Esileht - KOOLITUS - Õpilasakadeemia - Kevadsemestri kursused 2018 - Antropoloogia- uurides kaasaegseid kultuure

Antropoloogia- uurides kaasaegseid kultuure

  • Kevadsemestri õppetöö algab 17.veebruar ja kestab kuni 5.mai. 
  • 17.veebruar 2018 toimub infotund.
  • Kevadsemestri lõpuaktus 19.mai 2018

Mida tähendab inimeseks olemine? Kas sind huvitab, miks on kultuurid ja ühiskonnad nii erinevad ning mis on meil inimestena ühist? Kas soovid end teostada töökohtadel, mis nõuavad oskust ja tahet mõista ning suhestuda inimestega, kel on maailmast erinevad arusaamad ja kogemused?

Selleks, et mõista erinevaid kultuure, uurib antropoloogia inimest ning tema suhet maailmaga. Antropoloogid aga usuvad, et sügavamaks mõistmiseks on vaja luua usalduslikud ning lähedased suhted nendega, keda uuritakse ning osaleda ka nende elus.

Seetõttu põhinevad antropoloogilised uurimistööd pika-ajalisel osalusvaatlusel, ’antropoloogilisel välitööl’ – sageli aasta või enam – mille käigus antropoloog elab nende inimeste keskel, keda ta uurib. Nõnda püüab ta järgida kohalike igapäevaelu praktikaid, osa saada nende rõõmudest ja muredest ning nõnda tasapisi aru saada, mis on erinevate kommete, uskumuste ja praktikate taga, mis eemaltvaatajale sageli mõistmatuks võivad jääda.

“Loengusari antropoloogias: uurides kaasaegseid kultuure“ pakub kuulajale võimalust osa saada Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarteaduste Instituudis töötavate antropoloogide (aga ka vilistlaste) kogemustest nende etnograafilistel välitöödel. Samuti räägitakse loengusarjas erinevatest meediumitest, kuidas antropoloog saab välitööl kogetut teistele edasi anda, näiteks visuaalantropoloogiat ning etnograafilisi helisalvestusi kasutades. Arutame ka, kuidas antropoloogilisi teadmisi  ja oskusi saab meie enda koduühiskonnas rakendada.

Maksimum osalejate arv kursusel: 25 õpilast 

   

1. õppepäev: Antropoloogia uurimismeetodid: osalusvaatlus.  Praktiline välkvälitöö harjutus. 

Toimub: 17.02.2018 kell 12.00- 16.00                                                                                  
Koht:
Õppejõud: Piibe Kolka, antropoloogia lektor, vabakutseline filmitegija

Esimeses seminaris räägime, mis on antropoloogiateadus ja etnograafiline praktika. Võrdleme ajaloolist perspektiivi ja tänapäevast arusaama. Näidete abil etnograafilisest kirjandusest ja filmidest püüame mõista antropoloogilise uurimuse eripära. Kuidas panustab antropoloogiline lähenemine ühiskondlikku arutellu? Milliseid teaduslikke ja eetilisi dilemmasid see endas kätkeb? 

Seminari teises pooles räägime antropoloogide peamisest uurimismeetodist – osalusvaatlusest. Mis muudab igapäevase maailmakogemise uurimisvahendiks? Mis juhtub siis, kui osalusvaatlusele lisanduvad kaamera ja helisalvestaja? Nende küsimustega tegeleme vaadeldes erinevaid näiteid antropoloogilises kirjanduses ja filmides. Õpilased teevad läbi praktilise välkvälitöö harjutuse, mis aitab osalusvaatluse olemust paremini mõista.

2. õppepäev: Religiooni- ja kogemusantropoloogia. Antropoloogina Hare Krishna kogukonnas Lääne-Bengaalis

Toimub:  03.03.2018 kell 12:00-16:00                                                                                                                               
Koht:
Õppejõud: Marje Ermel, MA Antropoloogias, antropoloogia lektor

Loengu käigus käsitletakse erinevate antropoloogide religioosse kogemuse määratlusi. “Religioosset kogemust” pole sageli lihtne mõista ega edasi anda. Seon arutelu ka omaenda uurimistööga heli ja teadvuse tähendusest rahvusvahelises hare krishna kogukonnas Mayapuris Indias. Ma jagan oma kogemusi helide salvestamisest, mis on asendamatu osa helide antropoloogiast ja tajude etnograafia loomisest. Otsin vahetumaid mooduseid “religioosse kogemuse” ja üldisema inimkogemuse mõtesamiseks ning samal ajal tutvustan palverännaku tähendust ning tajude ja teadvuse antropoloogiat. Loengu teises pooles vaatame etnograafilist filmi ühe Soomes sündinud Krishna pühendunu rännakutest.

3. õppepäev: : A Historical Review of Anthropological Cinema (loeng toimub inglise keeles) 

Toimub:  17.03. 2018. kell 12.00-16.00                                                                                                                            
Koht:
Õppejõud: Carlo Cubero, Antropoloogia dotsent

Anthropologists have been using film as a central methodological tool since the late 19th century. This lecture will examine the different ways in which anthropologists have used cinema and film-making methodologies in carrying out their research and in presenting their findings. The lecture will particularly examine some of the contradictions and contributions that have emerged with the implementation of the visual medium in anthropological research. It will place these contradictions within the development of anthropological discourse and the development of documentary film in general. Ultimately, the lecture will examine the relationship that anthropologists have historically had with visual media and relate these relationships to the history of cinema.

4. õppepäev: Tööantropoloogia, töö ja antropoloogia 

Toimub:  07.04. 2018. kell 12.00-16.00                                                                                                                             
Koht:
Õppejõud: Eeva Kesküla, antropoloogia vanemteadur

Enamus meist kasvab üles teades, et selleks et elada, peame tegema tööd. Töö on tüütu kohustus, mis röövib meie vaba aega ja takistab meid tegelemast muude, loomingulisemate asjadega. Samuti on  töö see, mis annab meie elule mõtte, annab meile rolli, mis teeb meid kogukonnas hinnatuks ja vajalikuks. Töö tekitab tihti tülpimust, mittetöötamine aga süütunnet. Majandusantropoloogia alateema 'töö' on hea viis seletamaks mitmeid antropoloogia keskseid küsimusi, kuna kõigil meil on sellega isiklik suhe. Kuid kas tööd mõistetakse kõigis ühiskondades ühtemoodi? Mis on töö ja mängu vahe? Millepärast tekib ühiskondades tööjaotus, kus erinevaid ülesandeid või ameteid jagatakse lähtuvalt soost, vanusest ja sotsiaalsest klassist? Miks töötatakse mõnes kultuuriruumis palju rohkem kui mõnes teises? Kas töö eest peaks alati raha saama? Ja kas tehnoloogia areng tähendab, et masinad teevad igava töö meie eest ära ja meile jääb rohkem vaba aega, et niisama mõnuleda ja midagi toredat teha?

Selles loengus tutvustatakse läbi töö teema antropoloogia võtmeküsimusi ning tehakse töö teemaga seotud mõtteharjutusi. Antropoloog EevaKesküla, kes on uurinud kaevurite tööd Eestis ja Kasahstanis, seletab, miks tasub tööd uurida ning millised on sellega seotud takistused ja väljakutsed.

5. õppepäev: Mida teha pärast antropoloogia eriala lõpetamist?  

Toimub:  14.04.2018. kell 12:00-16:00                                                                                                                   
Koht:
Õppejõud: Antropoloogia vilistlased

Selles loengus kuulete antropoloogia vilistlastelt nende kogemusi, mida nad on teinud oma antropoloogia haridusega pärast kooli lõpetamist. Kuulete, milliseid oskusi nad õpingute jooksul omandasid ning kuidas need oskused on aidanud neil hiljem elu erinevates maailmapaikades uutmoodi mõtestada ning endale huvitavaid, arendavaid ja meelepäraseid töökohti leida.


Maksumus: 25 eurot

Arve saadetakse meilile 7-10 päeva pärast kursuse algust. Kui osaleja soovib tühistada registreerimist, palume kirjutada Teele.Ilvest....at....tlu.ee hiljemalt 23. veebruariks. Hiljem või loobumisest mitte teatanu on kohustatud tasuma arve. 

Arvestuse (tunnistus ja akadeemiline õiend koos 2 EAP-ga) annavad osalemine vähemalt viies loengus ning vähemalt viis õigeaegselt esitatud kodutööd, mis kinnitavad, et õpilane on loengu materjali omandanud. Iseseisev töö loetakse arvestatuks, kui see on esitatud tähtajaks ning õppejõud näeb, et õpilane on iseseisva töö tegemiseks kasutanud loengus räägitud materjali ning saanud sellest õigesti aru.

Tõendi kursusel osalemise eest annab vähemalt viies loengus kohalkäimine.

Kursuse koordinaator: 

Marje Ermel

Marje.ermel....at....gmail.com

56095059