Esileht - Tallinna Ülikooli Kirjastus - Kirjastus - Kirjastamispoliitika alused ja publitseerimise kord

Kirjastamispoliitika alused ja publitseerimise kord

KINNITATUD rektori 12. jaanuari 2015 käskkirjaga nr 2

Tallinna Ülikooli kirjastuse kirjastamispoliitika alused

ja publitseerimise kord

 

  1. Kirjastamispoliitika alused

 1.1.            Tallinna ülikooli kirjastuse (edaspidi kirjastus) eesmärk on olla tõsiseltvõetav, akadeemilise suunitlusega ja intellektuaalse kirjanduse väljaandja, mille osaliselt võõrkeelsetel väljaannetel on kõrgel tasemele noteering ETIS-e klassifikaatorites ning rahvusvaheline levik. Selle kõrval näeb kirjastus oma missiooni teaduse populariseerimises ja kaasaegse teadusmõtte vahendamises Eestist ja välismaalt.

 1.2.            Kirjastustegevuses järgitakse rahvusvaheliselt tunnustatud, sh Elsevieri/Scopuse, publitseerimise eetika üldpõhimõtteid.

 1.3.            Kirjastuse väljaanded hõlmavad esmajoones ülikooliga seotud õpetlaste teaduspublikatsioone ja monograafiaid, avatud autorkonnaga kogumikke ja monograafiaid, õppekirjandust (sh originaalõpikud, tõlked ja tõlkeantoloogiad) ning klassikaliste ja väärttekstide tõlkeid. Kirjastus avaldab ükskeelseid originaaltekste (nii algupärandeid kui esmatõlkeid). Vastava sarjakolleegiumi nõusolekul on võimalikud põhjendatud erandid.

 1.4.            Kirjastuse toodang jaguneb põhiosas konkreetsete sarjade (Acta, Gigantum Humeris, Bibliotheca, jt) vahel, millest igaühel on oma sisuline spetsiifika (akadeemilised originaaltekstid; peamiselt õppeotstarbelised akadeemilised originaaltekstid ja tõlked; laiemale lugejaskonnale orienteeritud väärttekstid), mis ilmuvad ühtses kujunduses. Kirjastuse kõigis sarjades ilmuvad ainult eelretsenseeritud tekstid.

 1.5.            Igal sarjal on oma valdkondlik toimetuskolleegium e sarjakolleegium. Sarja Gigantum Humeris kolleegiumina toimib kirjastuse üldkolleegium. Kolleegiumide koosseisud võivad osaliselt kattuda.

 1.6.            Sarjakolleegiumide põhiülesanne on sarjades ilmuvate teoste valik (kirjastamisettepanekute läbivaatamine, nende heakskiitmine või tagasilükkamine, vajadusel ka parandusettepanekute tegemine) ja eelretsenseerimise korraldamine (s.h eelretsenseerijate soovitamine) eesmärgiga tagada kirjastuses ilmuvate teoste kvaliteedikontroll. Sarjakolleegiumid esitavad lisaks soovitusi nii kogumike, monograafiate kui õpikute-antoloogiate väljaandmise algatamiseks.

 1.7.            Kirjastuse sarjade kujundus on süsteemne. Valdkondlikku kuuluvust annab edasi värvilahendus, mis järgib ülikooli koduleheküljel kasutatavat värvide jaotust. Lisaks eristab eri sarjade spetsiifikat värvile taustaks kasutatud muster. Üldkolleegiumi otsusega on võimalikud üksikud põhjendatud kujunduserandid.

 1.8.            Kirjastusel on olemas makett ka sarjaväliste materjalide väljaandmiseks, mis järgib sama värvijaotust nagu sarjad ning mille põhilahendus haakub äratuntavalt TLÜ visuaalse üldkujundusega.

 1.9.            Kirjastus koondab enda alla TLÜ-s toimetatavate ja koostatavate rahvusvahelise teadusajakirja standardile vastavate ajakirjade väljaandmise ja levitamise. Samuti on ülikooli üksustel ja uurimisgruppidel võimalik luua TLÜ kirjastuse all uusi ajakirju. Uute ajakirjade asutamise üle otsustab kirjastuse üldkolleegium.

 1.10.        Olles esmajoones orienteeritud kvaliteedile, seab kirjastus eesmärgiks hoida oma toodang hinna poolest ligipääsetav oma peamisele sihtgrupile, üliõpilastele ja laiemale intellektuaalsele lugejaskonnale. Selleks taotleb kirjastus aktiivselt lisarahastust väärtkirjanduse avaldamist toetavatest fondidest.

 1.11.        Kirjastuses publitseeritavate teoste autorile, tõlkijale, toimetajale, korrektorile ja eessõna autorile makstakse honorari vastavalt kokkuleppele.

 1.12.        Kirjastus püüdleb laialdase vastukaja poole oma trükistele (teadus)ajakirjanduses, teeb tihedat koostööd erinevate ajakirjade ja ajalehtede toimetustega, osaleb messidel ning võtab osa erinevatest intellektuaalsele ja akadeemilisele publikule suunatud üritustest ja programmidest.

  

  1. Publitseerimise kord

 2.1.            Teose publitseerimise taotlemiseks kirjastuses on kaks viisi: uue raamatuprojekti ettepaneku alusel ja esitatud käsikirja alusel. Kui autor edastab kirjastusele teose käsikirja, on vajalik et käsikirjas järgitakse võimalikult täpselt kirjastuse vormistusjuhendeid. Võõrkeelsete originaalkogumike puhul võetakse vastu keeleliselt toimetatud käsikirju.

 2.2.            Kõik tellijad/autorid täidavad raamatu publitseerimise taotlusblanketi. Kui teose tellijaks on kirjastus, täidab taotluse kirjastus. Raamatuprojekti ettepanek või käsikiri esitatakse koos taotlusega kirjastuse peatoimetajale, kes otsustab autoriga läbi rääkides, milline sari on publikatsioonile sobiv.

 2.3.            Kirjastuses toimib eelvalikuprotseduur. Eelvaliku kriteeriumid on vastavuses kirjastuse üldise kirjastamispoliitika, kirjastusmahu ja -plaanide, kvaliteedinõuete ja sarjade sisuga. Erandkorras võib kirjastus vastu võtta ettepanekuid ka sarjavälisteks publikatsioonideks.

 2.4.            Kõik kirjastuse sarjades avaldatavad raamatuprojektid ja valmis teosed kuuluvad eelretsenseerimisele kirjastuse juures, kusjuures retsensentideks on kaks vastava sarja toimetuskolleegiumi liiget või nende poolt soovitatud eksperti. Kui kirjastusele pakub oma käsikirja avaldamiseks sarja kolleegiumi liige, valitakse retsensendid ülejäänud kolleegiumi abil tema osavõtuta. Kirjastuse sarjades avaldatakse ainult eelretsenseerimisprotseduuri edukalt läbinud teoseid.

 2.5.            Ettepaneku alusel sõlmitud leping jätab kirjastusele õiguse keelduda valminud käsikirja avaldamisest, kui see kahe retsensendi sõnul ei vasta ettepaneku sisule ja/või jääb kvaliteedilt allapoole kirjastuse eeldatavat taset. Ettepanekuna retsenseeritud teosed retsenseeritakse käsikirja valmides uuesti.

2.6.            Eelretsenseerimine on ühepoolselt anonüümne, retsensendi nime ei avalikustata. Siiski võib positiivsete retsensioonide puhul ja nende autorite nõusolekul kasutada katkendeid retsensioonidest raamatute kaanel soovitustena.

2.7.            Retsensioonide koostamisel lähtuvad nende autorid kirjastuse retsensioonilehest. Ekspert võib anda ettepaneku osas kirjastusele soovituse avaldamiseks või avaldamisest keeldumiseks, käsikirja osas kas avaldamiseks (õigusega soovitada parandusi), avaldamiseks ümbertöötamisega või avaldamisest keeldumiseks.

2.8.            Kui mõlemad retsensendid on teinud ettepaneku käsikiri avaldada, kuid üks neist avaldada ümbertöötamisega, suunatakse käsikiri ümbertöötamiseks. Kui mõlemad retsensendid on soovitanud käsikiri tagasi lükata, siis käsikirja töösse ei võeta. Kui üks kahest retsensendist on soovitanud käsikiri tagasi lükata, teine aga avaldada või avaldada ümbertöötamisega, siis teeb otsuse sarjakolleegium. Kui üks kahest retsensendist on soovitanud käsikirja avaldada, teine aga avaldada peale ümbertöötamist, ei tähenda paranduste sisseviimine automaatselt, et tekst avaldatakse, vaid vaja on retsensendi nõusolekut. Kõikidel juhtudel peab lõpliku heakskiidu käsikirjale andma sarjakolleegium.

2.9.            Retsenseerimisel tekkinud erimeelsused lahendab sarjakolleegium.

2.10.        Teosed, mida soovitakse avaldada ilma eelretsenseerimiseta või mis ei vasta kirjastuse sisu- ja kvaliteedinõuetele, võib kirjastus vastu võtta tellimustööna. Sel juhul kannab kõik kirjastamiskulud tellija ning teost ei avaldata kirjastuse nime all ega kirjastuse sarjakujundustes. Samuti ei levita kirjastus tellimustöid ega teiste väljaannete publikatsioone.

2.11.        Uute ajakirjade asutamise üle otsustab üldkolleegium eraldi sõnastatud ettepanekute alusel.