja eelretsenseeritav teadusajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele.

Ajakirja toimetuskolleegiumisse kuulub 18 eksperti, nende hulgas Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige Aleksei Alekseevitš Gippius, Euroopa Ülikooli Peterburis Antropoloogia Teaduskonna professor Georgij Ahhilovitš Levinton, Moskva Riikliku Ülikooli Maailma Kultuuri Instituudi Vene Kultuuri Osakonna juht Tatjana Vladimirovna Tsivjan, Princetoni Üikooli Slaavi Keelte ja Kultuuride Õppetooli ning Võrdleva Kirjandusteaduse Õppetooli professor Michael Wachtel jt. 


“Slavica Revalensia” esimeses numbris ootavad lugejat 12 seniavaldamata teksti. Nende hulgas on näiteks Pavel Uspenski artikkel “Mõtteid Konstantin Batjuškovi “Horatiuse jäljendamisest”: kas see luuletus ongi nii hull?”, ilmumata peatükk Romen Gafanovitš Nazirovi (1934—2004) doktoriväitekirjast “Puškini ja Gogoli traditsioonid vene proosas: faabulate võrdlev ajalugu” ning Aurika Meimre ja Antonia Naela artikkel Peeter I ausamba eemaldamisest Tallinnas 1922. aastal. 
Ajakiri ilmub Tallinna Ülikooli Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituudi ning Tallinna Ülikooli Kirjastuse koostöös; esiknumbri toimetaja on Grigori Utgof.

SAA_5_n.jpg

ISSN 2228-0669
272 lk 
Ilmumisaasta: 2015

Eesti sõjaajaloo aastaraamat 5 (II) 2015
I maailmasõda Ida-Euroopas – teistsugune kogemus, teistsugused mälestused
Great War in Eastern Europe – Different Experience, Different Memories 
Peatoimetaja Toomas Hiio

13,90 €
Osta e-poest 

Eesti sõjamuuseumi ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse ühisväljaandena ilmuv ajakiri Eesti sõjaajaloo aastaraamat jõudis oma viienda köiteni. Seekord käsitletakse I maailmasõja idarinde tagala elu ja olusid, sealhulgas erinevate riikide okupatsiooni all, ning alapealkirjaks on "I maailmasõda Ida-Euroopas – teistsugune kogemus, teistsugused mälestused". Eesti ajaloolaste Leho Lõhmuse, Igor Kopõtini ja Mart Kuldkepi artiklite kõrval kirjutavad samast ajastust mujal Euroopas Klāvs Zariņš Lätist, sakslased Eberhard Demm ja Christoph Mick vastavalt Prantsusmaalt ja Ühendkuningriigist ning Tamara Scheer Austriast. Lisaks sisaldab aastaraamat pikema käsitluse rahvusväeosadest Punaarmees II maailmasõja ajal Peeter Kaasiku sulest. Erinevalt varasematest köidetest on seekord aastaraamatus ka kolm arvustust 2014. aastal Eestis ilmunud sõjaajalooraamatute kohta. Aastaraamat on illustreeritud hulga fotode ja kahe kaardiga.

SAA 4_n (2).jpg

296 lk
Pehme köide 

Inventing the National Defence: Eastern Europe Before the Fall of the Berlin Wall and Accession to NATO
Estonian Yearbook of Military History
Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat (inglise keeles) 

10 €

Osta e-poest

Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse koostöös avaldatava Eesti sõjaajaloo aastaraamatu neljas, ingliskeelne number on pühendatud riigikaitse taasloomisele Balti riikides ja teistes Ida-Euroopa riikides pärast NSV Liidu kokkuvarisemist. Aastaraamatus on USA, Tšehhi, Läti, Saksa ja Eesti ajaloolaste ning sõjaväelaste uurimused riigikaitse taasloomisest või ümberkujundamisest Ida-Saksamaal, Tšehhoslovakkias, Lätis, Poolas ja Eestis aastatel 1990–2004. Lisaks on aastaraamatus aimeartiklid Toe Nõmmelt Eesti relvaostudest 1990. aastatel, kindral Ants Laaneotsalt NSV Liidu sõjalistest plaanidest II maailmasõja alguses ning Hain Rebase mälestuslikud uurimused 1993. aasta riigikaitsekontseptsiooni läbikukkumisest Riigikogus ja nn Iisraeli relvatehingust 1993. aastal. Sissejuhatuse on kirjutanud endine Eesti välisminister ja suursaadik ÜRO juures Trivimi Velliste. 

SAA%203_n.jpg

Pehme köide
280 lk
 

Eesti sõjaajaloo aastaraamat 3 (9) 2013
200 aastat Napoleoni sõjakäigust Venemaale ja selle mõju Läänemere maadele

10 €

Osta e-poest

Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse koostöös avaldatava sõjaajaloo aastaraamatu kolmas number on pühendatud 1812. aasta Napoleoni Venemaa-sõjakäigu 200. aastapäevale. Aastaraamatus on artiklid Eesti, Soome ja Ameerika Ühendriikide ajaloolastelt, mis käsitlevad Napoleoni sõdade erinevaid aspekte Preisimaa välispoliitikast Vene teenetemärkideni ning Napoleoni sõjaretke logistikast selle sõjaretke kajastamiseni 19. sajandi I poole graafikas. Lisatud on Napoleoni sõdade veerandsajandi kronoloogiline ülevaade.

Aastaraamatu teise osa kolm artiklit kajastavad Läti ja Eesti sõjalist koostööd sõdadevahelisel ajal, Pärnu Vana pargi sõjaohvrite monumendiga seonduvat ning II maailmasõja veteranide lugude ärakasutamist Eesti NSV sovetlikus propagandas. Lisaks avaldatakse mitukümmend pilti ja fotot.

Aastaraamat on eelretsenseeritav ning selle artiklid on varustatud pikemate ingliskeelsete sisukokkuvõtetega.

sojaa65f9eed009b171cfa604d17c4430e24f.jpg

Pehme köide 
328 lk

Eesti sõjaajaloo aastaraamat 2 (8) 2012

12.00 €

Osta arvega

Sõjaajaloo aastaraamatu 2012. aasta number koosneb põhiosas eelmise aasta sõjaajalookonverentsi "Sõda ja ühiskond: suhted sõjaväe ja tsiviilelanike vahel" ettekannetele põhinevatest artiklitest. Tartu ja Tallinna ajaloolaste kõrval on autorite seas ka Rootsi, Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide teadlased – nende artiklid on eesti keelde tõlgitud - ning käsiteldavad teemad ulatuvad keskajast 21. sajandi alguseni. Lisaks on ajakirjas artiklid Eesti Vabariigi sõjalaevastiku esimestest aastatest ja ideoloogilise sõja väljendustest sovetiaegses Eestis. Pikem artikkel käsitleb ka veebipõhise Eesti ohvitseride andmekogu koostamisega seotud allikakriitilisi ja metodoloogilisi küsimusi. Aastaraamat on illustreeritud kümnekonna arhiivifotoga.

Saa.jpg

ISSN 2228-0669
398 lk

Eesti Sõjaajaloo aastaraamat I (7) 2011Väeteenistusest Eestis ja eestlastest väeteenistuses

11 €

Osta arvega

Uus sari on järg Kindral Laidoneri Muuseumi aastaraamatutele, mis ilmusid aastatel 2001 - 2007. Pärast mõneaastast vaheaega alustab muuseum koostöös TLÜ Kirjastusega Eesti sõjaajaloo aastaraamatu avaldamist. Väike muutus vormis ja suuremad muutused sisus on märgiks, et oleme astunud pika sammu Eesti sõjaajaloo uurimise teadusliku põhistamise suunas.