Esileht - Tallinna Ülikooli Kirjastus - Ilmunud - 2014

2014

lotman 4_n (2).jpg

ISBN 978-9985-58-792-8
Pehme köide
357 lk
Ilmumisaasta: 2014

МОГУТ ЛИ ТЕКСТЫ ЛГАТЬ? К проблеме работы с недостоверными источниками 
Tallinna Ülikooli neljandate Lotmani päevade materjalid (vene keeles)

13 €

Osta e-poest

Kogumik sisaldab valiku materjale 2012. a. Tallinna Ülikoolis toimunud IV Juri Lotmani semiootikakonverentsilt, mis keskendus teadustöö allikate kriitika ja analüüsiga seotud problemaatikale humanitaarteadustes. Arendades Tartu-Moskva semiootikakoolkonna ideid, käsitlevad artiklid võltsitud või tahtlikult väärinformatsiooni edastavate allikate teadustöös rakendamise võimalusi; juhtumeid, kus filmi-, kirjandus- või teiste kunstitekstide puhul on keerukas sedastada, missugune on “originaalne” või kõige autoriteetsem tekst; allikate tekstoloogilise, filoloogilise, ajaloolise ja kultuuriteadusliku uurimise probleeme.

Raamat on jaotatud neljaks osaks. Esimesse ossa kuuluvad kirjutised uurivad terminite “tõde/vale” kultuuri- ja keeleteaduslikke aspekte teoreetilisel tasandil. Selles osas avaldatakse esmakordselt Juri Lotmani isikuarhiivist leitud konverentsiteesid “Ebatõeste lausungite paratamatusest”, mida saadab kommenteeriv artikkel Tatjana Kuzovkinalt.

Teise osa artiklid arutlevad Tartu-Moskva koolkonna allikakäsitluse ning sellega seotud kultuurilis-ajalooliste probleemide üle.

Kolmanda osa artiklid analüüsivad juhtumeid, kus ebausaldusväärsus on osa autori strateegiast, nt. kunstilisi mänge allikate (mitte)autentsusega, fiktsionaalseid elulugusid ja ajalugusid.

Neljas osa keskendub valetamise fenomenile erinevates kultuuri- ja poliitikadiskursustes.

revalensia 1_n (2).jpg

Pehme köide
220 lk
Ilmumisaasta: 2014

Slavica Revalensia I (2014)
Toimetaja: Grigori Utgof 
Autorid: Pavel Uspenski, Andrei Fedotov, Sergei Dotsenko, Irina Belobrovtseva, Semjon Leonenko, Marina Salman, Giuseppina Larocca, Boris Orehhov, Sergei Shaulov, Romen Nazirov, Aurika Meimre, Kirill Zubkov

10 €

Osta e-poest

Slavica Revalensia on rahvusvaheline ja eelretsenseeritav teadusajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele.

Ajakirja toimetuskolleegiumisse kuulub 18 eksperti, nende hulgas Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige Aleksei Alekseevitš Gippius, Euroopa Ülikooli Peterburis Antropoloogia Teaduskonna professor Georgij Ahhilovitš Levinton, Moskva Riikliku Ülikooli Maailma Kultuuri Instituudi Vene Kultuuri Osakonna juht Tatjana Vladimirovna Tsivjan, Princetoni Üikooli Slaavi Keelte ja Kultuuride Õppetooli ning Võrdleva Kirjandusteaduse Õppetooli professor Michael Wachtel jt. 


“Slavica Revalensia” esimeses numbris ootavad lugejat 12 seniavaldamata teksti. Nende hulgas on näiteks Pavel Uspenski artikkel “Mõtteid Konstantin Batjuškovi “Horatiuse jäljendamisest”: kas see luuletus ongi nii hull?”, ilmumata peatükk Romen Gafanovitš Nazirovi (1934—2004) doktoriväitekirjast “Puškini ja Gogoli traditsioonid vene proosas: faabulate võrdlev ajalugu” ning Aurika Meimre ja Antonia Naela artikkel Peeter I ausamba eemaldamisest Tallinnas 1922. aastal. 
Ajakiri ilmub Tallinna Ülikooli Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituudi ning Tallinna Ülikooli Kirjastuse koostöös; esiknumbri toimetaja on Grigori Utgof.

gnoosis_n (2).jpg

ISBN 978-9985-58-791-1
Pehme köide
552 lk
Ilmumisaasta: 2014


Gnoosis: Ühe hilisantiikaegse usundi olemus ja ajalugu
Kurt Rudolph
Saksa keelest tõlkinud Jaan Lahe, Jana Lahe ja Marju Lepajõe
Saatesõna Jaan Lahe

20 €

Osta e-poest

Kurt Rudolphi "Gnoosis: Ühe hilisantiikaegse usundi olemus ja ajalugu" on seni ainus ülevaatlik raamat gnoosisest ja selle põhiprobleemidest. Tegu on teosega, mis on idapoolse Vahemere-ruumi religiooniloo, vara­kristluse ajaloo ja dogmaatika, samuti Uue Testamendi kujunemisloo ja teoloogia tundma­õppimiseks esma­järgulise tähtsusega. 

Gnosis on kreekakeelne sõna, mis tähendab „taipamist“ – inimvaimu avanemist millegi uue mõistmiseks. Gnoosiseks nimetatatakse religioosset liikumist, mis rõhutas jumalike saladuste tundmist. Liikumine tekkis Vahemereruumi idaosas ja levis meie ajaarvamise esimestel sajanditel Rooma riigi erinevates piirkondades. Ühe oma haru, maniluse ehk manihheismi näol levis liikumine laialdaselt ka Sassaniidide ehk Uus-Pärsia riigis, jõudes seal misjonäride kaudu koguni Hiinasse. Gnoosisel on palju kokkupuutepunkte varase kristluse, aga ka teiste Rooma keisririigis levinud usunditega (judaism, müsteeriumikultused) ja filosoofiasüsteemidega, eriti keskmise platonismiga. Liikumisena, mis rõhutab inimeses olevat varjatud jumalikkust ja selle avastamise vajadust, on gnoosis olnud atraktiivne ka hilisema aja õhtumaistele mõtlejatele ning on seda ka tänapäeval, olles inspiratsiooniallikaks paljudele vaimsuse otsijatele.

Kurt Rudolph on üks tunnustatumaid gnoosise-spetsialiste maailmas. Raamatut on tõlgitud paljudesse keeltesse. Eesti keelde on "Gnoosise" tõlkinud Tallinna Ülikooli religiooniuuringute dotsent, Rudolphi õpilane Jaan Lahe, klassikaline filoloog Marju Lepajõe ja saksa filoloog Jana Lahe. Põhjaliku ülevaate gnoosise praegusest uurimisseisust lisab Jaan Lahe järelsõna.

Raamat on mõeldud kõigile, kes huvituvad religioonist ja antiikkultuurist.

SAA 4_n (2).jpg

296 lk
Pehme köide
Ilmumisaasta: 2014

Inventing the National Defence: Eastern Europe Before the Fall of the Berlin Wall and Accession to NATO
Estonian Yearbook of Military History
Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat (inglise keeles) 

10 €

Osta e-poest

Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse koostöös avaldatava Eesti sõjaajaloo aastaraamatu neljas, ingliskeelne number on pühendatud riigikaitse taasloomisele Balti riikides ja teistes Ida-Euroopa riikides pärast NSV Liidu kokkuvarisemist. Aastaraamatus on USA, Tšehhi, Läti, Saksa ja Eesti ajaloolaste ning sõjaväelaste uurimused riigikaitse taasloomisest või ümberkujundamisest Ida-Saksamaal, Tšehhoslovakkias, Lätis, Poolas ja Eestis aastatel 1990–2004. Lisaks on aastaraamatus aimeartiklid Toe Nõmmelt Eesti relvaostudest 1990. aastatel, kindral Ants Laaneotsalt NSV Liidu sõjalistest plaanidest II maailmasõja alguses ning Hain Rebase mälestuslikud uurimused 1993. aasta riigikaitsekontseptsiooni läbikukkumisest Riigikogus ja nn Iisraeli relvatehingust 1993. aastal. Sissejuhatuse on kirjutanud endine Eesti välisminister ja suursaadik ÜRO juures Trivimi Velliste. 

biosemiootika_n.jpg

ISBN 978-9985-58-789-8
Pehme köide
592 lk
Ilmumisaasta: 2014

Biosemiootika. Uurimus elu märkidest ja märkide elust
Jesper Hoffmeyer
Inglise keelest tõlkinud Ehte Puhang, toimetanud Margus Ott ja Liisi Rünkla
Saatesõna: Kalevi Kull

16,60 €

Osta e-poest

Jesper Hoffmeyeri "Biosemiootika. Uurimus elu märkidest ja märkide elust" on haaravalt kirjutatud raamat, mis on rohkem kui õpik. See on originaalne teos, mis lõhub nii käibetõdesid kui distsipliinidevahelisi barjääre. Raamatu üheks juhtmotiiviks on, et elu ei ole lihtsalt üks fenomen, mis tekib keskkonnas, vaid tal on mängida tähtis roll looduse pideva kujundamise protsessis. Tegu on esimese biosemiootikat põhjalikult tutvustava raamatuga eesti keeles. See on soovitatav lugemisvara bioloogia ja humanitaaralade üliõpilastele, aga ka teistele, keda huvitavad elu ja kultuur.

Taanlane Jesper Hoffmeyer on semiootilise bioloogia tippteadlasi maailmas. Tema koduülikooliks on Kopenhaageni Ülikool, mille molekulaarbioloogia instituudis on ta töötanud nii eksperimentaatori kui teoreetikuna. Avastanud semiootilise lähenemise võimalused elu mõistmisel, kujunes ta 1990ndate alul biosemiootika üheks liidriks ja on jäänud selleks tänini.

Raamatu on (autori soovitusel) inglise keelest tõlkinud Ehte Puhang, eestikeelset väljaannet saadab Kalevi Kulli sissejuhatus.

filosoofia_n.jpg

ISBN 978-9985-58-790-4
256 lk
Ilmumisaasta: 2014

Mis on filosoofia? 
Gilles Deleuze, Félix Guattari
Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar
Saatesõna Eik Hermann 

14,90 €

Osta e-poest

“Mis on filosoofia?” (1991) on mõjuka Prantsuse filosoofide tandemi Gilles Deleuze’i (1925–1995) ja Félix Guattari (1930–1992) neljas mahukam ühisprojekt. 

Autorite viimast kahasse kirjutatud teost iseloomustab varasematest kõrgem abstraktsiooniaste.

Maksiimiga “filosoofia on mõistete loomine” määratlevad Deleuze ja Guattari uurimisobjekti kõigepealt negatiivselt, eitades filosoofiat kui tõeotsingut, arutlemiskunsti, loogika laiendust jms, ning seejärel positiivselt, kõrvutades filosoofiat teaduse ja kunstiga ning näidates, kuidas kõiki kolme ühendab vastuseis kaosele. Raamat on kirjutatud n-ö praktikute vaatepunktist ning
üritab minna kaugemale tavalisest subjektiivse-objektiivse jaotusest (kunst vs teadus), näidates, et nii filosoofia, teaduse kui kunsti tegemises on oma subjektiivne ja objektiivne poolus. 

Pealkirjale vaatamata ei püri “Mis on filosoofia?” lääne filosoofia algkursuseks, küll aga annab värske ja sisendusjõulise nägemuse filosoofiast “edasijõudnutele” ning üldse avarama kultuurihuviga lugejaskonnale. 

Raamatu eestikeelsele tõlkele on lisatud Eik Hermanni saatesõna.

lyotard_n (2).jpgISBN 978-9985-58-788-1
Pehme köide
148 lk
Ilmumisaasta: 2014

Postmodernsusest lastele
Jean-François Lyotard
Prantsuse keelest tõlkinud Mirjam Lepikult
Saatesõna Rein Raud 

12,90 €

Osta e-poest

Prantsuse filosoof ja kirjanduskriitik Jean-François Lyotard (1924–1998) on lääne 20. sajandi üks tähtsamaid mõtlejaid. Ta on andnud olulise panuse tänapäeva keelefilosoofiasse, esteetikasse ja sotsiaalteadustesse. Lyotard oli esimene, kes tõi mõiste „postmodernism“ filosoofilisse diskussiooni, samuti pärineb temalt teooria „suurtest narratiividest“. Tema tuntuim teos on 1979. aastal ilmunud "Postmodernne olukord".

Lyotard’i „Postmodernsusest lastele. Kirju aastaist 1982–1985“ (esmatrükk 1986) koosnebki autori ajavahemikus 1982–1985 reaalsetest kirjutatud kirjadest. Adressaatideks on noored filosoofid, sealhulgas ka mõnede autori kolleegide lapsed. Raamatu keskmeks on kriitiline, kuid liigset keerulisust vältiv analüüs modernsusest, mille alguseks peab autor 18. sajandi lõppu. Tema hinnangul on viinud modernsus, mille peamiseks ideeks on olnud inimkonna emantsipatsioon, paradoksaalsel moel ratsionalismi kaudu totalitarismini. Niisiis pühendub raamat postmodernsuse selgitamise kõrval suuresti ka modernsuse dekonstrueerimisele.

Teos käsitleb ka aktuaalseid pedagoogilisi küsimusi, nagu filosoofia õpetamine ja selle funktsioon.

Kirjavahetus on suurepärane ja kompaktne sissejuhatus Lyotard’i filosoofiasse, ühtlasti esimene Lyotard’i teose tõlge eesti keelde.

ikonograafia_n (2).jpg

ISBN 978-9985-58-787-4
Pehme köide
368 lk
Ilmumisaasta: 2014

Sissejuhatus ikonograafiasse. Piltide sisulise tõlgendamise võimalusi
Frank Büttner, Andrea Gottdang
Saksa keelest tõlkinud Mari Tarvas

15,90 €

Osta e-poest

Frank Büttneri ja Andrea Gottdangi raamat „Sissejuhatus ikonograafiasse. Piltide sisulise tõlgendamise võimalusi“ (2009) on piltide kogemise ja mõistmise aluste tutvustus. Raamatus annavad Müncheni ülikooli professor Büttner ja Salzburgi ülikooli professor Gottdang sisuka sissejuhatuse nii ajaloolise kui kaasaegse pildikeele ikonograafiasse. Teisiti öeldes õpetavad nad, kuidas pilte „lugeda“ ja nende tähendusi mõista. Roos ei tähenda pildikoosluses alati roosi, Herakles alati antiikmütoloogia tegelast ja ajaloolist lahingut kujutava pildi tähenduseks pole alati või üksnes selle lahingu kujutamine. Ikonograafia õpetab vaatama representatsioonide taha, aru saama piltide ja arhitektuuri retoorikast. Raamat tutvustab ka ikonograafilise uurimismeetodi ajalugu, põhimõisteid, tähtsamaid teemasid ja allikaid. Sellega seltsivad piltide ja pildiprogrammide õpetlikud näidisanalüüsid.

Ikonograafia on kunstiajaloo meetod, kuid tema tähtsus võib olla laiem. Nagu raamatu lõppsõnas mainib Frank Büttner, on piltide ikonograafilisel kirjeldamisel ja tõlgendamisel oluline osa ka meie kultuurimälu elavana hoidmisel. Seetõttu võiks raamat huvi pakkuda mitte üksnes kunstiajaloo õppuritele, vaid kõigile kultuurihuvilistele.

spordivigastused_n.jpg
ISBN 978-9985-58-785-0
Pehme köide
304 lk
Ilmumisaasta: 2014

Spordivigastused
Sakari Orava
Soome keelest tõlkinud Siim Sikk


Läbi müüdud

Raamat annab ülevaate haiguste ja vigastuste ennetamise, diagnoosimise ning ravi meetoditest. Käsitletakse tüüpilisi spordivigastusi ja mitmesuguseid ülekoormusvigastusi. Tippmeditsiinis igapäevaselt töötavate inimeste teadmised on kombineeritud ja kompaktselt esitatud. See raamat on kasulik mitte ainult sportlastele ja treeneritele, aga ka spordimeditsiini valdkonna arstidele vigastuste ennetamise võimaluste tõstmiseks ja pädevamaks raviks, et sportlane kiiremini taastuks.

Olümpiavõitja Erki Nool kommenteerib väljaannet: "Olles ise sportlasena ja veel enam harrastajana üle elanud mitmeid traumasid ehk omades kahjuks sellealast rikkalikku “praktikat”, sain nüüd raamatut lugedes märksa targemaks ka teoorias. Minu meelest on käesolev raamat äärmiselt vajalik abimaterjal, esmalt muidugi erialaarstile, aga ka tipptreenerile õpilaste vigastuste äratundmiseks ja esmaseks abiandmiseks."

amenemhet_n.jpg

ISBN 978-9985-58-786-7
Pehme köide
109 lk
Ilmumisaasta: 2014

Amenemhet I õpetus oma pojale Senusertile
Vanaegiptuse keelest tõlkinud ja kommenteerinud Sergei Stadnikov

9,50 €

Osta e-poest

Egiptuse Keskmise Riigi ajast (21.–18. sajand eKr) pärinev ja hiljem kuulsale Heti nimelisele kirjutajale omistatud vaarao Amenemheti õpetussõnad on Muinas-Egiptuse didaktilise kirjanduse üks tähtteoseid.

Raamatu kommentaarides ja saatesõnas analüüsib selle tõlkija, egüptoloog Sergei Stadnikov (Stadnikow) Vana-Egiptuse Keskmise riigi aegse (ca 2040 -- 1782 eKr) jumalkuninga institutsiooni olemust. Viimasega seoses süvenetakse nii valitseja seotusele maailmakorraga (Maat), tema pea piirideta võimule ja privileegidele kui ka ametist johtuvatele kohustustele. Ülevaatlikus vormis esitatakse ka kuningriikluse püsistumise kulg IV aastatuhande eKr lõpust kuni Keskmise riigi alguseni. Teemakohastest kirjalikest allikatest käsitletakse eelkõige vaaraode titulatuuri, Püramiiditekste, "Õpetussõnu Merikarale", "Amenemhet I õpetust oma pojale Senusertile" ning "Sinuhe jutustust".

Eriti põhjalikult süüvitakse vaarao Amenemhet I nimel loodud ülipopulaarse didaktilise teose kirjanduslikku, filoloogilisse, ajaloolis-poliitilisse ja usundiloolisse analüüsi. Vastavad tähelepanekud, järeldused ja hüpoteesid kajastuvad muuhulgas rohkearvulistes märkustes ning kommentaarides.

Eraldi äramärkimist väärivad rohkearvulised autoripoolsed erinevate tõlgete ja kirjakohtade võrdlused; näiteks analüüsitakse egüptoloogide H. Brunneri, R. Parkinsoni, G. Poseneri, W. Helcki, A. Volteni, E. Blumenthali, M. A. Korostovtsevi jt teemakohaseid uurimusi.

Samuti üritab S. Stadnikov (Stadnikow) asetada "Amenemhet I õpetust oma pojale Senusertile" maailmakirjanduse subjektide otsese ja kaudse kommunikatsiooni konteksti.

ginzburg_n.jpg

ISBN 978-9985-58-784-3
Pehme köide
197 lk
Ilmumisaasta: 2014

Ükski saar pole saar: Neli pilguheitu inglise kirjandusele globaalsest vaatenurgast
Carlo Ginzburg
Inglise keelest tõlkinud Aet Varik
Intervjuu autoriga Marek Tamm

12 €

Osta e-poest

Carlo Ginzburgi „Ükski saar pole saar” pakub neli erudeeritud, säravat ja sügavalt isikupärast sissevaadet inglise kirjanduslukku. Autorile iseomasel moel on ta välja valinud tekstid, mis teda inspireerivad, et seejärel kaevuda nende tekstide ajaloolisse konteksti ja dialoogi teiste tekstidega ning kokkuvõttes pakkuda välja „saareülene vaade inglise kirjandusele”, nagu ta ise oma lähenemist iseloomustab.

Carlo Ginzburg (snd. 1939) on itaalia ajaloolane, üks tuntumaid ja mõjukamaid tänapäeval, kelle loomingu põhiosa on pühendatud nõiauskumuste uurimisele varauusaegses Euroopas. Selle kõrval on tema sulest ilmunud ka tähelepanuväärseid käsitlusi kunstiajaloost, kirjandusest, poliitikast ja ajalooteoreetilistes küsimustes.

Carlo Ginzburg õpetas pikka aega Bologna Ülikoolis ja California Ülikoolis Los Angeleses, viimases on ta praegu emeriitprofessor.

Raamatule on lisatud kultuuriajaloolase Marek Tamme intervjuu autoriga.

kirme_n (2).jpg

ISBN 9789-985-58-78-12
Pehme köide
389 lk
Ilmumisaasta: 2014

Peatükke Eesti muusikakriitikast enne 1944. aastat
Koostanud Maris Kirme
Autorid Maris Kirme, Maret Tomson, Reelike Tükk

14,30 €

Osta e-poest

 „Peatükke Eesti muusikakriitikast enne 1944. aastat“  on esimene siinse muusikakriitika analüütiline käsitlus. Raamatu üldiseks eesmärgiks on selgitada välja enne 1944. aastat kirjutatud eesti muusikakriitika kui institutsiooni peamised parameetrid; selle funktsioneerimise mehhanismid, sõltuvus valitsevast ideoloogiast, mõjutatus maitseotsustustest ja riigivõimust, kriitika ideed ja väärtushoiakud ning nende teisenemine seoses poliitiliste olude muutumisega. Samuti vaadeldakse kriitika poeetikat, arvustajatele omast sõnavara.

Raamat sisaldab Eesti muusikakriitikast neli analüütilist käsitlust, kusjuures kõrvuti eesti lehtedega on vaadeldud ka Tallinna saksakeelse lehe arvustusi. Autorid näitavad, et muusikakriitika ei ole lihtsalt muusikateoste ning nende interpretatsiooni ajakirjanduslik vastukaja, publikut esindav „hääl“, vaid mitmekihiline iseseisev tekst. 


maastik_n (2).jpg

ISBN 9789-985-58-78-36
Pehme köide
536 lk
Ilmumisaasta: 2014

Maastik ja mälu. Pärandiloome arengujooni Eestis 
Koostanud ja toimetanud Linda Kaljundi ja Helen Sooväli-Sepping
Autorid: Linda Kaljundi, Valter Lang, Marek Tamm, Ulrike Plath, Ants Hein, Kristina Jõekalda, Riin Magnus, Heiki Pärdi, Hannes Palang, Mariann Raisma, Helen Sooväli-Sepping, Anu Printsmann, Tiina Peil, Aet Annist, Marju Kõivupuu, Tarmo Jüristo, Daniel Vaarik


Läbi müüdud

Maastik – mis laias tähenduses hõlmab kogu meid ümbritsevat keskkonda – on aidanud ja aitab tänapäevalgi luua arusaama ühisest minevikust ja identiteedist. See võimaldab siduda ühte kogukondi – aga ka vastanduda “teistele” ning tekitada konflikte erinevate rühmade, ideoloogiate ja ajastute vahel. Siiski ei muutu maastik ajaloolise identiteedi kehastajaks kunagi iseenesest, vaid ainult tänu meie eneste aktiivsele sekkumisele, mis võimaldab eri ajastutest pärinevaid ruumilisi kihistusi esile tõsta, taasluua või hoopis peita.

Kogumik pakub esmakordselt sedavõrd laia ülevaate maastike ja mälu suhetest Eestis keskajast kuni tänapäevani, aidates ühtlasi kaardistada viise, kuidas varasemate ajastute pärandiloome on mõjutanud ka tänapäevaseid ettekujutusi Eestile iseloomulikest maastikest. Huvilisele annab see lisaks hea sissejuhatuse maastiku ja ajaloomälu suhete tõlgendamise võimalustest eri teadusvaldkondades. Tuntud teadlaste kirjutisi koondavas raamatus kohtuvad ajaloolase ja arheoloogi, kunstiajaloolase ja semiootiku, antropoloogi ja etnograafi ning kultuurigeograafi vaatenurk maastiku, mälu ja pärandiloome suhetele.

Artiklid pakuvad ülevaate paljudest Eesti maastikulise pärandi võtmeteemadest: analüüsitakse eri ajastutel loodud arusaama “omast” ja “võõrast” ruumist ja keskkonnast, nii minevikku kui tulevikku suunatud ruumilisi utoopiad, aga ka erinevaid mälupaiku ning muinsuskaitse ja muuseumite rolli pärandi loojana eri aegadel. Vaatluse alla võetakse ka maastike kujutamise viiside mõju sellele, kuidas ja mida me ümbritsevas keskkonnas näeme ja hindame. Tähelepanu pälvib maastike kujutamine nii pildis kui sõnas: ajalookroonikates ja ajakirjanduses, teadustekstides ja ilukirjanduses, fotoalbumites ja turismibrošüürides, filmis ja ilukirjanduses jne.


krogius_n.jpg

ISBN 9789-985-58-78-29
Pehme köide
560 lk
Ilmumisaasta: 2014

В свете незримого: жизнь и судьба А. А. Крогиуса
Nähtamatu valguses: A. A. Krogiuse elu ja saatus (vene keeles)
Kirill Maslov

16,80 €

Osta e-poest

Raamat jutustab A. A. Krogiuse (1871–1933) elust ja teaduslikust saatusest. Krogius lõpetas Tartu Ülikooli, osales aktiivselt psühholoogiaalastel kongressidel ning teda võib pidada teadusliku pimedate psühholoogia rajajaks Venemaal. Aastail 1919–1932 oli ta Saratovi ülikooli psühholoogia professor. Tema elu kulges dramaatiliste ajaloosündmuste taustal. Raamatus esitatakse unikaalseid dokumente Eesti, Venemaa ning USA riigi- ja eraarhiividest. 

Raamat on mõeldud psühholoogidele, teadusajaloolastele, tudengitele ning ka kõigile neile, kes tunnevad huvi ajaloo ja teaduse vastu.


formalistid_n (2).jpg

ISBN 9789-985-58-778-2
Pehme köide
392 lk
Ilmumisaasta: 2014

Kirjandus kui selline: Valik vene vormikoolkonna tekste
Viktor Šklovski, Roman Jakobson, Boriss Eichenbaum, Juri Tõnjanov, Boriss Tomaševski jt
Koostanud ja toimetanud Märt Väljataga 

14,50 €

4,90 €

Osta e-poest

20. sajandi kirjandusteadus tekkis vene formalismi ideedest. Need sündisid futurismi ja revolutsiooni vaimust, vastandudes didaktikale ja udusele filosofeerimisele. Aegamisi arenesid need süstemaatiliseks kultuuriteooriaks. Viktor Šklovski, Roman Jakobsoni, Boriss Eichenbaumi, Juri Tõnjanovi, Boriss Tomaševski jt sädelevate isiksuste nooruslik poleemika käis käsikäes teadusliku süvenemisega.

Käesolev kogumik jaguneb neljaks osaks: "Manifestid", "Proosateooria", "Kirjandusprotsess" ja "Enesetõlgendused". Raamatus on 16 võtmeteksti, autoritutvustused, kommentaarid, järelsõna ja registrid. Kõne all mõisted, nagu kummastus ja evolutsioon, realism ja tinglikkus, vorm ja materjal, dominant ja funktsioon, süžee ja faabula, orientatsioon ja süsteem ning kirjanduse seosed biograafia ja argieluga. Miski sellest pole oma aktuaalsust kaotanud.


lotmani sbornik 3_n (2).jpg

ISBN 9789-985-58-779-9
Pehme köide
340 lk
Ilmumisaasta: 2014

Семиотика города: Материалы Третьих Лотмановских дней в Таллиннском университете (3–5 июня 2011 г.)
Linnasemiootika: Tallinna Ülikooli kolmandate Lotmani päevade materjalid (3.–5. juuni 2011) (vene keeles)
Koostaja Igor Pilshchikov 

Läbi müüdud

Kogumik sisaldab 2011. aastal Tallinna Ülikoolis toimunud kolmandate Lotmani päevade materjale. Lotmani päevade raames korraldatud rahvusvahelisel konverentsil käsitleti linnasemiootikat Tartu-Moskva koolkonna vaatepunktist. Konverentsil esitatud ettekanded avaldatakse kahes kogumikus: käesolev sisaldab venekeelseid artikleid, teine ingliskeelseid. 

Kogumik on jaotatud nelja ossa. Esimese osa artiklid analüüsivad „Tallinna teksti” ja „Vilniuse teksti” toimimist uus- ja nüüdis­aegsetes Balti ja Ida-Slaavi kultuurides. Teine osa on pühendatud linnaelu probleemide kajastamisele 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse vene kirjanduses. Kolmanda osa artiklid kirjeldavad linnaruumi kogemise viise läbi kunstnike, reisijate ja kohalike elanike silmade. Kogumiku lõpetab poleemiline mõttevahetus selle üle, kuidas Tartu-Moskva koolkonna teadlased on tõlgendanud Peterburi 
semiootikat.

__thumb_-2-latour_n.jpg

ISBN 9789-985-58-777-5
Pehme köide
280 lk
Ilmumisaasta: 2014

Me pole kunagi olnud modernsed
Bruno Latour
Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar
Järelsõna Silver Rattasepp 

11,40 €

Osta e-poest

Bruno Latouri "Me pole kunagi olnud modernsed" näitab meile, et meie, modernsuses kasvanud ratsionaalsete inimeste maailmapilk pole mitte ainumõeldav ega isegi mitte täpseim kõigist, vaid oluliselt kallutatud teatavate meelevaldsete kultuuriliste otsuste tõttu, mis meile tunduvad justkui loomulikud. Aga tegelikult ei ole. Maailm, mida Latour meid selle asemel märkama kutsub, on midagi hoopis muud: võrgustike, hübriidide ja üksteisessesulavuste toimiv kogum, mis on korraga kohalik ja globaalne, looduslik ja inimlik - selline, nagu ta on, mitte selline, nagu ta näib.

Pariisi Poliitikauuringute Instituudi professor Bruno Latour (s. 1947) on tänapäeva filosoofilise mõtlemise kõige tundmatum superstaar. Ta on ülimalt mõjukas, laialdaselt tsiteeritud ja viidatud autor, teaduse- ja tehnikauuringute peamisi eestvedajaid, et mitte öelda alusepanijaid, kelle huvialad ulatuvad laboritöö antropoloogilistest uuringutest kunsti, religiooni, seadusandluse ning teinekord isegi raudteesüsteemide ja muu säärase valda, kõik pandud originaalsesse ja ainulaadsesse filosoofilisse raami. 

kodres_n.jpg

ISBN 9789-985-58-776-8
Pehme köide
304 lk
Ilmumisaasta: 2014

Esitledes iseend. Tallinlane ja tema elamu varauusajal
Krista Kodres

22,90 €

Osta e-poest

Tänast Tallinna vanalinna iseloomustatakse tavaliselt kui keskaegse arhitektuuriga linna. Vaadeldes aga lähemalt võib märgata, et tegelikult pole „gooti“ fassaadidega majad – kunagised ühepereelamud – linnapildis sugugi ülekaalus. Samuti pole täpne levinud arvamus, nagu olnuks keskajale järgnevad paar sajandit toonases Revalis arhitektuuri- ja kunstivaesed. Tegelikult muutusid ka pärast Hansa Liidu hiilgeaega 15. sajandil Tallinna elamud üsna põhjalikult: teravatipuliste viiludega fassaadidele raiuti uusi aknaavasid ja lisati parajasti moodsaid värviküllaseid detaile ning nii mõnigi varakas linlane võttis ette oma maja radikaalsema ümberehituse, kaotades viilu ning pöörates hoone katuse hoopis tänava poole längu. Kõige enam puudutasid 16.-18. sajandil teostatud visuaalsed muutused aga hoonete õuesid ning elamu sisemust: eluruum laienes tubasid tänava ja hoovi poole juurde ehitades ning võttes kasutusele seniseid laokorruseid, kogu elamispind muutus varasemast enam funktsionaalselt piiritletuks, ruumid said valgemaks, mugavamaks, kaunimaks ja rikkalikumalt sisustatuks. Linn oli oma majade kaudu niisiis pidevas muutumises, kuigi selle tänavakude jäi suuresti samaks.

Kas, mis põhjustel ja kuidas toimus Tallinna elamute ümberkujundamine varauusaja esimestel sajanditel, ongi raamatu „Esitledes iseend. Tallinlane ja tema elamu varauusajal“ huvikeskmes. Miks ja kuidas lasid elamute omanikud kaunistada majaseinu raidkivide ja maalingutega ning millal ja kuidas leidis Tallinna tee valevate sammastega antiigijuureline orderiarhitektuur? Kuidas suhestusid omavahel vanad ja uued arhitektuuri- ja kunstivormid ning miks taheti ikka ja jälle oma maja üle- või ümbekaunistada? Mispärast oli vaja muuta ka elamu planeeringut, kuidas see teostus? Mida kogu suur pere, kuhu kuulusid ka majakondsed, neis ruumides tegi? Missugust mööblit ja muid sisustusesemeid muretseti ja miks selle peale raha raisati? Mida maailti ruumide lagedele ja seintele ja miks? Kuidas ja kust tulid teadmised ja surve visuaalsete muutuste teostamiseks?

Uurimuse järeldustepoole olulisemaid tõdemusi on, et jõukas tallinlane, olgu ta siis kaupmees või aadlimees oli „rahvusvaheline mees“, kelle jaoks oma kodu arendamine ja kaunistamine tähendas seisusekohast käitumist, mille juurde kuulus varauusajal ka tähelepanu ja raha kulutamine „välistele asjadele“.

100%20luuletust_n.jpg

ISBN 9789-985-58-775-1
Pehme köide
237 lk
Ilmumisaasta: 2014


Sada luuletust, sada luuletajat

Koostanud Fujiwara no Teika
Klassikalisest jaapani keelest tõlkinud ja kommenteerinud Alari Allik

8 €

Osta e-poest

“Sada luuletust, sada luuletajat” (Hyakunin isshu) on väike luuleantoloogia, mille tuntud luuletaja ja luuleteoreetik Fujiwara Teika (1162-1241) koostas 13. sajandi alguses. Kogu annab hea ülevaate jaapani luule arengust 7.-13. sajandini ja sisaldab Ono no Komachi, Ariwara no Narihira, Murasaki Shikibu ja paljude teiste kuulsate kirjanike lühiluulet.

Teika väikesesse antoloogiasse jõudsid ka mõned vähem tuntud tekstid, kuid needki on omal moel väärtuslikud andes aimu keskaegsete kirjandusinimeste maitse-eelistustest.

Jaapanis on selle luulevaliku muutnud väga populaarseks kaardimäng, mida harrastatakse veel praegugi uusaastapidustuste raames. Tänu sellele mängule leidub ka tänapäeval jaapanlasi, kellel on kõik kogus “Sada luuletust, sada luuletajat” esinevat teksti peas. Luule etlemisel kasutatakse kauneid kaarte, millel on kujutatud uhkeis rõivas õukondlasi, munki ja õuedaame.

Käesolevas kogus avaldatud pildid ja kalligraafia on pärit Edo ajastu (1603-1867) naisterahvaste harimiseks mõeldud õpikust “Teika valitud kirevad lehed” ("Teika-sen kinyōshō", 1813).

playground_n.jpg

ISBN 9789-985-58-774-4
Pehme köide
512 lk
Ilmumisaasta: 2014


Playgrounds And Battlefields: Critical Perspectives of Social Engagement
Koostanud ja toimetanud Francisco Martínez ja Klemen Slabina
Autorid: Francisco Martínez, Klemen Slabina, Mihhail Lotman, Siobhan Kattago, Kevin Ryan, Tom Frost, Flo Kasearu, Marcos Farias-Ferreira, Jaanika Puusalu, Dita Bezdíčková, Emeli Theander, Patrick Laviolette, Alastair Bonnett, Oleg Pachenkov ja Lilia Voronkova, Anne Vatén, Helena Holgersson, Patricia García Espín ja Manuel García Fernández, Benjamin Noys, Kristina Norman, Madli Maruste, Pille Runnel ja Ehti Järv, Alessandro Testa, Sean Homer, Tarmo Jüristo

15,20 €

Osta e-poest

Ingliskeelne kogumik "Playgrounds and Battlefields" ("Mänguväljakud ja võitlusväljad") uurib, kas metafoorid ‘mänguväljak’ ja ‘võitlusväli’ võiksid ehk tänapäeva ühiskonna mõistmisel analüütiliselt otstarbekad olla. Mänguväljakute ja võitlusväljade kahetisust esitatakse pideva saamise ruumina, mis suhestub nii meelelahutuse, võimu ja kohataju kui ka neile vastavate liialduste, vastasmõjude, naudingutega.

Autorid usuvad, et moodsas sotsiaalkeskkonnas on arutlus kohustustest ja vastutusest võimalik vaid uute kontseptsioonide varal, mis väldivad binaarseid formuleeringuid. Terminite ‘mänguväljakud’ ja ‘võitlusväljad’ abil pakutakse uudset lähenemist nüüdisajale, mis on tugevalt mõjutatud sellest, kuidas kogukonnad tegelevad oma mineviku ja tulevikuga. Nõnda on tegu temaatilise kogumikuga, mis kaardistab uurimisvälja ning pakub välja võimaliku sõnavara.